Väärteoasi 4-22-980 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juunil 2022 (Tallinna kohtumaja) Kohtukoosseis kohtunik Piret Liivo Sekretär Julia Senkevitš Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.03.2022 otsus väärteoasjas nr. 2315,22,000863 Aleksander Sandrigailo karistamises LS§ 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitanud isik Aleksander Sandrigailo, isikukood 39907122746, e-post: xxxx Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksander Sandrigailo ja tema esindaja vandeadvokaat Meelis Masso. kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Mehis Kasonen. RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.03.2022 otsus väärteoasjas nr 2315,22,000863 Aleksander Sandrigailo karistamises LS§ 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Teha uus otsus, millega karistada Aleksander Sandrigailo’t LS§ 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 01.07.
- Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.03.2022 otsusega väärteoasjas nr 2315,22,000863 karistati Aleksander Sandrigailo´t liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks selle eest, et ta juhtis 06.02.2022 kell 15:28 Harjumaal, Kose vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 36 km suunaga Tartu poole mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr xxxx kiirusega 151+-5 km/h teel, kus suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus on 100 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Aleksander Sandrigailo rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud normi pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- 24.03.2022 esitas Aleksander Sandrigailo kaebuse, milles taotletakse tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A. H.i 01.03.2022 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega kvalifitseerida Aleksander Sandrigailo tegu ümber liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja mõista talle sellele vastav karistus, milline ei oleks seotud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Alternatiivselt taotles kaebuse esitaja tühistada kõnealune otsus karistuse mõistmise osas ja mõista Aleksander Sandrigailole karistus, milline ei oleks seotud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebusega esitati kohtule väljatrükk Äriregistrist OÜ-gu S isik- ja üldandmete kohta; väljavõte Maksu-ja Tolliameti töötamise registrist; OÜ S juhatuse liikme poolt 24.03.2022 väljastatud tõend; Tartu Linnavalitsuse 25.05.2020 korraldus hooldajaks määramise kohta; lisa Tartu Linnavalitsuse 25.05.2020 korralduse juurde ning advokaadi volikiri.
- Kaebuses toodud asjaolude kohaselt leiavad menetlusalune isik ja tema kaitsja, et otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, mistõttu vaidlustatakse otsus esimeses järjekorras täies mahus ja alternatiivselt karistuse mõistmise osas. Menetlusalune isik enda teada kiirust sellisel määral ei ületanud, kuid tema vastuväited protokolli koostamisel jäeti tähelepanuta. Menetlusalune isik on arvamusel, et fikseeritud kiirus ei pruugi olla tema sõiduki oma, sest sellel suunal liikus ka teisi sõidukeid. Menetlusalune isik tunnistab, et ta ületas kiirust ja seetõttu võttis ta kohtuvälises menetluses ka süü omaks ja avaldas kahetsust. Menetlusalune isik on ka käesoleval ajal seisukohal, et ta ei oleks tohtinud sõita kiiremini kui oli lubatud suurim sõidukiirus sellel alal (100 km/h), kuid ta ei ületanud seda väärteoprotokollis fikseeritud määral. Tegemist on Tallinn-Tartu neljarealise teega ning nähtavus ja tee olukord olid head. Menetlusaluse isiku kaassõitjaks oli E. N. ja menetlusalune isik taotles tema ülekuulamist tunnistajana.
- Kaebuse kohaselt on kaebajale määratud LS § 227 lg 3 toimepanemise eest rangeim karistus sest võimalik on määrata ka rahatrahv ja arest. Kaebaja leiab, et juhul kui tema poolt toimepandud tegu leiab tõendamist ka kohtus, siis tuleks määrata talle kergem 2 karistus, s.t karistus, milline ei oleks seotud juhtimisõiguse äravõtmisega. Menetlusaluse isiku seletuse kohaselt on juhilubade olemasolu talle ja tema pereliikmetele hädavajalik. Nimelt on Aleksander Sandrigailo OÜ S (registrikood xxxx) juhatuse liige (lisa nr 1) ja tegev ettevõttes ka töölepingu alusel (lisa nr 2). Juhilubadest ilmajäämine tähendaks ettevõtte jaoks täieliku seisakut, sest just Aleksander Sandrigailo tegeleb ehitusmaterjalide jms veoga ning täidab igapäevaselt objektijuhi rolli. Ettevõtte S OÜ teine juhatuse liige on esitanud tõendi mille kohaselt on Aleksander Sandrigailole juhtimisõigus hädavajalik kuna ta on asendamatu tööline ettevõttes S OÜ ning selles tõendis selgitatakse, et on vaja sõita pidevalt objektide vahet, transportida ehitusmaterjale, vaadata uusi ehitusplatse, tihti ka teistes linnades. See kõik eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Lisaks on tõendis märgitud, et ettevõttes pole ka ühtegi teist isikut juhitimisõigusega ja teine juhatuse liige ei saa hetkel neid kohustusi üle võtta, kuna tegeleb kõrghariduse omandamisega Tallinnas (lisa nr 3). Samuti on Aleksander Sandrigailo määratud hooldajaks Tartu Linnavalitsuse 25.05.2020 korraldusega (lisa nr 4) oma kõrges eas vanaemale A. A., kes on üksik vanainimene elukohaga Tartu linnas ning kuna vanaema ei saa ilma kõrvalise abita hakkama, siis on kaebaja kohustatud tema eest igapäevaselt hoolitsema ja olema valmis igal ajal vajadusel tema juurde sõitma (lisa nr 5).
