KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10601 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Olga Võlitok Tõlk Inna Reinola Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Jüsmä vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Jüsmä, isikukood 38003110243, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxx Karistuse kandmise algus 21.07.2016 ja lõpp 21.07.2024 Kaitja Vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.01.2023, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Jevgeni Jüsmä vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Jevgeni Jüsmält välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 216 (kakssada kuusteist) eurot 36 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda kuue
(6)kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Jüsmäle, tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Harju Maakohtu 04.05.2018 otsusega tunnistati Jevgeni Jüsmä süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4, 7, § 209 lg 2 p 1, § 212 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 (kaheksa) aastat alates 21.07.
- Kohtuotsus jõustus 04.12.
- Viru Vangla esitas 30.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Jüsmä vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav Jevgeni Jüsmä tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, so kuni 21.07.
- Käitumiskontrolli ajaks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Jevgeni Jüsmäle järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 7 – mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega – mitte suhelda kuriteokaaslastega, KarS § 75 lg 2 p 8 - osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja Sergei Politšev esitas kohtule oma arvamuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta. Kaitsja on seisukohal, et käesolevaks ajaks karistuse eesmärk täidetud. Kaitsja palub vabastada kinnipeetav Jevgeni Jüsmä vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada käitumiskontrollile kuni
- juulini
- Alates novembrist 2021 kuni novembrini 2022 kinnipeetav Jevgeni Jüsmä osales riigikeele A2 taseme kursusel ja sooritas eksami positiivsele tulemusele. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused väärtushinnangute ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 3 karistust on seotud töökohustuse rikkumisega. Kinnipeetav oli määratud xxx ametikohale, kuid ei ole tööle asunud. Kaitsja arvab, et kinnipeetava rikkumised ei ole niivõrd olulised, et need takistaksid ennetähtaegset vabastamist. Vabanemise korral Jevgeni Jüsmäl on kindel elukoht aadressil xxx. Korteri omanik E K andis nõusoleku korteris elamiseks. Vabanemise puhul kinnipeetaval on võimalus töötada E S OÜ-s, mille ainuomanik A P kinnitas, et kinnipeetavale on olemas töökoht ehitustöölise ametikohal, brutopalgaga 1200-1300 eurot kuus. Jevgeni Jüsmä vabanemisfondis on 1962 eurot. Lisaks sellele tal on võimalus saada töötasu summas 1200 – 1300 eurot kuus. Siis tema sissetulek on piisav selleks, et keelduda varavastaste kuritegude toimepanemisest, mille eest ta oli varem süüdimõistetud. Vabaduses kinnipeetaval on toetavad lähedased inimesed. Tema vanemad, õde ja vend on valmis teda rahaliselt aitama. Soovib osaleda oma alaealise poja M J kasvatamises. On oluline, et Jevgeni Jüsmäl ei ole alkoholisõltuvust. Ta ei tarvita narkootikume. Ei esine probleemkäitumist. Eeltoodud asjaolud nende kogumis aitavad Jevgeni Jüsmäl vabanemise korral kergemini ühiskonnas resotsialiseeruda ja alustada õiguskuulekat elu. Kinnipeetavale on mõistetud vanglakaristus, sealhulgas, esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Samas kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vangistusest vabastamist, millele osutab ka Riigikohtu praktika. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid Jevgeni Jüsmä ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et iseloomustuses osutatud kuritegude toimepanemise riski suurus tuleb jätta tähelepanuta ja hindamata. Vaatamata sellele, et Jevgeni Jüsmä on korduvalt kriminaalkorras karistatud, see asjaolu ei välista ennetähtaegset vabastamist. Viibides vanglas, kinnipeetaval on võimalus iga hetk teha õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest, asuda paranemise teele ja planeerida tulevikuelu seaduskuulekaks. Kinnipeetav soovib realiseerida seda võimalust. Tuleb rõhutada, et mõistetud karistusest - 8 aastat vangistust, Jevgeni Jüsmä on juba ära kandnud 6 aastat 6 kuud. Selline pikaajaline tähtaeg on proportsionaalne kuritegude raskusele ja asjaoludele. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Jevgeni Jüsmä vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub 2 vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Jüsmä tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Süüdimõistetu J. Jüsmä taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta on nõus täitma kohustusi ja piiranguid, mis on kehtestatud kriminaalhooldusametniku poolt. Ta ei tarvita ei alkoholi ega ka narkootikume. Vabaduses on ta võimeline mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ega suhtlema kohtu poolt määratud isikutega ja mitte suhtlema kuriteokaaslastega, kuritegusid mitte toime panema. Ta tegi palju vigu, poeg jäi ilma isata tema rumaluse pärast. Jüsmä teeb pingutusi, et parandada vead. Jüsmä on nõus osalema sotsiaalprogrammis. Ta on valmis asuma tööle. Ta seletas, et ei asunud tööle rumaluse pärast, valesti hindas oma olukorda. Jüsmä tahab töötada xxx, tal on kogemus selles valdkonnas, kuna mitu aastat töötas Rootsis. Ta suhtleb sugulastega, nad on valmis toetama teda vabaduses. Vanglas tegi ta enda kallal suure töö ära ja sai aru, millised vigu oli teinud ja mida on vaja edasi teha. Viimane Jüsmä rikkumine oli 22.04.2022, rohkem ei olnud. Kaitsja on seisukohal, et käesolevaks ajaks karistuse eesmärk täidetud. Kaitsja palub vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada käitumiskontrollile kuni
