Obsah (4)

§ 242§ 38§ 227§ 50

4-22-1442 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Sekretär Tõlk Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju

) § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot Dmitri Gladõšev, isikukood 50207120828; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; Xxxx; tel. xxxx Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; esindaja Mehis Kasonen; asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135 maakohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Dmitri Gladõševi kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 16.04.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,22,004965 osaliselt, s.o rahatrahvi määra osas.
3. Teha uus otsus, millega Dmitri Gladõševi karistada

§ 242lg 1 järgi rahatrahviga 14 trahviühikut, s.o 56 eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198), märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
4. Otsuse koopia anda Dmitri Gladõševile ning Politsei- ja Piirivalveametile. 1 4-22-1442 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
5. juunil
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Dmitri Gladõšev juhtis 16.04.2022 kella 19.22 ajal Järvevana teel Pärnu mnt suunas mootorsõidukit BMW (registreerimismärgiga xxxx), juhil ei olnud kontrollijale esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Lisaks juhtis Dmitri Gladõšev mootorsõidukit kiirusega 104 km/h +/- 5 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli aga 70 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Samuti juhtis Dmitri Gladõšev mootorsõidukit, millel puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal esmase juhiloa omajale kohustuslikud algaja juhi tunnusmärgid. Sellega rikkus Dmitri Gladõšev

§ 38

lg 2, § 88 lg 1, § 50 lg 5 p 3 ja § 106 lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 242lg 1 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 16.04.2022 kiirmenetluse otsusega nr 2302,22,004965 karistati Dmitri Gladõševi

§ 242lg 1 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut ehk 220 eurot.

2. Dmitri Gladõšev esitas Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale kaebuse. Kaebaja selgitas, et rikkumine määrati

§ 242

lg 1 järgi ja karistuseks trahv 55 trahviühikut, aga maksimaalne karistus selle paragrahvi järgi on rahatrahv 20 trahviühikut.

1. 31.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde. Kaebaja selgituse kohaselt soovitas politsei tal nõustuda kiirmenetlusega, sest muidu võetakse kiiruse ületamise eest juhtimisõigus ära. Paari päeva pärast helistati politseist ja selgitati, et sellise paragrahvi järgi ei saa määratud suuruses rahatrahvi teha. Pärast seda tuli ta kohtusse ja esitas kaebuse. Kohtu kantseleis selgus, et otsuse number on vale ning ta sai politseist telefoni teel õige otsuse numbri. Kaebaja soovis kohtuistungil väiksemat rahatrahvi.
2. Kohtuväline menetleja leidis kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kaebuses tooduga tuleb nõustuda. Kiirmenetluse otsuses on ekslikult märgitud raskemaks karistuseks

§ 242lg 1, mis näeb ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Kaebajale määratud rahatrahv 55 trahviühikut ületab aga oluliselt mainitud paragrahvi alusel määratava karistuse ülemmäära. Seega tuleb teha asjas uus otsus ja viia karistus vastavusse

§ 242lg-s 1 sätestatud rahatrahvi ülemmääraga.

5. Kohtuistungil muutis kohtuväline menetleja varem avaldatud seisukohta ning leidis, et kohtul tuleb karistus määrata KarS § 63 lg 1 järgi raskeima seadusesätte ehk

§ 227lg 2 järgi.

Nimetatud otsusega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (reformatio in peiuskeeld). Kohus on seotud kiirmenetluse otsuses sätestatud teokirjeldusega ja mingeid puudujääke selles ei ole. Kohtuväline menetleja viitas Juridica artiklile ja seal mainitud kohtupraktikale ning arvas, et tulenevalt KrMS § 268 lg-st 6 võib kohus muuta kvalifikatsiooni süüdistatava jaoks raskemaks ka siis, kui kohus arutab asja üksnes kaebuse alusel. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus raskemale süüteole üleminek ei ole võimalik ning see tooks kaasa menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nii ei ole võimalik saavutada materiaalset õigust. Samuti ei ole võimalik saavutada materiaalset 2 4-22-1442 õigust siis, kui kohus jätab jõusse karistuse määramise kiirmenetluse otsuses oleva

§ 242lg 1 järgi ja vähendab rahatrahvi. Karistuse mõistmise aluseks on ikkagi Kar

S § 63 lg 1, mille järgi mõistetakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KOHTU SEISUKOHT