- 17.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja oma kaebuse juurde leides, et kaebaja ei ületanud kiirust nii suures määras nagu väidetakse ning kaebaja ning tema kaitsja ei ole kindel, et just kaebaja sõiduki kiirus oli politsei poolt näidatud kiirusmõõturi näidikul. Kui kohus tuvastab, et mõõtmine toimus nii nagu seadus ette näeb ja eksimus on välistatud, siis taotlevad kaebaja ja tema kaitsja karistuse kergendamist ja mõista menetlusalusele isikule rahatrahv kasvõi maksimumi määras kuivõrd juhilubade olemasolu on kaebajale äärmiselt vajalik nii töökohustuse täitmiseks kui ka hooldust vajava perekonnaliikme hooldamiseks kelle hooldamiseks on menetlusalune isik määratud (vt 17.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 1).
- Kohtuvälise menetleja hinnangul alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad, kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kiiruse mõõtmise tulemusel saadud näit ja tegu on tõendatud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus jõusse. Kohtuotsuse põhjendused
- VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
- Kohtule esitatud väärteoprotokolli nr AB1612686 kohaselt juhtis Aleksander Sandrigailo 06.02.2022 kella 15:28 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 36 km suunaga Tartu poole mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr xxxx kiirusega 151 +/5 km/h teel, kus suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus on 100 km/h. Seega ületas Aleksander Sandrigailo suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Aleksander Sandrigailo rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud normi pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- Kaebaja Aleksander Sandrigailo seisukoha kohaselt ei välista ta kiiruse ületamist kuna teostas möödasõitu kuid kuna sõidukeid oli teel rohkem kui üks tekkis tal kahtlus, kas see 3 on tema sõiduki kiirus mida on mõõdetud. Kaebaja hinnangul võis tema sõiduki kiirus olla möödasõidul 130 km/h kanti, aga mitte 156km/h. Kaebaja eeldas, et ta oleks tundnud, kui kiirus oleks nii suur olnud. Samuti arvas ta, et lubatud kiirus oli teelõigul 110 km/h kuna tegemist on neljarealise teega. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas kaebaja, et on hea ja tähelepanelik liikleja, sõprade ja tuttavate sõnul on nad alati kindlad kui kaebaja on roolis ning istungi toimumise seisuga ei ole ta rohkem väärtegusid toime pannud. Kaebaja selgitas, et ta ületas kiirust juunis 2021 ja teist korda novembris 2021 ning neid tegusid ta väga kahetseb. Kaebaja selgitas, et juhiload on temale väga vajalikud kahe põhjusel. Esiteks omab kaebaja ehitusettevõtet ning alates märtsist 2022 on seal ka töötajana kirjas. Kaebaja sõnul ilma temata ettevõte eksisteerida ei saa kuna tema haldab kõike, toob materjalid, ise töötab, käib uusi objekte vaatamas. Teiseks on ta oma vanaema hooldaja ja tegeleb temaga – arstide visiidid, toidu viimine vanaemale, vanaema ise ei liigu – kõndimine ja seismine on raske (vt 17.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 2-3).
- 17.05.2022 kohtuistungil rahuldas kohus kaebaja kaitsja taotluse kuulata tunnistajana üle E. N.´i, kes viibis 06.02.2022 kaasreisijana Aleksander Sandrigailo poolt juhitud sõidukis. Tunnistaja on oma ütluste kohaselt Aleksander Sandrigailo kolleeg, ei ole elukaaslased. Ütluste kohaselt sõitis tunnistaja koos Aleksander Sandrigailoga Tallinnast Tartusse töö asjus ja neid peatati poole tee peal. Nad sõitsid vasakus reas kus oli üle 10 auto kindlasti. Politsei mõõtis kiirust silla alt paremal pool ja kui nad sõitsid siis nad politseid ei näinud. Neid peatati vilkuritega. Politsei pidas kinni ja teatas, et ületati kiirust, öeldi ka kui palju. Tunnistaja sõnul oli väike vaidlus selle üle kuidas kiirus tuvastati ja kuidas õige auto tuvastati kuna Aleksander polnud nõus kiirusega mis öeldi, peale mida mindi politsei autosse. Tunnistaja sõnul näitas kiirust mõõtnud politseiametnik masina peal näitu, aga videot ei olnud. Masinat tunnistaja ei vaadanud, kas seal oli auto nr. Tunnistaja ütluste kohaselt oli paremas reas suur rida autosid ja nemad tegid vasakust reast möödasõitu. Sõidukiirus võis tunnistaja sõnul olla kuskil 130-140 km/h möödasõidul. Lubatud oli 100 km/h. Tunnistaja sõnul oli väljas üsna pilvine, aga kuiv, sademeid ei olnud, teekate oli kuiv, nähtavus oli hea. Tunnistaja sõnul vajab Aleksander juhilube tööalaselt, tal on oma ehitusfirma S OÜ. Muid asjaolusid tunnistaja ei tea miks vajab veel lubasid (vt 17.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 4).
