← Eesti

2-22-15618/10

Obsah (10)§187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-15618 Tsiviilasi V. K.i (K.) h

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Purgo OÜ esitas 18.10.2022 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas xxxx vaidlustamiseks. Kohus võttis 08.11.2022 kohtumäärusega taotluse menetlusse ning kohustas V. K.´i esitada kohtule töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas xxxx esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis. V. K. (hageja) esitas Harju Maakohtule 18.11.2022 hagiavalduse Purgo OÜ (kostja) vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 01.12.-31.12.2021 eest netosummas 639,14 eurot, perioodi 01.01-31.01.2022 eest netosummas 555,15 eurot, perioodi 01.03-31.03.2022 eest netosummas 755,15 eurot, perioodi 01.04-30.04.2022a eest netosummas 1255,15.- eurot ning hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest brutosummas 729,22 eurot. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ning Harju Maakohtu 20.12.2022 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 29.12.
  2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

2 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 245 eurot ning õigusabikulud summas 483 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuetelt RLS § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasuda ei tulnud, mistõttu ei ole hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleks vastaspoolelt välja mõista. Kohus selgitab, et hagejal on õigus tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust osutatud hinnaga 115 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 115 eurot käibemaksuta (s.o 138 eurot koos käibemaksuga), tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus hindas ja analüüsis hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asub seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud, mõistlik ja vajalik.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja käibemaksukohustuslane ei ole, mistõttu peab kohus menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 483 eurot (3,5 x 138), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.