4-22-1938/5

4-22-1938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-22-1938 (2302,22,005148) Kohtunik Märt Toming Valentin Muhametzjanovi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H. 13.05.2022 otsuse peale nr 2302,22,005148 Valentin Muhametzjanovi karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Valentin Muhametzjanov, ik: 35410060245, elukoht: xxxx Kaitsja: Marina Simhes-Kazakova, OÜ SimhesConsult Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Valentin Muhametzjanovi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H. 13.05.2022 otsusele nr 2302,22,005148 Valentin Muhametzjanovi karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt, s.o LS § 227 lg 3 alusel määratud põhikaristuse liigi osas.
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H. 13.05.2022 otsus nr 2302,22,005148 Valentin Muhametzjanovi karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt, s.o LS § 227 lg 3 alusel määratud põhikaristuse liigi osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata.
5. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Valentin Muhametzjanovile LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot. 1
6. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahatrahv tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda makseinfos näidatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Valentin Muhametzjanov, 4-22-1938, rahatrahv“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kaebuse esitaja poolt avaldatud elektronposti aadressile.
7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.06.
8. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 20.07.
9. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.07.
10. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H. 13.05.2022 otsusega nr 2302,22,005148 karistati Valentin Muhametzjanovit LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et Valentin Muhametzjanov juhtis 20.04.2022 kell 16.28 paiku Paldiski mnt’l, Päevalille ja Mõisa tn vahel, Haabersti linnaosas Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 96 +/-3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h võrra, rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud piirangut ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H. 13.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,005148(kaebuse lisa 1) kohaselt menetlusalune isik 20.04.2022.a. kell 16.28 Paldiski mnt. (Päevalille ja Mõisa tn vahel) Tallinnas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 96 +-7 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h, rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 ja § 14 lg 7 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Kaebuse esitajale määrati karistuseks KarS § 56 lg 1 ja § 481 lähtudes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Kaebuse esitaja on andnud kohtuvälises menetluses kirjalikke ütlusi väärteoprotokollile 20220420080302 (kaebuse lisa 2) lisamiseks, millistes selgitas rikkumist sellega, et päev enne sai ta sõiduki autoremonditöökojast (on esitatud kohtuvälisele menetlejale ka vastavasisuline tõend), kus talle soovitati kontrollida sõidukit koormuse all ehk kiiruses. Kontrollimiseks valis kaebuse esitaja rikkumise toimepanemise koha, millega on hästi tuttav, kuna sõidab sealt mööda igapäevaselt. Kuid enne sõiduki kiirendamist veendus kaebuse esitaja teel nägemisulatuses teiste sõidukite ning jalakäijate puudumises. Kaebuse esitaja tunnistas oma süüd talle süüksarvatavas rikkumises, annab endale aru, et seaduse mis iganes rikkumine on keelatud, kuna seaduse sätted tagavad liiklusohutust, arutataval juhul eeskätt tema enda jaoks, oma tegu kahetseb. Seega peab karistuse määramist iseenesest õigeks. 