- Kohtu hinnangul saab tunnistaja E. N.i ütlusi usaldusväärseks pidada kuid konkreetse väärteoasja vaidluse all olevate asjaolude kohta tunnistaja siiski andis vaid oletuslikud ütlused millest kohtul väärteokaebuse lahendamisel kasutegurit ei ole. Vaidlust ei ole asjaolus, et Aleksander Sandrigailo juhtis sõidukit Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt-l 06.02.2022, et politsei sel teelõigul kiirust mõõtis, samuti, et teel oli ka teisi sõidukeid ning menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk peatati kuna politsei tuvastas kiiruse ületamise. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et menetlusalune isik ületas kiirust teistest sõidukitest möödudes, arvates kiiruseks olevat 130-140 km/h. Kohtu hinnangul on tunnistaja poolt nimetatud kiiruse näol tegemist siiski oletusliku arvamusega mida ei saa kuidagi kinnitada. Tunnistaja ütlustest ei nähtu millist kiirust ta nägi sõiduki spidomeetril ning seda ei saa ka kuidagi ette heita kuivõrd kaasreisijate kohustuseks ei ole jälgida kas juht peab piirkiirusest kinni või mitte, samuti ei pea kaasreisija mingilgi määral jälgima sõiduki spidomeetril kuvatavat kiirust – need on juhi kohustused. Küll aga peab nentima, et kui kaasreisija arvab sõiduki kiiruseks olema 130-140 km/h lubatud 100 km/h asemel on tegemist siiski märkimisväärse kiiruse ületamisega millise puhul on sõiduki pidurdusteekond takistuse ilmnedes oluliselt pikem kui olukorras mil isik järgiks piirkiirust. 4
- Kohtule on esitatud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et patrullpolitseinik I. A. teostas riikliku järelevalve korras kiiruse mõõtmist ning tuvastas, et 06.02.2022 kella 15:28 ajal juhtis Aleksander Sandrigailo (nimetatud isikuandmed) sõidukit VW Passat reg nr xxxx Harjumaal, Kose vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 36 km suunaga Tartu poole kiirusega 151 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendamääramatuseks on märgitud 5 km/h, lõplikuks mõõtetulemuseks on fikseeritud 146 km/h. Mõõtmiskaugus on protokolli kohaselt olnud 397.4 meetrit, on märge, et juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit ning mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Protokolli kohaselt on kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõturit UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX014765, nimetatud on ka mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS-21/
- Seadet testiti protokolli kohaselt 06.02.2022 kell 12:10 ning on märge, et seade oli töökorras. Samuti on fikseeritud mõõtmise tehiolud, et tegemist oli asulavälise teega, nähtavus oli hea, tegemist oli valge ajaga, ilmastik oli sademeteta, teeolud oli märjad, tegemist oli kattega teega sõiduridasid oli ühes suunal 2, tegemist oli eraldusribaga teega. Samuti on fikseeritud protokollis, et mõõtmist teostati seisvas sõidukis mis asus kõrvalteel, kiirusemõõturit hoiti mõõtmise ajal käes ja mõõterežiimiks oli mõõtmine paigal seistes. Mõõdetav sõiduk liikus protokolli kohaselt teisel sõidurajal pärisuunalisel teel, lähenes, märgitud on, et oli mitu sõidukit ning jõudis järele pärisuunas ees liikuvatele sõidukitele ning jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Protokollis on menetlusaluse isiku omakäeline märge, et ta on protokolliga tutvunud ja kõik on arusaadav, seda on isik kinnitanud oma allkirjaga.
- Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00178 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur UltraLyte LTI 20-20 100LR UX014765 esitatud nõuetele ning on taadeldud 14.09.
- Kohtule esitatud PPA Põhja prefektuuri personalitalituselt ka tõend, mille kohaselt on tõendatud, et I. A. on läbinud tõendusliku alkomeetri koolituse 13.12.2018 ja laser- ja radarkiirusemõõtmise koolituse 21.03.
