Obsah (7)

§ 64§ 65§ 68§ 871§ 263§ 25§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.septembril 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Krim

§-de 263 lg 1 p 1,2; § 264 lg 1 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning

§ 64lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud.

Mõistetud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Tartu Maakohtu 29.07.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuseosa (2 aastat ja 1 kuu) võrra, mistõttu ärakandmisele mõisteti liitkaristus 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mistõttu lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Selle kulgemist loetakse 22.juulist

2. 03.08.2021 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Meelis Puustile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Meelis Puust selgitas istungil, et karistusjärgne käitumiskontroll on talle arusaamatu ning ta ei kavatse kriminaalhoolduse nõudeid täita. Käitumiskontrolli asemel võiks siis kohe karistust juurde lisada. Tervis on läbi, vanglas ravi ei saa, on pidanud ravi saamiseks koguni korduvalt näljastreiki tegema. Uusi kuritegusid ei kavatse enam sooritada.
5. Prokuröri hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, kuigi vangistusasutus selle kohaldamist ei toeta. Prokurör palub taotlus rahuldada. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Meelis Puusti ja prokuröri, leiab, et Meelis Puust suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
7. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 8.

§ 871

lg-s 2 on sätestatud juhud, millal kohus peab kohaldama isikule karistusjärgset käitumiskontrolli, ning lg-s 1 juhud, millal kohus võib kohaldada isikule karistusjärgset käitumiskontrolli. Meelis Puusti puhul ei ole

§ 871

lg 2 eeldused täidetud, mis tähendab, et tema puhul on kohtul kaalutlusruum, kas käitumiskontrolli kohaldada või mitte. 9.

§ 871

lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Samuti on vajalik, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
9. M.Puust kannab karistust Tartu Maakohtu 13.09.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8551 mõistetud 2 aasta 2 kuu pikkust vangistust

§ 263

lg 1 p 1,2, 264 lg 1 p 2 ja § 120 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel Tartu Maakohtu 29.07.2011 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aasta ja 1 kuu võrra. Lõplik ärakandmisele kuulunud liitkaristus kohtuotsuse kohaselt on 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva. Siit järeldub, et enne seda karistust on M.Puust süüdi tunnistatud EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08. oktoobri 2012.a kohtuotsusega nr 3-1-1-68-12

§ 25lg 1 - § 118 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 7 aastat vangistust.

Seega on täidetud

§ 871

lg 1 p 1 alt 1 sätestatud tingimus – teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest. Karistuse kannab ta ka lõpuni. Sellega on täidetud ka 871 lg 1 p 2 tingimus. 11. Lisaks eelöeldule on

§ 871

lg 1 p-st 3 tulenevalt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise oluliseks eelduseks oht, et isik võib vabanemise järgselt toime panna uusi kuritegusid. Viimase hindamisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua.

1. Kohtu arvates on ka see alus antud juhul täidetud. Tulenevalt Meelis Puusti varasemast käitumisest esineb reaalne oht, et ta võib ka edaspidi kuritegusid toime panna. Selles osas jääb kohus ka samade seisukohtade juurde, mida viimati väljendas Tartu Maakohus oma 02.12.2020 määruses, millega jättis ta ennetähtaegselt vabastamata.
2. Meelis Puusti on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on 2 ning vanglas viibib ta
3. korda. Käesolevat vangistust kannab erinevate vägivaldsete kuritegude kogumis ja kohtuotsuste kogumi eest (mõlemale süüdimõistvale kohtuotsusele on viidatud määruse p 10). Kuritegude eest mõistetud karistused tuli/tuleb süüdlasel ära kanda reaalselt.
4. Kuigi süüdlasel pole hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole tema vangistus möödunud muretult ja distsiplineeritult. Näiteks on ta rahulolematust vanglakorralduse vastu üles näidanud toidust ja joogist loobumisega mõneks ajaks ( enda sõnul küll vajaliku ravi saamiseks ). Mitmeid kordi on tulnud rakendada ka täiendavaid julgeoleku abinõusid: 22.12.2017-11.01.2018, 19.01.2018-12.02.2018, 08.01.2019-11.04.2019 ja viimati 29.07.2020-06.10.
5. Materjalidest ilmneb, et M.Puust ohustab oma käitumisega nii iseennast kui ka vangistusasutuse personali, on agressiivne, manipulatiivne ja allumatu. Varasemad karistused ja käitumine vangistusasutuses viitab kinnipeetava vähesele motivatsioonile muuta enda senist käitumist, kuigi sõnades ta seda väljendab.
6. M.Puust ise ütles istungil, et ta tervis on kehv ning temast pole enam uute kuritegude toimepanijat. Samuti ei soovi ta järelejäänud aega kulutada vangistusasutuses viibimise peale. Paraku näitab tema reeglite vastaste tegude (sh kuritegude) muster, et tal on sõltumata oludest ja tervislikust seisundist väga raske õigusrikkumistest hoiduda ning vabaduses on need enamasti varem või hiljem kujunenud kuritegudeks. Kokkuvõttes saab öelda, et antud juhul on olemas ka

§ 871lg 1 p 3 nimetatud eeldused.

