Obsah (6)

§ 401§ 2§ 3§ 402§ 404§ 1027

Tsiviilasi nr 2-21-143365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1

§ 401lg 1, § 76 lg 1, § 100 lg 1.

1. Tartu Maakohus võttis hagi
2. märtsil 2022 menetlusse.
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi 2022 määrusega jäeti hagi käiguta. Kohus palus hagejal selgitada, mida on hageja teinud kostja tegeliku elukoha teadasaamiseks; andis tähtaja kostja elukoha väljaselgitamiseks päringute tegemiseks, vastuse esitamiseks ja hagiavalduse lisade esitamiseks.
5. aprillil 2022 esitas hageja kohtule hagiavalduses märgitud lisad.
7. aprillil 2022 jättis kohus hagi taaskord käiguta. Kohus palus hagejal selgitada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitada selle kohta tõendid. Kohus selgitas hagejale, et ei lepingu üldtingimustest ega Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest nähtu seost kostjaga. Sealjuures on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe puhul tegemist enne lepingu sõlmimist edastatava lepingueelse teabega. Lepingutingimusi ei ole kohtule esitatud. Lisaks eeltoodule ei nähtu hagist kuupäevaliselt millal ja milline leping (puudub ka lepingu number) poolte vahel sõlmiti ning mis oli poolte vahel kokku lepitud laenulimiit ja krediidi kulukuse määr (s.h. ei nähtu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 hageja märgitud krediidi kulukuse määra). Hageja ei ole tõendanud ega ka märkinud hagis, millis(t)e tõendi(te)ga hageja kavatseb tõendada omapoolse kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse andmist (

§ 401

). Hagi rahuldamiseks peab olema selge kui suures osas ja kas üldse kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamise tõendamiseks ei piisa üksnes hagiavalduses väljatoodud tabeli esitamisest. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorraldus(t)e või pangakonto väljavõttega. Lisaks selgitas kohus, et hageja esitatud tabelist ei ole võimalik aru saada põhivõlgnevuse kujunemine ja intressiarvestus.

2. mai 2022 vastuses selgitas hageja, et laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Krediidi kasutusse võtmise tingimuste kohaselt lepingu sõlmimine on krediidi kättesaamise eeltingimuseks. Pärast krediidiandja poolset krediiditaotluse 2 Tsiviilasi nr 2-21-143365 aktsepteerimist (mis sõltub kõigi asjaomaste eeltingimuste täitmisest, sealhulgas kliendi tuvastamine (ja vajaduse korral kontroll) ja kliendi poolsest pakkumuse aktsepteerimisest, maksab krediidiandja krediidi välja kliendi poolt näidatud kliendi enda nimel olevale pangakontole. Enne lepingu sõlmimist loeb klient läbi lepingu projekti, mis talle kättesaadavaks tehakse. Kuigi hageja märkis hagiavalduse punktis 1.5, et tagasimakseid kostja poolt teostatud ei ole on hageja puuduste kõrvaldamisel esitanud kohtule maksete ja tagasimaksete koondtabeli. Hageja väitel ei ole kostja vaielnud vastu hageja nõudele ning asjaolule, et ta sai rahalised vahendid oma kasutusse. Seda tõendab ka asjaolu, et osaliselt on kostja tagasimakseid teostanud. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja esitatud tõendite ning puuduste kõrvaldamise avaldustega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel, kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja ei ole taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei pea selle tegemist käesoleval juhul ka põhjendatuks.
5. Hageja on nõude esitamisel tuginenud võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe

§ 2lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja on esitanud kohtule Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe ja väidab, et ta on edastanud selle kostjale. Seega saab järeldada, et hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 kohaselt.

1. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1170-13, p 12). 10.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

§ 404

lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus sisaldama peab. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimine kostjaga. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks kostja avaldus kohustuste võtmiseks ja krediidilepingu sõlmimiseks. Hageja poolt esitatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht ei sisalda kostja andmeid. Samuti ei sisalda neid ka hageja esitatud lepingu üldtingimused. Esitatud dokumendid on sellised, mille konstrueerimine ei vaja kostja poolset tegevust. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale saadetud kinnituskirjad ja kinnituskoodid ei saa asendada kostja

§ 404lg 1 kohast avaldust.

Seega tuleb asuda seisukohale, et laenulepingut ei ole sõlmitud. 3 Tsiviilasi nr 2-21-143365 11. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-06 selgitanud, et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Seega juhul kui kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, tuleb kohtul kontrollida, kas hageja esitatud asjaoludel esineb alus hagi rahuldamiseks lepinguvälisel alusel. Kuivõrd hageja on selgitanud, et on kandnud kostjale üle põhivõlgnevuse summas 4999,61 eurot, tuleb kohtul hinnata, kas tegemist võiks olla alusetu rikastumisega (

§ 1027). Kohus selgitas hagejale 12.

aprilli 2022 puuduste kõrvaldamise määruses, et hageja ei ole tõendanud ega ka hagis märkinud, millis(t)e tõendi(te)ga hageja tõendab omapoolse kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse andmist (

§ 401

). Hagi rahuldamiseks peab olema selge kui suures osas ja kas üldse kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamise tõendamiseks ei piisa üksnes hagiavalduses väljatoodud tabeli esitamisest. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorraldus(t)e või pangakonto väljavõttega. Kohus selgitab, et arve alusel ei teki kostjal kohustust vaid nõude aluseks saab siiski olla vaid leping või mõni muu lepinguväline alus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-16 selgitanud, et arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Nõude sissenõutavus on seotud arvete esitamisega esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (p 18). Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole arvetega tõendanud kostjale raha ülekandmist. Kuivõrd

§ 1027

nõude eelduseks on alusetult makstud raha üle andmise tõendamine, ei saa kohus hageja põhinõuet ka sellel alusel rahuldada.

1. Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja intressi ja viivisenõue. Kuna kahjunõue tulenes hagiavaldusest nähtuvalt võlgnevuse sissenõudmise kuludes, jätab kohus ka selle rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
3. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Kuna kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4