2 Kuigi arvab, et karistuse liigi määramisel lähtus kohtuväline menetleja ekslikust eeldusest, et kaebuse esitaja näol tegemist on mittetöötava isikuga, nagu see on kajastatud kaebusele lisatavas protokollis (lisa 2). Siinjuures märgib kaebuse esitaja, et väärteotoimikus olevates protokollis ega ka otsuses tema töökohta, hoolimata VTMS § 69 lg 1 p 4 ning § 74 lg 1 p 4 sätestatust, näidatud ei ole. Kaebuse esitaja on füüsilisest isikust ettevõtja (väljavõte Äriregistrist – lisa 3), kes osutab korteriühistutele ning nende liikmetele ööpäevaringselt santehnilisi teenuseid, kaasa arvatud ka avariide kõrvaldamisel, pikaajaliste lepingute alusel. Tõendiks lisatakse kaebusele kahe ühistu kinnitused (lisa 4). Praegusel ajal kaebuse esitaja alalisel teenindamisel on 26 korteriühistut, mis on nähtuv kaebuse esitaja pangakonto väljavõttes kajastatud igakuistest nö abonent- ning teistest tasudest (lisa 5). Suurem osa korteriühistutest on teenindusel alates kahe tuhandendate aastate algusest. Kirjeldatud teenuste osutamine on ilma sõidukita, kus asuvad teenuste osutamiseks vajalikud materjalid, seadmed jne. võimatu. Ka on võimatu ilma sõidukita teenuste ööpäevaringne osutamine. Seega määrates kindlaks, kumb LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsioonidest tuleb arutataval juhul kohaldada, võis kohtuväline menetleja lähtuda valest ettekujutusest menetlusaluse isiku võimetusest täita rahalist karistust. Ei olnud ka arvestatud hulgaliste korteriühistute ilma võimaluseta jätmist saada soodsatel tingimustel kvaliteetset ööpäevaringset santehnilist teenindamist kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmise tulemusel. Ehk sisuliselt mõjutab määratud karistus märkimisväärse arvu isikute huve. Kaebuse esitaja kordab, et saab täilikult aru toimepannud väärteo lubamatusest, on nõus, et väärib karistust selle toimepanemise eest, kuigi leiab, et ülaltoodud asjaolusid arvestades, karistamine on võimalik ilma juhtimisõiguse äravõtmiseta ehk palub:
11. Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.05.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,005148 – Valentin Muhametzjanovile LS § 227 lg 3 järgi KarS § 56 lõike 1 ja § 481 alusel põhikaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas.
12. Teha väärteoasjas uus otsus: Mõista Valentin Muhametzjanovile karistuseks LS 227 lg 3 järgi KarS § 56 lõike 1 ja § 481 alusel LS § 227 lg 3 järgi rahatrahv. Kaebuse esitaja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteoprotokolliga heidetakse Valentin Muhametzjanov’le ette liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 õigusnormi rikkumist selles, et ta juhtis 20.04.2022 kell 16:28 Harju maakonnas Paldiski maanteel, Päevalille tänava ja Mõisa tänava vahelisel teelõigul, Rocca Al Mare viadukti juures, suunaga Mõisa tänav mootorsõidukit Kia Sorento, riikliku registreerimisnumbriga xxxx, kiirusega 96 +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Valentin Muhametzjanov’i tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kaebuses maakohtule V. Muhametzjanov soovib vaidlustada Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H. 13.05.2022 otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas, kuna on aru saanud oma teo lubamatusest ja kahetseb tegu. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus kantud ekslikust eeldusest, et kaebuse esitaja näol on tegemist mittetöötava isikuga ning vaatamata VTMS § 69 lg 1 p 4 ja § 74 lg 1 p 4 sätestatule, ei ole väärteoprotokollis ja otsuses kajastatud tema töökoht. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes osutab korteriühistutele santehnilisi teenuseid ning ilma juhtimisõiguseta ei ole võimalik tööülesandeid, mis hõlmavad materjalide ja seadmete 3 transporti, võimalik täita. V. Muhametzjanov leiab, et tema mõjutamine õiguskuulekale teele on võimalik saavutada juhtimisõigust säilitades ning taotleb väärteoasja nr 2302,22,005148 13.05.2022 otsuse tühistamist ning uue otsusega rahatrahvi mõistmist. Kohtuväline menetleja, tutvunud V. Muhametzjanov’i kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et leidub alus karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendusel. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 69 lg 1 p 4 sätte kohaselt kantakse väärteoprotokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamisel VTMS § 56 lg 2 p 3 kohaselt füüsilise isiku puhul muuhulgas tema töökoht. Samuti märgitakse töökoht VTMS § 74 lg 1 p 4 sätte kohaselt kohtuvälise menetleja otsuse sisus. Antud väärteoasjas on menetlusalune isik ise allkirja ja kuupäevaga kinnitanud, et kinnitab väärteoprotokolli blokis „menetlusalune isik“ märgitud andmete õigsust. Koos kaebusega on kohtule esitatud I. A.’i poolt digitaalselt allkirjastatud dokument, milles I. A. kinnitab, et FIE Valentin Muhametzjanov osutab J. Koorti tn 18 korteriühistule (registrikoodiga 