- Seega pole kahtlust, et I. A. näol on tegevist pädeva mõõtjaga, ta on läbinud selleks vajaliku koolituse 2016 aastal.
- 08.06.2022 kuulas kohus üle tunnistajana I. A. (vt 08.06.2022 kohtuistungi protokoll lk 13), kes töötab Ida-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Ütluste kohaselt oli ta 06.02.2022 täitis ta teenistuskohustusi koos Priit Pintaga ning Tallinn-Tartu mnt-l mõõtsid nad kiirust sõidukitel kes suundusid Tartu poole. Teisest reast lähenes neile sõiduk, mis ületas kiirust, möödus kõrval reast sõitvatest autodest ja siis fikseeris tunnistaja selle sõiduki kiiruse kiirusmõõturiga UltraLyte. Nad sõitsid sõidukile järgi, andsid peatamise märguande ja peatasid sõiduki. Tunnistaja sõnul ei olnud juht üleolev, tunnistas, et ületas kiirust, aga mitte nii palju kui oli fikseeritud kiiruse mõõteseadmega. Tunnistaja ütluste kohaselt ta näitas juhile näitu ja juht väitis, et see ei saa olla nii suur. Tunnistaja ei osanud öelda, miks juht nii arvas. Esimesel real liikusid ka sõidukid, ütluste kohaselt ei mäleta tunnistaja täpselt kui palju kuid tunnistaja sõnul oli kaebaja isiku poolt juhitud sõiduk teises reas ainuke sõiduk, möödus teistest sõidukitest ja oli silmaga näha, et liigub teistest kiiremini. Tunnistaja sõnul ei saa selle aparaadiga mõõta muud autot, aparaadil on laserkiir täpp, mis on suunatud selle ühe auto peale ja mõõdab selle konkreetse sõiduki kiirust. See aparaat numbreid ei fikseeri, tal on laserkiir, suunad läbi optika laserkiire auto esiosa peale ehk siis numbrimärgi peale, sealt peegeldab tagasi aparaati ja selle vahemaa ja distantsi kaudu arvutab selle kiiruse. Numbrimärk ei ole oluline, oluline on see, et laserkiire täpp on suunatud konkreetse sõiduki peale. See on suunatud konkreetselt ühe auto peale ja muid sõidukiiruseid selle konkreetse aparaadiga mõõta ei saa. Tunnistaja selgitas ka, et politseis on kasutuses teist tüüpi kiirusemõõteseadmeid mis mõõdavad 5 radaritega ja seal on pisut raskem aru saada millise sõiduki kiirus see täpselt on kui on mitu sõidukit. Aga laser kiirusmõõturitega on see eelis, et see on konkreetselt suunatud selle ühe auto peale ja ei ole võimalik, et see kuvab mingi teise auto kiiruse. Tunnistaja selgitas detailselt kuidas ta kiirust mõõdetakse ning täpsustas, et kui kiiruse mõõtmise ajal suunata kiir teisele autole, siis mõõteseade viskab vea teate kas E3 või E
- Tunnistaja sõnul kui viia lasertäpp ühe auto pealt teise peale, siis ta katkestab mõõtmise ja hakkab uuesti teise auto kiirust mõõtma. UltraLyte on selle põhimõttega, et kui peaks mingi segav faktor sinna laserkiire vaateväljale tekkima, siis ta katkestab mõõtmise ära ja ei fikseeri seda konkreetset sõidukiirust. Konkreetsel juhul mäletab tunnistaja, et kaebaja poolt juhitud sõiduk tuli teises real ja sel momendil ei olnud võimalik mõõta esimese rea sõiduki kiirust, sest tal oli suunatud see laser konkreetselt tema sõiduki peale ning ta ei mõõtnud esimeses reas liikuvat sõidukit. Lisaks täpsustas tunnistaja, et vastassuunas liikuva sõiduki puhul UltraLyte kuvab miinus märgi kiiruse ette kui mõõta autot mis eemaldub. Kui nende suunas liigub sõiduk, siis kuvab lihtsalt selle kiiruse (tõi ka näite, et 120 km/h kiiruse puhul kui sõiduk kiirusemõõturist eemaldub on näidikule kuvatud -120). Tunnistaja kinnitas, et vaidluse all oleva kiiruse mõõtmise hetkel seade ei kuvanud veateadet, muidu ei oleks saanud ka kiirust fikseerida. Mõõteseadmele tegid nad mõõtmise päeval nõuetekohaselt ka testid, mida näeb ette juhend ning tunnistaja kinnitas, et seade oli töökorras. Tol päeval vormistasid nad veel kiiruse ületamisi.
- Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja, et kiirust mõõtsid nad sõidukis istudes läbi avatud akna, nad olid risti teega. Tunnistaja sõnul mõõdavad nad kiirust alati läbi avatud akna, muidu UltraLyte´iga ei saa kiirust fikseeritud selgitades, et kui suunata kiir läbi klaasi, siis on laserkiir hajutatud ja tulemus on ebatäpne või ei kuva üldse mingit tulemust. Kiiruse mõõtmise protokollis on märgitud, et sõiduk on seisnud, mitte mõõtja ei ole istunud või seisnud. Täpsemalt selgitas tunnistaja ka kaitsjale mida sisaldab endas kiiruse mõõtmise protokoll, et on loetelu kust tuleb valida sobivad variandid. Samuti selgitas tunnistaja, et seadmega UltraLyte ei ole võimalik siduda konkreetset autot, see on aparaat millel ei ole videovõimekust. Need aparaadid on kaua aega olnud politseis kasutuses. Konkreetsel juhul oli vaidlus selles, et menetlusalune isik soovis tungivalt videot näha. Tunnistaja selgitas, et nad seletasid menetlusalusele isikule, et selle aparaadiga ei ole võimalik seda videot kuvada. Tunnistaja oli ka selgitanud, et kui menetlusalune isik eelmised korrad on trahvid saanud, siis tal mõõdeti kiirust Lasercam seadmega, mis on uuem, see kuvab videot ja GPS koordinaate. Aga kuna tegemist on vanema seadmega siis sellel ei ole võimalik videot kuvada. Tunnistaja kinnitas, et on pädev kiirusemõõtja, muidu kiirust ei mõõdaks. Stalker on radar ja UltraLyte on laser, tunnistaja sõnul on ta vastavasisulised koolitused saanud
- Lisaks selgitas tunnistaja kaitsjale, et seadmel on kasutusjuhend ja seda kuidas nad testi teevad. Testi teevad nad nii, et iga jaoskonna hoovis on mõõdetud distants märgi ja koha vahel kus peab seisma ja seda testi tegema. Ta peab kuvama kauguse sellest märgist ja tuleb teha UltraLyte´le ka helitest, kõrval on testnupp. UltraLyte mõõtmise ajal veidi piniseb, test on nii, et kui suunad märgi peale on üks pinin, suunad märgist eemale, on natukene nõrgem heli. Samuti vaatavad nad alati üle kleebised, tunnistaja mäletamist mööda neli kinnituskleebist ja üks taatlustunnistuse kleebis aparaadi peal. Et need oleks korras ja korrektsed. Tunnistaja selgitas ka, et mõõtetulemuse eksimus tuleb mõõteseadusest, peast öeldes märkis tunnistaja, et kuni 100 on kolm, 101-135 on neli ja 136 ülespoole viis km/h. Mingi moment muudab kuue peale, aga tunnistaja ei osanud peast öelda, selgitades, et neil on selle jaoks eraldi paberid välja prinditud. Kõik andmed võib leida riigiteatajast. Taatlustunnistuses on kui üle 100 km/h siis on +/-1 km/h, tunnistaja selgitas, et see on mõõtevahendi enda oma. Meil on riigis kehtestatud muud sanktsioonid. Kui oleks konkreetselt selle seadme omaga tegemist, siis oleks 6 laiendmääramatus +/- 1 km/h ehk menetlusalune isik oleks ületanud kiirust 150 km/h. Aga kuna meil on riigi poolt välja töötatud laiendmääramatuse eksimuse tabel, mis on kõikidel seadmetel üks ja sama, siis see on see selle kiiruse juures +/-5 km/h.
- Tunnistaja kinnitas kaitsjale, et teel oli ka teisi sõidukeid, menetlusalune isik tuli teisest reast ja möödus mitmest teisest sõidukist. Ilmastikutingimusi tunnistaja ei mäleta, kuid need on fikseeritud kiiruse mõõturi kasutamise protokollis, sademeid ei olnud, nähtavus oli hea kuid äkki oli taevas pilvine, tüüpiline veebruari ilm. Menetlusaluse isiku sõidukis istus keegi kõrvalistmel, aga ei pannud tähele kes, see ei oma tunnistaja sõnul kiiruse ületamise puhul tähtsust kes kõrval istub. Kaitsja küsis ka koosiinusefekti kohta. Tunnistaja selgitas, et koosinusefekt selle konkreetse seadme puhul on olemas. See tähendab seda, et kui on kurvi nurk, kui nad ei ole sõidukiga täpselt paralleelselt tee ääres, on näiteks natukene eemal paar sammu, siis tegelik kiirus on suurem, mida kuvab seadme aparaat. Kui näiteks on aparaadil kiirus 90 km/h, aga seade on väikese nurga all, siis reaalne kiirus võib olla isegi suurem. Tunnistaja sõnul seal võis olla menetlusel aluse isikul eelis, seal oli mingi väike nurk ees, see reaalne kiirus võis olla selle koosinusefekti järgi isegi veel suurem. Nurga kaardi tunnistaja öelda ei osanud palju see oli, aga mingi nurk seal oli selgitades, et mida väiksem nurk seda väiksem eksimus.