16. Eelnevast hoolimata ei pea kohus karistusjärgset käitumiskontrolli põhjendatuks. Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul allutatakse süüdimõistetu järelevalvele ja temaga tehakse tööd kriminaalse käitumise muutmiseks. Kontrolliga saavutatavad eesmärgid on muu hulgas nt kindel elukoht, legaalne töökoht ja sissetulek, stabiilne elukorraldus. Seadusandja mõte selle meetme taga on uute võimalike kuritegude ärahoidmine. Juhindudes eelöeldust ja ka

§ 871

lg 1 p-st 3, on loogiline ja põhjendatud järeldada, et karistusjärgne käitumiskontroll oleks õigustatud juhul, kui on mingigi tõsiseltvõetav põhjus eeldada, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uute kuritegude oht väiksem kui käitumiskontrolli kohaldamata jätmisel. Kohus on seisukohal, et arvestades M.Puust kuritegeliku ohtlikkuse iseloomu ja tema isiksust, samuti käitumist vangistusasutuses, pole mingit põhjust arvata, et käitumiskontroll suurendaks tema õiguskuulekust või aitaks teda. Pigem võib olla tagajärg vastupidine. 17. Karistusjärgne käitumiskontroll seisneb

§-s 75 sätestatud kontrollnõuete rakendamises. Sealjuures on § 75 lg 1 p 1 kohaselt esmaseks nõudeks kohtu määratud alalises elukohas elamine. Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oleks selliseks elukohaks, kus kohus saaks kohustada M.Puusti elama, tema ema elukoht xxx. Enne vangistust elas kinnipeetav antud aadressil koos oma vanaduspensionärist ema E. P.iga. Tegemist 2-toalise korteriga. Korteris on kõik eluks vajalikud tingimused tagatud. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema E. P., kes antud ajahetkel elab xxx. Kinnipeetav Meelis Puustil on olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks, 02.07.2021 saadud suuliselt E.P.i nõusolek. 18. Süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kindel elukoht on käitumiskontrolli kohaldamise obligatoorseks tingimuseks (vt ka Riigikohtu 30.05.2016 lahendi nr 3-1-1-45-16 p 7). Kohtul on praegu piisavalt andmeid, et kohustada M.Puusti elama karistusjärgse käitumiskontrolli ajal xxx ja alluma siin kriminaalhooldaja järelevalvele ja kontrollnõuetele. Põhiküsimus on aga, kas see aitab kuidagi kaasa M.Puusti õiguskuulekusele. Kohus on veendumusel, et ei aita.

1. Esmalt tuleb tõdeda, et. süüdimõistetu on käitumiskontrollile kõlbmatu isik. Teda pole mõjutanud oma eluviise ja -korraldust muutma varasemad karistused, sh reaalsed vangistused. Kuritegudest pole teda hoiduma pannud ka eelmisest vangistusest ennetähtaegne tingimisi vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine. M.Puust sooritas uued kuriteod enne katseaja lõppemist. Tõsi on küll see, et olles kriminaalhooldusel, ei täheldatud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisi. Viimane käitumiskontroll lõppes 11.03.2017, samas katseaeg tema suhtes kestis edasi kuni 14.10.
2. Käitumiskontrolli lõppedes ehk siis olles katseajal pani isik toime uue kuriteo. Tema seekordne käitumine vangistusasutuses on olnud aga rikkumiste rohke ning need on päädinud nii distsiplinaarkaristuste kui ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Suur hulk rikkumisi on seotud allumatusega. Karistused mingit efekti pole andnud – ta pani ikkagi toime uued kuriteod ning distsiplinaarrikkumised. Kohus peaks olema väga naiivne, kui usuks, et nüüd suudaks paljas käitumiskontroll üksi kuidagi M.Puustile korralekutsuvalt ja positiivselt mõjuda. Kriminaalhooldus iseenesest eeldab isiku valmidust teha igati koostööd ning valmidust täita talle pandud kohustusi nõuetekohaselt. M.Puusti puhul seda jaatada on võimatu.
3. Oluline on seegi, et alles paar kuud tagasi leidis Tartu Maakohus süüdlast ennetähtaegselt vabastamata jättes, et tema kuritegelik ohuprognoos on selline, et käitumiskontroll tema puhul ei toimiks. Tartu Maakohus 02.12.2020 määruses 1-178551 väitis järgmist: „Kokkuvõtvalt, vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada./…/ Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Meelis Puust tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei aita uute kuritegude toimepanemise riske maandada, sest tema senine elukäik ja käitumine vangistuses ei viita tahtele oma hoiakuid ja suhtumist sugugi muuta. “ On vähe lootust, et selliselt kirjeldatud inimene kavatseks õiguskuulekalt käituda. Isiku suhtumist rehabilitatsiooni näitab seegi, et vangistuses on ta loobunud sotsiaalprogrammist Agressiivsuse asendamise treening ning 20.06.2018-04.09.2018 läbitud „Eluviisitreeningu“ läbiviija tagasiside on neutraalne. Tema puhul on tegu isikuga, kes on oma käitumisega korduvalt tõestanud, et normid, reeglid ja piirangud tema õiguskuulekust ei tõstaks, mistõttu pole kohtul mingit ratsionaalset alust seada käitumiskontrolli kohaldamist eesmärgiks omaette.
4. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M.Puust suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata, kuna leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib käitumiskontrolli kohaldamisel panna uusi kuritegusid toime suurema tõenäosusega (nt trotsist, viidates juba käesoleva menetluse kohtuistungil, et käitumiskontrolli kohaldamisel oleks selle asemel mõistlikum juba karistust otsa panna, sest ei kavatsegi nõudeid täita) kui ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta. Oht, et ta paneb toime uusi kuritegusid, on olemas igal juhul, aga puuduvad tõsiseltvõetavad põhjused arvata, et käitumiskontroll seda kuidagi minimeeriks. Pigem tuleb võtta aluseks, et kui M.Puust paneb uusi kuritegusid toime, siis teda selle eest tulevikus ka vastavalt karistatakse.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik Meelis Puust suhtes karistusjärgse