järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi : - Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab miinimumpalka (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (proportsionaalselt jaotise suurusele %-des) üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 8.
Menetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi; 2.
): 1) ajutise halduri tasu (13.11.2020 määrus, sh käibemaks) 1152,00 € 2) Halduri tehtud vajalikud kulud (xxxxxxxxxxx,00€ kinnitatud 13.11.2020, sh km) xxxxxxxxxxx € 3) Halduri tasu ( sh xxxxxxxxxxx € tasu ja xxxxxxxxxxx€ KM, arvestuslik) xxxxxxxxxxx € 4) maamaks 25,00 € 5) panga teenustasud 5,52 € Kokku 13 426,63 € 2.3. Jaotiste alusel väljamaksed: Jaotusettepanekuga kinnitati nõuete summa kokku 510 661,17€, sh I jrk nõuded 67 500€, II jrk 205 161,17€ ja III jrk 238 000€. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist ja selle alusel I järjekoha nõude väljamaksmist, kuid enne II järjekoha nõuete väljamaksmist ja käesoleva aruande koostamist on Swedbank AS haldurile teatanud, et tal puudub alates 29.11.2022 nõue käesolevas pankrotimenetluses, kuna nõue sai tasutud pankrotimenetlusest jaotusettepaneku alusel ja kolmandale isikule kuulunud vara müügitehingust laekunud summade arvelt. Eeltoodud alusel on puudub Swedbank AS-il II järgu nõue ning haldur on käesolevas aruandes korrigeerinud jaotusettepanekuga kinnitatud II järjekoha jaotisi ning sellest lähtuvalt on väljamaksed M-J.S.K pankrotimenetluses summas 77 028,61 eurot järgmiselt: Nr. Võlausaldaja Jaotise alusel väljamakstav summa € I järk 1 Swedbank AS II järk 2 3 4 5 6 7 8 9 Swedbank AS Tohoh OÜ
aasta
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. M-J.S.K pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on selgitanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse põhimõtteid, sh selgitanud sissetulekust kinnipidamise teostamise korda, ning edastanud võlgnikule sellekohase memo. 2.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust lähtuvalt taotleb haldur halduri tasu kinnitamist seaduses sätestatud alammääras, millele lisandub käibemaks, kokku xxxxxxxxxxx€ ja selle väljamõistmist pankrotivara arvelt OÜ-le Pärnu Pinker Albert. 2.10. Teade käesoleva lõpparuandega tutvumiseks on avaldatud 29.11.2022 Ametlikes Teadaannetes. Pankrotihaldur palub: 1) kinnitada lõpparuanne M-J.S.K pankrotimenetluses ja lõpetada M-J.S.K (pankrotis) pankrotimenetlus; 2) vabastada Andrus Õnnik M-J.S.K (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; 3) Määrata Andrus Õnnik´u halduritasuks xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€ (kokku xxxxxxxxxxx€) ja hüvitada see OÜ-le Pärnu Pinker Albert pankrotivara arvelt. 4) Kinnitada halduri tehtud täiendavad vajalikud kulud summas xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€ (kokku xxxxxxxxxxx€) ning hüvitada see OÜ-le Pärnu Pinker Albert pankrotivara arvelt; 5) algatada võlgniku M-J.S.K suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt
2.11. 19.01.2023 vastuses kohtule selgitas pankrotihaldur, et 13.01.2023 kutsus haldur kokku täiendava võlausaldajate üldkoosoleku M-J.S.K. pankrotimenetluses, toimumisega 19.01.2023 kell 12.00 (Lisa 3- AT teade nr 2027727). Üldkoosoleku päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine. Teadaandes oli märgitud, et võlgnik M-J.S.K. on 18.07.2022 esitanud kohtule füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. 19.01.2023 võlausaldajate üldkoosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud ning tulenevalt
lg 2 ning analoogia alusel
lg 3 pankrotihaldur teeb Pärnu Maakohtule ettepaneku jätta M-J.S.K pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
Teade lõpparuandega tutvumise kohta on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 29.11.2022. a ning vastuväidete esitamise tähtaeg möödunud. 4.2.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on
lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid nõudeavaldustele. Pankrotimenetlus tuleb 6
Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. 5. Pankrotimenetluse kulud. 01.02.2021 jõustunud
aasta 1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele §-de 23, 65, 651, 66 ja 661 redaktsiooni, mis kehtis 2021.aasta 31.jaanuarini. Kuivõrd M-J.S.K pankrotiavaldus võeti menetlusse Pärnu Maakohtu 18.02.2020 määrusega, so enne 01.02.2021, kuuluvad halduri tasu arvestamisel kohaldamisele enne 31.01.2021 kehtinud sätted. Silmas pidades pankrotihalduri töö mahtu seoses võlgnikule kuulunud vara haldamisega, sh pandieseme ja mitme osaühingu osaluse müügiga, tuleb määrata pankrotihaldur Andrus Õnnik’ule lõplikuks töötasuks xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€, so kokku xxxxxxxxxxx€, nimetatud tasu vastab
lg 1 sätestatud, pankrotivara suuruselt arvestatud halduri tasu alammäärale.
lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtu hinnangul on kogu pankrotimenetluse jooksul tehtud kulutused kogusummas xxxxxxxxxxx eurot on mõistlikud. Kuludest xxxxxxxxxxx € on kinnitatud 13.09.2022 jaotusettepaneku kinnitamise määrusega ning täiendavalt tuleb kinnitada pankrotihalduri poolt menetluses august – detsember 2022 tehtud kulutused summas xxxxxxxxxxx eurot (sh käibemaks). 6. Kohustustest vabastamine menetlus.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik M-J.S.K (pankrotis) esitas kohustustest vabastamise avalduse 18.07.2022. Kohus leiab, et kui kohustustest vabastamise avalduse saab esitada koos
lg.3 nimetatud aruandega siis seaduse analoogia kohaselt on võimalik esitada ka koos lõpparuandega seda enam , et suurem osa võlgnevusi jääb pankrotimenetluses rahuldamata. Käesolevas asjas kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse kuni 30.06.2022 kehtinud Pankrotiseadusega sätestatut. 6.1.
lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel lõpparuande kinnitamisega otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 6.2.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku nimetamiseks ettepanekuid teinud ning ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on antud asjas põhjendatud.
lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda M-J.S.K suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. 6.3. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema 7
sätestatud kohustusi eelkõige kohustust: 1) tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; 2) mitte varjata oma tulusid ja vara ning 3) oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta ega anna kohtule teavet oma kohustuste täitmisest kohtu määratud tähtaja jooksul, keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. Vastava taotluse võivad kohtule esitada ka võlausaldajad tulenevalt
6.4. Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse
lg 1 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.