- Kaitsja esitas kohtule ja tunnistajale ka kiirusemõõte seadme kasutamise juhendi. Tunnistaja ei osanud kaitsjale selgitada mida tähendab auto reflektoorne tunnus, see on liialt spetsiifiline. Tunnistaja selgitas, et UltraLyte´ga on see, et kui laseri sõiduki peale suunad, kui aparaat selle kiiruse ära fikseerib siis see ei saa olla kuidagi vale kiirus. Laser kiirusemõõturid on tunnistaja sõnul üldjuhul kõige täpsemad üldse mis kasutusel on. Kui oleks olnud mingi peegeldus või muu asi, siis oleks kuvanud veakoodi. Tunnistaja viitab kasutusjuhendis olevatele veakoodidele. Tunnistaja teab, et kui aparaat veakoodi kuvab, siis on mõõtmise ajal mingi viga olnud - segav faktor laseri ees või on sõiduk mõõteulatusest väljas. Selle aparaadiga kui mõõta teeäärest, siis need tänavapostid, valged helkurriba postid, siis nendega samamoodi, kui pisike täpp jääb ette, siis ta korraks katkestab mõõtmise ära ja ei kuva seda kiirust. See täpp peab olema täpselt suunatud auto peale, et selle kiiruse kätte saaks. Ei ole võimalik kiirust saada kui käsi vääratab või mõte läheb mujale. Ajaliselt kui kaua peab täppi auto peal hoidma sõltub sellest kui täpne käsi on. Kui suunad täpselt kohe sõiduki peale, teeb selle piiksu ära, siis on võimalik saada vähem kui sekundiga. Kui käsi natukene väriseb, siis aparaat võtab natukene aega kui selle kiiruse ette lööb. Tunnistaja selgitas kohtule, et tema käsi nii hullusti ei värise, et teise auto peale läheb. Seadmel on vaja täpselt õiget kohta sõiduki peal, et ta suudaks selle kiiruse kätte saada.
- Kohtu hinnangul kattuvad tunnistaja I. A. ütlused teiste kogutud tõenditega, on detailsed ning usaldusväärsed. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused, et kasutades kiirusemõõteseades UltraLyte ei ole võimalik mõõta kellegi teise kiirust kuivõrd seadme eripära on selline, et kiirust mõõtes tuleb lasertäpp sunnata konkreetselt mõõdetava sõiduki peale. Tunnistaja kinnitas, et ta suunas laserkiire menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki peale ning seade fikseeris just selle sõiduki kiiruse milleks antud juhul oli 151 km/h. Kohtu hinnangul on eelavatud tõenditega tõendamist leidnud, et Aleksander Sandrigailo juhtis 06.02.2022 kella 15:28 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt 36 km suunaga Tartu poole mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr xxxx kiirusega 151 +/- 5 km/h teel, kus suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus on 100 km/h. Seega on tuvastatud, et Aleksander Sandrigailo ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Kiirust mõõdeti laser tüüpi kiirusemõõte seadmega 7 UltraLyte millel oli kehtiv taatlustunnistus ning kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et mõõtetulemus on jälgitav. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja I. A., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja asjas kogutud tõendid on lubatavad.
- LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et sõidukiiruse valikul ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, mis antud juhul oli 100 km/h. Seega rikkus Aleksander Sandrigailo LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud normi ning kiiruse ületamine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kohtu hinnangul kaitsja poolne taotlus kvalifitseerida tegu ümber LS § 227 lg 2 järgi on põhjendamata ning ka absurdne selles kontekstis, et kui kiiruseületusena on fikseeritud 46 km/h siis pole alust kvalifitseerida tegu ümber LS § 227 lg 2-ks isegi olukorras kui kaasreisijast tunnistaja oletuslikult umbmäärase kiiruse nimetab.
- Aleksander Sandrigailo teadis, et viibib asulavälisel teel, kus ei tohi sõita kiiremini kui liiklusmärkidega lubatud. Kogu kohtumenetluse kestel ei ole olnud vaidlust, et Aleksander Sandrigailo kiirust ületas vaid Aleksander Sandrigailo arvas ise, et tema poolt ületatud kiirus ei olnud nii suur kui väidetakse. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et mõõtetulemus on jälgitav ning politsei poolt fikseeritud kiirus oli Aleksander Sandrigailo poolt juhitud sõiduki kiirus, seega puuduvad igasugused argumendid, mis annaks alust arvata, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus oli tegelikkuses väiksem kuivõrd menetluses on kummutatud ka väide, et mõõdetud oleks kellegi teise poolt juhitud sõiduki kiirust. Kohtu hinnangul on kiiruse ületamine sellises ulatuses nagu kaebaja sõitis isikule koheselt tajutav. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Aleksander Sandrigailo pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksander Sandrigailo pidi olema teadlik kui kiiresti tohib asulavälisel teel sõidukit juhtida, ta pidi teadma ka, et sõidukijuhid peavad piirkiirusest kinni pidama ning ka möödasõidul ei tohi kiirust ületada, seega eiras ta kehtestatud nõudeid teadlikult ja tahtlikult.
- Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et Aleksander Sandrigailo poolt LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteotoimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
- LS § 227 lg 3 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks võimaldab LS § 227 lg 5 p 2 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Aleksander Sandrigailole määranud karistuseks LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks.
- Kogu menetluse vältel on vaidluse all olnud kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik – põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebaja ja tema kaitsja on seisukohal, et tegemist on rangeima karistusliigiga ning juhtimisõiguse äravõtmine on 8 liiga ränk karistus kuivõrd menetlusalune isik vajab juhtimisõigust nii tööülesannete täitmiseks kui ka abivajava perekonnaliikme abistamiseks, kelle ametlikuks hooldajaks ta on määratud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
- Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 46 km/h. LS § 227 lg 3 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 41–60 km/h, seega menetlusalune isik ületas sõidukiirust selle sätte miinimum ulatuse lähedal. Süü suurust mõjutab kohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolu, et tegu pandi toime asulavälisel teel, teelõigul, kus liikluskorraldusvahendiga on niigi lubatud sõidukiirust tõstetud s.o 100 km-ni tunnis kuid vaatamata juba tõstetud piirkiirusele sõitis Aleksander Sandrigailo oluliselt kiiremini ning kohtu hinnangul ei ole taolise kiirusega sõidukit juhtides juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kuigi liiklus- ja ilmaolud olid nii tunnistajate ütluste kui kiirusmõõteseadme protokolli järgi üsna head, tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et Aleksander Sandrigailo ei olnud kiiruse ületamise hetkel sõidukis üksi, vaid kaaslasega, ohustades seega rikkumisega vahetult ka teist isikut. Samuti tunnistas Aleksander Sandrigailo ise kohtus, et liiklus oli tihe, oli reedene pealelõunane aeg kus tõepoolest paljud inimesed liiguvad peale väsitavat töönädalat meelepärasesse kohta ning teel oli palju sõidukeid kuid vaatamata eelkirjeldatule oli Aleksander Sandrigailol vaja sõita teistest kiiremini. Kohtueelselt tunnistas menetlusalune isik, et tal oli kiire tööasjus. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt on äärmiselt tiheda liiklusega ning õnnetused sel maanteel on sagedad ning ei pea olema ekspert selleks, et järeldada, et üks liiklusõnnetuste põhjustamise allikas on piirkiiruse mittejärgimine ning enda juhivõimete ülehindamine. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kiiruse ületamised on Eesti ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimastel aastatel on kaasa toonud ka ohvriterohkeid liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida ja üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul suurt kaalu. Kokkuvõttes hindab kohus menetlusaluse isiku süü antud süüteo puhul keskmises suuruses olevaks ning kohus korrigeerib karistust vastavalt üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele tuginedes.
- Aleksander Sandrigailol on karistusregistri andmetel kaks kehtivat väärteokaristust. 18.06.2021 karistati Aleksander Sandrigailot LS § 227 lg 3 toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühikut s.o 500 eurot ja vähem kui viis kuud hiljem 03.11.2021 karistati Aleksander Sandrigailot LS § 227 lg 2 toimepanemise eest 53 trahviühiku s.o 212 eurose suuruse rahatrahviga. Käesoleva menetluse uurimise all olev kiiruse ületamine on toime pandud 06.02.2022 s.o kolm kuud peale viimast rikkumist. Nähtuvalt transpordiameti liiklusregistri väljavõttest on Aleksander Sandrigailol juhtimisõigus omistatud 2017 aastal, mõnda aega olnud peatunud ning taastunud on juhtimisõigus 27.11.