80004785) santehnilisi teenuseid. Kohtuväline menetleja ei sea kahtluse alla Valentin Muhametzjanov’i tegutsemist valdkonnas, milline kajastub kaebaja poolt esitatud EÄriregistri väljatrükis (statistiline tegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus), kuid leiab, et I. A.’i dokument ei ole lubatav, sest ei vasta tõendi seaduslikule tähendusele. I. A. võib ütlusi anda tunnistajana, kuid vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 66 peavad ütlused puudutama tõendamiseseme asjaolusid. Kaebuse esitaja töö tõendamisesemeks KrMS § 62 järgi aga ei ole. Samuti puudub esitatud dokumendil samasugune tõenduslik väärtus nagu oleks tööde lepingul, korteriühistute arvetel või muudel samalaadsetel dokumentidel. Kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust arvestada rikkumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ja karistuse määramisel menetlusaluse isiku lepingupartnerite ehk kolmandate isikute huvidega. Vaba turu tingimustes ei ole kohtuväline menetleja võtnud kaebuses viidatud korteriühistutelt võimalust otsida mõni teine teenusepakkuja. Valentin Muhametzjanov’i poolt ületatud sõidukiirus 43 km/h on menetlusalusele isikule ette heidetud sanktsiooni alammäära lähedane, ületades alammäära 3 km/h võrra. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuses on õigesti arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistusregistri andmetel menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Mootorsõiduki käigukasti testimist koormuse all tehniku käsul ei pea kohtuväline menetleja selliseks erakorraliseks asjaoluks, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna. On eluliselt väheusutav, et puudub võimalus maanteele sõitmiseks, kuivõrd videosalvestuselt ning väärteoprotokollist nähtub, et mootorsõiduk Kia Sorento viibis Rocca Al Mare viadukti juures ning Tallinn-Paldiski maantee, kus kiiruspiirang on 90 km/h, ei ole kaugel. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb õigeks mõista ja leidub alus kaebuses toodud põhjendusel kohtuvälise menetleja 13.05.2022.a. otsuse osaliseks tühistamiseks, kuivõrd menetlusalune isik on töötav ning väidab, et on suuteline rahatrahvi tasuma. Kaebuse esitaja süü on keskmine - V. Muhametzjanov on juhtunut kahetsenud, kuid tegu on toime pandud tahtlikult – ning see peaks kajastuma ka karistuses. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse 4 kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja Valentin Muhametzjanovi juhitud sõiduki Kia Sorento reg.märgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 20.04.2022 kella 16.28 ajal mõõteseadet LaserCam4 nr LE1149 (taatlustunnistus nr TTRS-21/00114). Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 96 km/h asulasisesel teel. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 93 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 43 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja E. V., kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRS-21/00114), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui 43 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis asulasisesel teel sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 43 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse 5 äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära 1/4 määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Menetlusalune isik andis ütlused, mille kohaselt ta ületas kiirust, kuna rikkumisele eelneval päeval, 19.04.2022, oli toimunud automaatkäigukasti remont, pärast mida talle öeldi, et ta kindlasti kontrolliks automaatkäigukasti koormuse all, seega otsustas seda teha Paldiski maanteel enne silda, kuivõrd tal ei olnud võimalust sõita trassile, sest töö oli linnas. Menetlusaluse isiku eeltoodud selgitus ei ole aga õigustuseks, miks asulasisesel teel lubatud sõidukiirust ületada. Samuti oli isikul võimalus käigukasti kontrollimiseks töö kõrvalt aega leida enne ja pärast tööpäeva. Tallinna läheduses on piisavalt maanteid, kus on lubatud sõidukiiruseks 90km/h ning nagu ka kohtuväline menetleja oma seisukohas viitas, ei olnud suurema lubatud sõidukiirusega Tallinn-Paldiski maantee rikkumise kohast, Rocca Al Mare viaduktist, kaugel. Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et menetlusalune isik ületas teadlikult kiirust mitte vähem kui 43 km/h ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust eesmärgipäraselt, siis on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 43 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 3 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul valdavalt mõõdetud tulemuse, käesoleval juhul kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 43 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41-60 km/h arvestades on kiirust ületatud alammäära lähedases määras. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest või oma viibimisest asulas aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga isik käitub sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Seejuures seadis 6 menetlusalune isik ohtu mitte ainult enda elu ja tervise, vaid kõik teised, kes samal teelõigul liikusid. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja lahendi tegemisel arvestanud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel tiheda liiklusega teelõigul. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ületas ta kiirust, kuna sõiduki käigukast käis remondis ja selle järgselt pidi ta seda testima koormuse all, ehk suurema sõidukiirusega ning otsustas seda teha asulasisesel teel. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja näitas sellise käitumisega välja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse, kaasliiklejatesse ja võimalikku saabuvasse tagajärge. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteo- ega kriminaalkaristusi. Menetlusaluse isiku kaitsja on kaebuses leidnud, et kohtuväline menetleja on ekslikult eeldanud, et kaebuse esitaja puhul on tegemist mittetöötava isikuga. 20.04.2022 koostatud väärteoprotokolli on menetlusaluse isiku isikuandmetesse märgitud, et isik ei tööta. Menetlusalune isik on aga oma allkirjaga väärteoprotokollis kinnitanud „menetlusalune isik“ märgitud andmete õigsust, sh seda, et ta ei tööta. Kaebusele on lisatud e-äriregistri väljatrükk, mille kohaselt V. Muhametzjanov on füüsilisest isikust ettevõtja ning dokument, kus I. A. kinnitab, et menetlusalusel isikul on sõlmitud KÜ-ga J. Koorti tn 18 ja KÜ-ga Pikri tn 8 hoolduslepingud. Sarnaselt kohtuvälisele menetlejale leiab kohus, et I. A.i allkirjastatud dokument ei ole tõend kriminaalmenetluse seadustiku mõttes. Kohus aga ei kahtle selles, nagu nähtub e-äriregistri väljatrükist, et V. Muhametzjanov töötab füüsilisest isikust ettevõtjana veekogumise, -töötluse ja -varustuse tegevusalal. Kaebuses on samuti välja toodud, et karistuse määramisel ei olnud arvestatud hulgaliste korteriühistute soodsatel tingimustel ööpäevaringsest santehnilisest teenusest ilma jäämisega, kui kaebuse esitajalt juhtimisõigus ära võtta, st ei ole arvestatud märkimisväärsete arvu isikute huve. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas õigesti välja toonud, et karistuse määramisel ja rikkumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustus arvestada kolmandate isikute huvidega, antud juhul menetlusaluse isiku lepingupartneritega. Samuti on kohtuväline menetleja leidnud, et kaebus tuleb õigeks mõista ja leidub alus kaebuses toodud põhjendustel kohtuvälise menetleja otsuse osaliseks tühistamiseks, kuivõrd menetlusalune isik on töötav ja väidab, et on suuteline rahatrahvi tasuma. Seega arvestades seda, et kohtuväline menetleja on kaebuse õigeks võtnud, samuti seda, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, tema käitumises on tuvastatud kergendav asjaolu, kuid raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused ja tal on olemas töökoht, leiab kohus, et üld-ja eripreventatiivseid eesmärke täidaks ka karistuseks rahatrahvi määramine. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb määratud karistuse liigi osas tühistada ja teha uus otsus, millega määrata põhikaristuseks rahatrahv. Sellest tulenevalt tuleb esitatud kaebus osaliselt rahuldada. Kuivõrd on tuvastatud, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, kergendava 7 asjaolune on tuvastatud kahetsus ning tegu on toime pandnud tahtlikult, mõistab kohus uue otsusega karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks tühistada vaidlustatud otsuse määratud karistuse liigi osas ja teha uue otsuse, määrates põhikaristuseks rahatrahvi. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8