lg 1 p 4 ja § 1047 lg 1 järgi ei ole lubatud avaldada isiku kohta ebaõigeid andmeid. Tõendmaikoormus lasub
lg 3 järgi kostjatel, seega on kostjatel kohustus tõendada, et nad on piisava hoolsusega kontrollinud andmete õigsust ehk nad ei ole süüdi ebaõigete andmete avaldamises. Kostjad on välja toonud, et viga andmetes tekkis arvutisüsteemi veast. Kohtu hinnangul ei saa kostjad vabandada end asjaoluga, et nende töötaja, töös kasutatav infosüsteem või ka riistvara ei olnud töökorras, näiteks arvutit oli tabanud viirus, töötaja oli hooletu või kogenematu, infosüsteemid ei ühildunud või nende töös esines rike. Kostjatel, kui andmetöötlejatel ja andmete avaldajatel on igal ajal kohustus tagada oma tegevuse õiguspärasus sh õigusliku aluse olemasolu andmete avaldamiseks ja andmete õigsuse kontroll. Kohtu hinnangul ei ole andmete töötlemine, mis puudutab andmete avaldamist maksehäireregistris käesoleval juhul ka lubatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 mõttes, sest hagejal ja kostjal 2 puudus võlasuhe. Kostja 2 poolt oma lepingupartnerile andmete edastamine õigusteenuse saamiseks ei ole kohtu hinnangul avaldamine
Kostjad on kaasvastutavad andmetöötlejad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 26.1 mõttes, seega kohtu hinnangul ka solidaarvõlgnikud
Kostjate tegevuses ei ole võimalik eristada andmete avaldamisel kostja 1 ja kostja 2 tahet või rolle, sest mõlemad on andmeid avaldades lähtunud eesmärgist nõuda hagejalt kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on kostjad tegutsenud õigusvastaselt, nende otsese tegevuse tulemusena on avaldatud hageja kohta ebaõigeid andeid ning kostjad ei ole välja toonud asjaolusid, et nad pole süüdi andmete avaldamises. Kohus selgitas oma kompromissettepanekus, et hageja võiks kirjeldada, milles tema mittevaraline kahju seisnes. Hageja seda teinud ei ole, hageja vastuses kompromissile toob hageja selgelt välja, et ta ei kavatse tõendada ega selgitada kahju tekkimist.
lg 1 järgi ei pea mittevaralise kahju tekkimist, kui sellist, tõendama, kuid mittevaralise kahju kirjeldamine annab
lg 5 järgi võimaluse kohtul täpsemalt hinnata hageja hingeliste üleelamiste laadi ja ulatust.
lg 1 järgi ei tohi kahju hüvitamine olla rikastumise aluseks ja kahju hüvitamine peab panema isiku positsiooni, mis tal oli enne kahju tekkimist. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et mittevaralise kahju hindamine ja hüvitamine rahas peab olema põhjendatud rikkumise raskuse ja mittevaralise kahju laadiga. 4 Hageja on viidanud ühele maakohtu lahendile, kuid kohtupraktika aluseks ei saa olla üks lahend. Kostjate väitele ei ole ebaõigete andmete veebilehel avaldamise ajal neid kordagi vaadatud ning hageja ei ole seda ka vaidlustanud. Asjaolu, et andmeid ei ole vaadatud, ei saa õigustada andmete avaldamist, kuid seda saab kohus arvestada mittevaralise kahju rahalise suuruse määramisel. Kohtu hinnangul ei saanud hagejal tekkida suuri üleelamisi andmete avaldamisest. Hageja ei ole seda ise suutnud kirjeldada, andmed olid avalikustatud lühikest aega, neid tegelikkuses ei vaadatud ning sellest järeldab kohus, et hageja mittevaraline kahju ei ole oluline ega ka ulatuslik. Kostjate õigusvastasest käitumisest ei ole tekkinud hagejale ühiskondlikku halvakspanu, hingelisi üleelamisi, elukvaliteedi muutust ega ka liigset asjaajamist, mida peaks olulise rahalise hüvitisega korvama. Hageja märkused selle kohta, et hüvitise suurus peab arvestama inflatsiooni, on kohatud, sest hüvitist ei saa käsitleda sissetulekuna. Kõiki asjaolusid kokku võttes leiab kohus, et hageja on õigustatud saama sümboolse hüvitise mõlemalt kostjalt ühe euro suuruses summas. Tsiviilasja hinna määramine Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 kohaselt nõutava rahasummaga, seega on hagihind 500 eurot, olenemata sellest, et hageja nõuab rahasummat mittevaralise kahjuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 ja lg 2 järgi on kohtul õigus jätta menetluskulud poolte kanda, kui hagi kuulub rahuldamisele osaliselt või poole kand, kes keeldub kohtu pakutud kompromissist. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning sarnases ulatuses, mille pakkus välja kompromissina. Hageja vastusest kompromissile võib järeldada, et hageja on huvitatud vaidluse jätkamisest üksnes kohtupraktika kujundamise huvides. Kohtu hinnangul ei pea kohtupraktika kujundamine toimuma kostjate arvelt. TsMS § 4 lg 4 järgi on kohtul kohustus suunata pooli kompromissile. Kompromissi soodustamine ja õigusrahu võimalikult kiire taastamine on üks tsiviilkohtumenetluse põhilisi eesmärke, sest riik tagab õiguskaitse vaid jätkuva õiguskonflikti korral. Kompromissi soodustamisele on suunatud ka menetluskulude jaotisusel TsMS § 163 lg 2 järgi kohtule antud kaalutlusõigus. Kohus arvestab kaalumisel vaidluse asjaolusid, eelkõige seda, et kostjad on oma õigust rikkuvast tegevusest aru saanud, rikkumise hageja nõudmisel kõrvaldanud ja ka olnud valmis vaidlust lõpetama selliselt, et hagejal ei tekiks kulusid oma õiguste kaitsmisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.