1. Dmitri Gladõševile heidetakse kokkuvõtlikult ette seda, et tal ei olnud 16.04.2022 mootorsõidukit juhtides kaasas juhiluba või isikut tõendavat dokumenti, ta ületas linnas 70 km/h piirangu alas sõidukiirust vähemalt 29 km/h ja tema juhitaval autol ei olnud algaja juhi tunnusmärke.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust teo toimepanemise asjaolude osas. Nii tunnistas menetlusalune isik Dmitri Gladõšev rikkumist ning selgitas kohtus, et tuli tol päeval Lasnamäelt, jõudis Järvevana teele ning koos teiste autodega sõites ei märganud, et kiirus oli nii suureks läinud. Dokumente ei olnud tal kaasas, sest ta üsna harva kannab neid kaasas. Esmase juhtimisõiguse tunnusmärgid jäid tal teise autosse, hiljem ostis tanklast uued. Sõidukiiruse ületamist kinnitab kiirusmõõteprotokolli asendanud heli- ja videosalvestistes talletatu, millest nähtuvalt lähenes sõiduk BMW registreerimismärgiga xxxx Järvevana teel 70 km/h sõidukiirusega alal temaga samas suunas liikuvale politseisõidukile tagant maksimumkiirusega 104 km/h. Kiirust mõõdeti politseiautos kaheantennilise kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X, mis on kiirusmõõturi taatlustunnistuse järgi töökorras ning mõõtja A. P. on Politsei- ja Piirivalveameti tõendist nähtuvalt läbinud seadme kasutamiseks vajaliku pädeva mõõtja koolituse. Seda, et sõiduki juhiks oli Dmitri Gladõšev, kel ei olnud kaasas ühtki isikut tõendavat dokumenti, tõendab samal päeval tehtud isikusamasuse tuvastamise protokoll. Lisaks nähtub Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest, et kaebajal oli teo toimepanemise hetkel esmane juhiluba ning märgitud helija videosalvestistest ilmneb, et kontrollitaval autol ei olnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki. 8.

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 järgi peab mootorsõiduki juhil olema kaasas ja ta peab liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama juhiloa või isikut tõendava dokumendi. Dmitri Gladõševil ei olnud aga tol päeval politseiametnikule esitada ühtki dokumenti. Kaebaja autol puudus ka

106 lg 3 järgi nõutav algaja juhi tunnusmärk.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Järvevana tee selles rikkumise lõigul on liiklus piiratud 70 km/h. Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 104 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see samas suunas liikuva sõiduki puhul +/-5 km/h1, ületas Dmitri Gladõšev lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h (99 km/h – 70 km/h = 29 km/h). Seega loeb kohus kogutud tõenditega tõendatuks, et kaebaja pani ühe teoga toime

§ 38

lg 2, § 88 lg 1, § 50 lg 5 p 3 ja § 106 lg 3 sätestatud rikkumised ning täitis oma tegevusega

§ 242lg 1 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

9.

§ 227

lg-s 2 ja § 242 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb videosalvestusest, et teo toimepanemise ajal olid liiklus- ja ilmastikuolud head, st ilm oli sademeteta, tee kuiv ja väljas valge. Dmitri Gladõšev selgitas ülekuulamisel, et ta ei märganud koos teiste autodega sõites, et kiirus on niivõrd suureks läinud. Videosalvestusest nähtuvalt ei ole aga selline selgitus usutav, sest kaebaja juhitud mootorsõiduk vahetas eesolevate autode tõttu sõidurada ning möödus teistest samas suunas liikuvatest autodest, sh BMW lähenedes sõidurada vahetavast politseiautost, tunduvalt suurema kiirusega. Kohtu hinnangul on 29 km/h kiiruse ületamine sedavõrd oluline, et see on heades ilmastiku- ja liiklusoludes tajutav igale teed jälgivale sõidukijuhile varasema sõidukogemuse põhjal ka siis, kui ta parasjagu spidomeetrit ei vaata. Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa

1. 1 3 4-22-1442 Arvestades toodut pidi menetlusalune isik vähemalt võimalikuks pidama, et tema juhitud sõiduk liigub kiiremini, kui antud teelõigul lubatud. Kuna ta spidomeetrit ei jälginud, siis järelikult ta ka aktsepteeris (möönis), et sõiduk liigub lubatust kiiremini. Seega on Dmitri Gladõšev talle etteheidetava väärteoteo toime pannud tahtlikult, seda vähemalt kaudse tahtluse vormis. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 5 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas kõik sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt oli Dmitri Gladõšev omandanud juhtimisõiguse 14.07.2020, st ta on hiljuti läbinud juhiloa saamiseks vajaliku teooriakoolituse. Seega värskelt teadmisi omandanuna pidi talle olema eeltoodud liiklusseaduse nõue teada. Kaebaja ei hoolinud toodud reeglist ning väitis kohtus, et ta kannab dokumente harva kaasas ning algaja juhi tunnusmärgid jäid teise autosse. Seega on ka need teod toime pandud tahtlikult.
2. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 2 ja § 242 lg 1 koosseisule.

