Obsah (7)

§ 23§ 68§ 15§ 2§ 18§ 10§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-312 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamis

) § 23 lg 1 alusel. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused. 1.

1. Lõuna prefektuuri ametnikud tabasid
2. veebruaril 2023 aadressil Käänu tn 28, Kõrveküla alevik, Tartu vald, Tartu maakond asuval ehitusobjektil töötamas Gruusia kodaniku X (sündinud 21.11.1990). PPA ametnikud tuvastasid isiku Gruusia kodaniku passi nr X (kehtiv 14.01.2022 kuni 14.01.2032) alusel. 1.
3. Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Talle on vormistatud
4. novembril 2022 lahkumisettekirjutus nr 1052262393 Eesti Vabariigist lahkumiseks 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
5. detsembri
6. Isik ei lahkunud selle tähtaja jooksul Eesti Vabariigist. PPA vormistas lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli nr 1052262393 ja
7. veebruaril 2023 kell 13:00 peeti isik väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) alusel kinni. 1.3. Isiku suhtes esineb

§ 23

lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus Isikule oli koostatud vabatahtlik lahkumisettekirjutus. Isik kinnitas, et ta saab aru ja tal on võimalik lahkuda Schengeni alalt mitte hiljem kui

1. detsembril
2. Isik ei täitnud lahkumisettekirjutust ja jäi Eestisse olukorras, kus PPA oli usaldanud tema lubadust lahkuda ning tal oli võimalus seda vabatahtlikult teha. Sellest järeldub, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Tema sõnade kohaselt jäi ta Schengeni alale ebaseaduslikult edasi, sest jäi bussi hilinemise tõttu lennust maha. Isik ei oska täpsustada, miks ta ei pöördunud seejärel migratsioonijärelevalve ametnike poole. Isiku väitel polnud tal uute piletite jaoks raha . 1.
3. Kuna isik ei ole talle varem koostatud lahkumisettekirjutust vabatahtlikult antud tähtajal täitnud, peab PPA lahkumiskohustuse sunniviisiliselt täitma. Isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul. Seega peab PPA vajalikuks isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks

alusel. 1.5. Esineb ka põgenemisoht vastavalt

§ 68

p-dele 1 ja 6, kuna isik ei ole lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 1.

1. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada.
2. Kohus vaatas taotluse läbi
3. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, milles otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
4. aprillini 2023 (kaasa arvatud). Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt gruusia keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
5. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. PPA esindaja selgitas täiendavalt, et korraldab isikute Eestist väljasaatmise esimesel võimalusel, Prognoos on praegu umbes kuu aega, kuid hetkel ei oska konkreetseid kuupäevi öelda. PPA taotleb seetõttu luba kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.
6. Puudutatud isik kohtuistungil täiendavaid selgitusi ei andnud. KOHTU SEISUKOHT
7. PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23lg 1 p 1 alusel.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab 2 taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

§ 15

lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus

§ 23

lg-s 1 sätestatud alusel.

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et Xl puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus (dtl 26-28 ) ning PPA on vormistanud lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli (dtl 30). 7.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. PPA selgituste kohaselt ei ole praegusel juhul võimalik isiku väljasaatmine selle aja jooksul, kuna puudub sobiv lennuühendus isiku saatmiseks tema päritoluriiki. 8. Taotluse kohaselt esineb isiku puhul põgenemise oht. Põgenemisohu sisu on avatud

8 §-s 6 . Kohtupraktikas on rõhutatud, et põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega ning põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu sisustamisel on PPA praegusel juhul tuginenud

§ 68

p-dele 1 ja 6, mille kohaselt esineb põgenemise oht kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) ning kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). PPA on lähtunud asjaolust, et isik ei ole täitnud talle

1. a novembris tehtud ettekirjutust vabatahtlikult Eestist lahkumiseks. Ta ei ole ka võtnud midagi ette selleks, et püüda Eestis elamist ja töötamist 3 seadustada. Samas kinnitas ta ülekuulamisel
2. veebruaril 2023, et Eestisse tööle jäämine oli ebaseaduslik (tl 20). Kohus leiab, et asjaolude kogumit arvestades on PPA kahtlus põgenemisohus põhjendatud. Kord juba lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitamata jättes on isik loonud olukorra, kus PPA-l ei ole usaldust, et jätkuvalt vabaduses viibides oleks ta edaspidi väljasaatmiseks kättesaadav. Selles ei veena ka isiku selgitused ülekuulamisprotokollis, et pärast lennukist maha jäämist ei soovinud ta migratsioonijärelevalve ametnikega ühendust võtta, et mitte sattuda tagasi Tartu Vangla ruumidesse. Pigem näitab varasem lahkumiskohustuse täitmata jätmine ning ebaseaduslikult Eestis elamise ja töötamise jätkamine soovimatust olla väljasaatmismenetluses kättesaadav.
3. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Lahkumisettekirjutust täitmata jättes ja Eestisse jäämisega väljendas isik oma suhtumist riigi tehtud lahkumisettekirjutuse suhtes ning tema edasine tegevus näitab soovimatust õiguskorda järgida ja avaliku võimu korraldusi täita leebemate abinõude abil.

1. Eelnevat arvestades on X kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt (
2. veebruari
3. a kinnipidamise protokolli kohaselt on isiku tervislik seisund rahuldav; dtl 10). Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada perspektiivituks (

§ 14

lg 4 p 2), üksnes väljasaatmise täpsem kuupäev sõltub sobiva lennuühenduse olemasolust. Kohtuistungil (alates 00:09:37) selgitas PPA esindaja, et prognoosi kohaselt võib väljasaatmine toimuda umbes kuu aja jooksul, kuid mingeid kindlaid kuupäevi öelda ei saa. Seetõttu on taotlus esitatud loa saamiseks kuni kaheks kuuks.

1. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuigi PPA selgituste kohaselt võib esimene sobiv lennuühendus olla juba ühe kuu jooksul, leiab kohus et väljasaatmine peab olema tagatud ka olukorras, kus väljasaatmine planeeritud ajal ei õnnestu lennugraafiku muutumise korral või näiteks tehniliste tõrgete või ilmastikutingimuste tõttu. Eelnevat silmas pidades peab kohus põhjendatuks rahuldada taotlus selles märgitud ulatuses (kuni kaheks kuuks).
2. Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4