- Kohtu hinnangul on Aleksander Sandrigailol vaatamata küllalt lühikesele sõiduki juhtimise kogemusele kaks kehtivat kiiruse ületamist millede eest määratud sanktsioonist rangemad karistused ei ole talle soovitud eripreventiivset mõju avaldanud ega mõjutanud isikut liikluses õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on seni andnud Aleksander Sandrigailole võimaluse näidata, et kergema karistusliigi kohaldamine võiks olla piisavalt tõhus, et mõjutada Aleksander Sandrigailo suhtumist liiklusalastesse rikkumistesse, et neid edaspidi vältida. Vaatamata sellele ei ole Aleksander Sandrigailo seda teinud ning on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast käesoleval juhul ammendanud ning tuleb kaaluda alternatiivseid 9 võimalusi kas aresti või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise näol. Vähem kui kaheksa kuu jooksul on fikseeritud kolm kiiruse ületamise episoodi, mis on kohtu hinnangul murettekitav ning kohtuvälise menetleja poolt valitud põhikaristuse liik on kohtu hinnangul käesoleval juhul õige valik kuivõrd asjaolusid kogumina hinnates peab kohus eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes igati põhjendatuks Aleksander Sandrigailo liiklusest teatud ajaks siiski eemaldada.
- Mis puutub kaitsja sellekohasesse seisukohta, et on valitud rangeim karistus kuivõrd on võimalik määrata nii rahatrahv kui ka arest selgitab kohus, et aresti määramisel ei saa Aleksander Sandrigailo ühelgi moel täita omale võetud kohustusi – hoolitseda vanaema eest ega mingilgi viisil käia tööl mis on peamised argumendid milleks juhtimisõigust vaja on. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et füüsilise vabaduse võtmine on rangem karistus kui ajutine juhtimisõiguse peatamine ning käesoleval juhul on kohus seisukohal, et aresti määramine Aleksander Sandrigailo suhtes ei ole põhjendatud ega vajalik.
- Karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Kohtu hinnangul on kiiruseületamise näol tegemist enamohtliku väärteoga. Eeskätt on kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik riigil rõhutada, et kaebaja poolt toime pandud tegu soodustab liiklussüütegude laialdast levikut ning kahjustab ümbritsevate isikute õiguskindlust. Vaatamata sellele, et kohus hindas Aleksander Sandrigailo süü keskmises määras olevaks on kohus seisukohal, et Aleksander Sandrigailo suunamiseks õiguskuulekalt liiklusreegleid järgima ja kujundamaks liikluskäitumist seaduskuulekamaks, arvestavaks ja ohutumaks saab põhikaristuse määrata sanktsiooni keskmisest määrast väiksema. Kohtu hinnangul sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Juhtimisõiguse äravõtmine aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvesse võttes võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ning korrigeerida nende liikluskäitumist.
- Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö vajalikkusest tingituna ja vanaema suhtes võetud hoolduskohustuse võtmine temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna puuduvad andmed, et Aleksander Sandrigailo näol oleks tegu KarS § 50 lg-s 2 märgitud isikuga. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Kohtu hinnangul selleks, et oma hoolduskohustust täita ei ole ilmtingimata juhtimisõigus vajalik. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Kohus leiab, et kaebaja esitatud argumendid selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine tema elu mõjutab, on liialdatud. Kahtlemata on juhtimisõiguse äravõtmine kaebajale ebamugav kuid kaebaja pidi teadma, et taolisele järjepidevale kiiruse ületamisele võib järgneda juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Ettevõtte juhina saab töötada (vähemalt ajutiselt) ka ilma juhtimisõiguseta, enamik organisatoorseid töid saab ära teha sidevahendite teel ning parema töö planeerimise korral on võimalik kohtu hinnangul siiski 10 ka Aleksander Sandrigailol oma tööd ajutiselt ilma juhtimisõiguseta teha seega ei sõltu ilmtingimata käesoleval juhul juhtimisõiguse olemasolust Aleksander Sandrigailo töökoht. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohtule esitatud S OÜ juhatuse liikme tõendit ei saa võtta objektiivselt kuivõrd menetlusalune isik on sama ettevõtte juhatuse liige. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üle kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused ning käesoleval juhul on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine igakülgselt põhjendatud. Küll aga leiab kohus, et karistuse määra saab pisut alandada kuivõrd kohtumenetluses esitas menetlusalune isik tõendid kohustuse kohta hooldada oma eakat vanaema, mida ta kohtueelses menetluses ei teinud, ning kohtuväline menetleja ei saanudki seda asjaolu kuidagi arvestada. Samuti arvestab kohus karistuse määra määramisel ka menetlusaluse isiku kahetsust sarnaselt kohtuvälise menetlejaga ning kogumina leiab maakohus, et kaebajale määratud karistust saab mõnevõrra vähendada ning muudab kohtuvälise menetleja otsust karistuse määra osas, määrates karistuseks vähem kui veerand sanktsiooni maksimummäärast s.o võtta juhtimisõigus ära 3 kuuks.
- Eeltoodust tulenevalt, arvestades kõiki asjaolusid kogumina ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.03.2022 otsuse väärteoasjas nr 2315,22,000863 Aleksander Sandrigailo karistamises LS § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning teeb uue otsuse, millega karistada Aleksander Sandrigailo’t LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-
- Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11