Isiku süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 11. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis on

§ 227

lg 2 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest

§ 242lg 1 järgi rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

Kui isik paneb ühe teoga toime eri süüteokoosseisudele vastava teo, siis mõistetakse talle KarS § 63 lg 1 järgi üks karistus raskeimat karistust ettenägeva seadusesätte alusel. Kõrvutades

§ 227

lg 2 ja § 242 lg 1 sanktsioone, näeb raskeima karistuse ette

§ 227lg 1. Kohtuväline menetleja määras aga Kar

S § 63 lg 1 alusel kaebajale rahatrahvi

§ 242

lg 1 järgi ja seda 55 trahviühikut, mis ületab mainitud paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. 12. Poolte vahel on vaidlus, kuidas kohus peaks määratud karistust muutma nüüd, kus kohtuväline menetleja on teinud vea KarS § 63 lg 1 kohaldamisel. Kaebaja leiab, et karistus peab jääma karistuse määramisel aluseks võetud

§ 242

lg 1 raamidesse, st kohus peab vähendama rahatrahvi vähemalt kuni 20 trahviühikuni. Kohtuväline menetleja seevastu on seisukohal, et kohus peab KrMS §-s 268 lg 6 tuginedes muutma kiirmenetluse otsuses olevat kvalifikatsiooni ja mõistma karistuse raskemat karistust võimaldava

§ 227lg 2 järgi.

13. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Praegusel juhul sätestab VTMS § 132 p-s 2, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kiirmenetluse otsuses on Dmitri Gladõševi teokirjeldus esitatud asja lahendamiseks piisavalt, määratletud on ka

-i normid, mida Dmitri Gladõšev eiras ning näidatud on

§ 242

lg 1 ja

§ 227lg 2 koosseisud, millele Dmitri Gladõševi tegevus vastab. Paraku karistamise aluseks on valitud Kar

S § 63 lg 1 sätestatut eiravalt seadusesäte, mille eest seadus näeb ette kergema karistuse ning määratud selle järgi suurem karistus, kui

§ 242lg 1 sanktsioon võimaldab.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel võtnud aluseks kergemat karistust ette nägeva seadusesätte, kujutaks menetlusaluse isiku kaebuse lahendamisel raskemat karistust ettenägeva seadusesätte aluseks võtmine enesest kaebaja seisukorra raskendamist. Tegemist oleks VTMS § 132 p-s 2 sätestatud reformatio in peius-keelu rikkumisega. Seetõttu ei saa kohus nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga ega muuta kiirmenetluse otsuses karistuse määramisel aluseks võetud seadusesätet. 14. Kohtuväline menetleja on avaldanud arvamust, et VTMS § 132 p 2 kohaldamine võib endaga kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus sellist seisukohta ei jaga. Menetluse lõpetamine väärteotunnuste puudumise tõttu tuleb kõne alla siis, kui ei ole täidetud vähemalt üks KarS § 2 lg 2 sätestatud 4 4-22-1442 süüteomõiste kolmest elemendist: süüteokoosseis, õigusvastasus või süü. Samuti võib olla väärteotunnuste puudumise tõttu menetluse lõpetamise aluseks olukord, kus üldse puudub karistusõiguslikult hinnatav tegu. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et tegu esineb, Dmitri Gladõšev on rikkunud mitmeid

norme ja teinud seda tahtlikult, õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 alusel ei ole põhjendatud. Kuivõrd isik on pannud toime ühe teo, mis vastab kahele väärteokoosseisule, siis ei ole põhjust rääkida ka menetlusaluse isiku vähesest süüst ja väärteomenetluse lõpetamisest VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 15. Viimaks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja tegevus võinuks olla läbimõeldum ja järjekindlam, et anda menetlusalusele isikule üheseltmõistetav signaal. Iseenesest on õige menetleja käitumine, kui ta oma viga karistuse mõistmisel tunnistas ja Dmitri Gladõševi sellest teavitas. Kohtuväline menetleja on julgustanud menetlusalust isikut leebema karistuse lootuses kohtusse pöörduma ning on andnud ka 11.05.2022 kirjalikus seisukohas maakohtule teada, et kohtuvälise menetleja seisukohalt tuleks väärteoasjas teha uus otsus, millega kergendada menetlusaluse isiku seisukorda – viia karistus vastavusse

§ 242lg 1 sätestatud rahatrahvi ülemmääraga.

Samas kohtuistungil leidis kohtuväline menetleja vastupidiselt kirjalikus seisukohas märgitule, et kohus peaks karistuse määrama KarS § 63 lg 1 alusel raskeima seadusesätte ehk

§ 227lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja muutlikud menetluslikud seisukohad ei toeta efektiivsest ja kiiret väärteomenetlust, mida aga kohtuväline menetleja peaks asja lahendamisel silmas pidama. 16. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 16.04.2022 kiirmenetluse otsuse osaliselt, s.o karistuse määra osas. Kohus arvestab, et Dmitri Gladõšev eiras mitut liiklusnormi, tema teosüü on suurem, mis viitab vajadusele mõista sanktsiooni keskmisest veidi suurem rahatrahv. Kohus arvestab, et esineb karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Eelnevat silmas pidades kohus teeb uue otsuse, millega karistab Dmitri Gladõševi

§ 242lg 1 järgi rahatrahviga 14 päevamäära.

Kaebaja ütles kohtuistungil, et on tehtust õppinud järgmist: tuleb olla tähelepanelik ja alati järgida sõidukiirust, dokumente tuleb kaasas kanda ja vahtralehed peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud. Kohus loodab, et 56 euro suurune rahatrahv aitab kaebajal juhtunut meeles pidada ja õpitut iga kord rakendada. 17. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5