- juulini
- Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Jevgeni Jüsmä kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
- Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jevgeni Jüsmä temale mõistetud karistusajast, 8 aastat vangistust, ära kandnud 6 aastat 6 kuud ja 17 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või 3 nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Jevgeni Jüsmäl on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavusega korteriga, mis kuulub J. Jüsmä tuttavale E K . E K sõnul on nad Jevgeni Jüsmäga ammused tuttavad, teavad üksteist vähemalt 10 aastat. Korteris elab korteriomanik ise, kinnipeetaval on oma tuba. Korteri omanik andis kirjaliku nõusoleku kinnipeetava antud korteris elamiseks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav Jevgeni Jüsmä suhtub õppimisse positiivselt. Käesoleva vangistuse ajal on soovinud täiendada oma eesti keele oskust ja omandada keskharidus. Jüsmä osales riigikeele A2 taseme kursustel, eksami sooritas tulemusele 90%. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on võimalus tööle asuda ettevõttesse E S OÜ, mille ainuosanik A P kinnitas, et kinnipeetavale on olemas töökoht ehitustöölise ametikohal, brutopalgaga 1200-1300 eurot kuus. J. Jüsmäl on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vend. Omavahelised suhted on head ja toetavad. Sõltuvusi ei ole kinnipeetaval diagnoositud. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Jevgeni Jüsmäl on positiivsed tulemused olemas, ta on motiveerinud õppima, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, so uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. J. Jüsmä puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist kuritegude toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning isikut iseloomustatavad andmed. Jevgeni Jüsmäl on xxx, eriala ei ole. Majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Töötamise registris isiku kohta sissekanded puuduvad. Enne vangistust ta ei töötanud, sissetulekuks oli xxx. Vangistuses on korduvalt keeldunud töötamast xxx. Arvestades ülaltoodut võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla kohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades seda, et isik on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral loobub isik lisaraha saamiseks kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut võivad vabaduses negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 11 432,56 eurot. Jevgeni Jüsmä individuaalne täitmiskava on jäänud täitmata, kuna ta on korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest ning tulemusena karistati teda distsiplinaarkorras. Lisaks isiku motivatsioon vestlustel väärtushinnangute ja käitumismustrite analüüsimisest oli vähene. Ta ei 4 pidanud riskipõhiseid vestlusi enda jaoks vajalikuks, leidis, et kõik on korras. Vestlustel, mis olid pühendatud suhete ja käitumismustrite analüüsimisele, pisendas kinnipeetav oma süüd kuriteos, võttis vastutuse ainult osaliselt. Vestluse läbiviija hinnangul ei soovi J. Jüsmä enda mõttevigu näha ning käitumismustreid ei analüüsi. Vestluste eesmärki täielikult ei täitnud. Jüsmä keeldus vestlusest, mis temale pakuti 13.10.
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Jevgeni Jüsmä käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtib 4 distsiplinaarkaristust: 7 ööpäeva kartserit esemete kaaskinnipeetavale edasiandmise eest, 45 ööpäeva kartserit töökohustuse rikkumise eest, 10 ööpäeva kartserit esemete kaaskinnipeetavatelt vastuvõtmise eest, 45 ööpäeva kartserit töökohustuse rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Uute kuritegude toimepanemist võib Jevgeni Jüsmä puhul soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kellega suhtlemist Jüsmä lõpetada vabatahtlikult ei soovi ning jätkab suhtlemist kirja teel. J. Jüsmä kriminaalse taustaga isikutega pikaajaline suhtlemine viitab väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele. Jevgeni Jüsmä näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on J. Jüsmäl üks kehtiv kriminaalkaristus Eestis. Vangistuses viibib kolmandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised. Käesolevat karistust kannab ta varguse, röövimise, kelmuse ja kindlustuskelmuse eest. Kuritegude toimepanemise ajenditeks on majandusliku kasu saamise eesmärk ning grupis tegutsemine. Teod on toime pandud etteplaneeritult. Harju Maakohtu 04.05.2018 kohtuotsusest on Jevgeni Jüsmä tunnistatud süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 212 lg 1, § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistatud 8-aastase vangistusega. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. J. Jüsmä käitumine, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu ning töökohustuse keeldumine, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud J. Jüsmä mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Jevgeni Jüsmä tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos J. Jüsmä puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu J. Jüsmä tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Jüsmä tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas 5 Kohtuistungil osales süüdimõistetu Jevgeni Jüsmä kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, so summas 216,36 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, so asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Sõidukulud on põhjendatud. Kõnealused menetluskulud kuuluvad J. Jüsmält välja mõistmisele ning kohus annab isikule võimaluse tasuda menetluskulud kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
- /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6