Obsah (8)

§ 199§ 68§ 74§ 75§ 78§ 69§ 25§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.aprillil 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2202 (22231700913) Kohtunik Piret Liivo K

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Süüdistatav Robert Hundt, isikukood: 38102030282; elu- või asukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; emakeel: xxxx; xxxx; xxxx; 3 kehtivat kriminaalkaristust: viimati karistati 11.06.2019 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, § 274 lg 1, § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 8 päeva, karistus täidetud 18.05.

1. Tõkend: ei kohaldatud, KrMS § 217 korras kinni peetud 04.04.2022 kell 20:40 kuni 05.04.2022, s.o kokku 2 päeva. Prokurör Kristina Kivi Kaitsja ei soovinud kaitsja osavõttu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, § 233 lg 1, 3; § 306, § 309 lg 3, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Robert Hundt

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Robert Hundt´ile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Robert Hundt´i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2022-05.04.2022 s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Robert Hundt ei pane 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. 5.

§ 74

lg 1 alusel on Robert Hundt kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest, s.o alates 06.04.2022.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Asitõendid: - turvakaamera videosalvestis DVD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde
2. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Robert Hundt´ilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost ½, s.o 490.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Robert Hundt võib menetluskulud 490.50 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 40.88 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99921700023493 ja selgitus „Robert Hundt, kriminaalasi 1-22-2202, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine 2 maksekorraldusele on kohustuslik. Viitenumber
3. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav ka e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 28.04.
5. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Süüdistus Robert Hundti süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud varguse toimepanemise eest 11.06.2019 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi, uuesti 04.04.2022 kella 18:11 ajal Xxxx asuvas P AS-le kuuluvas Xxxx kaupluses, olles alkoholijoobes, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ühe sülearvuti HP xxxx maksumusega 499 eurot ja ühe sülearvuti HP xxxx maksumusega 399 eurot, kaupa kogumaksumusega 898 eurot ja seejärel lahkus müügisaalist sissepääsu turvaväravate kaudu jättes tahtlikult eelmainitud kauba eest kassas tasumata. Kuritegu jäi Robert Hundti tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Seega Robert Hundt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud ja menetluse käik

2. aprillil 2022 saatis prokuratuur Harju Maakohtusse Robert Hundt süüdistuses

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi.

2. Prokurör taotles R. Hundt süüdi tunnistamist

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist 7 kuulise vangistusega vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra.

§ 68

alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 2 päeva, ära kandmisele kuulub 4 kuud ja 18 päeva. Prokuröri hinnangul saab mõistetud karistust

§ 74alusel mitte pöörata täitmisele kui R.

Hundt ei pane toime uut tahtlikku kuritegu 18 kuulise katseaja jooksul ja täidab kontrollnõudeid. Samuti taotles prokurör lisakohustusena määrata alkoholi tarvitamise keeld, kuna tegu oli toime pandud alkoholijoobes. Sundraha taotles prokurör ajatada 1 aasta pikkuse vangistusega.

1. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd, kahetses ning leidis, et tegemist oli rumala teoga. Süüdistatava hinnangul on prokuröri poolt taotletav karistus natukene karm, avaldas soovi 3 leebemale karistusele rahatrahvi näol. Süüdistatav selgitas, et tal kuulutatakse eraisiku pankrott välja kohe, päevade küsimus, siis tal on võimalus likvideerida eelmised trahvid ning praegust trahvi saab ta tasuda kui läheb tööle. Kohtu seisukoht
2. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
3. Kohus leiab, et 04.04.2022 kella 18:11 ajal Xxxx asuva Xxxx kaupluse müügisaalist sülearvuti HP xxxx maksumusega 499 eurot ja ühe sülearvuti HP xxxx maksumusega 399 eurot varguse katse toime panemine Robert Hundt´i poolt on tõendatud süüdistatava enda süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
4. Tunnistaja R. R. ülekuulamise protokolli kohaselt olles 04.04.2022 Xxxx asuvas Xxxx kaupluses turvatöötajana tööl valvekaamerate taga, nägi kella 18:00 paiku poes tehnikaosakonnas meesterahvast, kes oli üleni musta värvi riietes, kapuuts peas. Ta võttis kaks sülearvutit, millega läks proovikabiini. Sealt väljudes läks kohe Xxxx sissepääsu juurde ja väljus neist väravatest kell 18.11, kui teine inimene sisenes. Tunnistaja andis korralduse meesterahvas kinni pidada, mida koheselt tehti. Tunnistaja kontrollis proovkabiini ja leidis sealt kaks sülearvuti karpi HP. Tunnistaja ütlustest nähtub ka kauba maksumus – HP sülearvutid hinnaga 499 ja 399 eurot. Nähtuvalt ütlustest tagastati kogu kaup rikkumata kujul kauplusele.
5. Tunnistaja M. P. ülekuulamise protokolli kohaselt olles 04.04.2022 Xxxx asuvas Xxxx kaupluses turvatöötajana tööl, sai ta korralduse kinni pidada meesterahvas tumedas jopes, tumedates teksades ja kellel on käes roheline kott. Ütluste kohaselt kella 18.10 paiku isik väljus sissepääsust ja tunnistaja pidas ta kinni ning palus endaga kaasa minna turvaruumi. Tunnistajal tuli rakendada füüsilist jõudu, kuna isik algselt keeldus kaasa minemast. Maksmata kaup oli isikul kotis. Ütlustest nähtuvalt oli kaup korras ja tagastati kauplusele.
6. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti sündmuskohal turvatöötaja poolt varguse kahtlusega kinni ja anti politseile üle Robert Hundt, kes ei olnud võimeline tutvuma kinnipidamise protokolliga kuivõrd ta oli tugevas alkoholijoobes. Protokolli kohaselt vabastati R. Hundt 05.04.2022 kell 16.10; Kohtule on esitatud 04.04.2022 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt kella 20:39 ajal puhus Robert Hundt indikaatorvahendisse AlcoQuant 6020plus nr A432939 (kalibreeritud kuni 01.06.2022) 0.96 mg/l väljahingatavas õhus.
7. Lisaks tunnistajate ütlustele, tõendab süüteo toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse 04.04.2022 Xxxx kaupluses toimunud varguse katse videosalvestist. Sellelt nähtub, et kella 18:01 ajal on müügisaalis tumedates riietes meesterahvas (musta värvi jope, kapuuts peas, tumedat värvi püksid), kes võtab riiulist kaks karpi millel kirjena logo „HP“ ja paneb ostukorvi, seejärel 18:11 läheb kabiini ostukorviga ja väljub kabiinist. Kell 18:11 väljub mees müügisaalist sissepääsuväravate kaudu, käes rohelist värvi riidest kott, milles paistab midagi olevat.
8. R. Hundt kahtlustatavana 05.04.2022 antud ütluste kohaselt tunnistab ta end varguses süüdi ning kinnitab, et ei soovi kaitsjat ülekuulamise juurde. Ütluste kohaselt läks ta Xxxxsse bussiga, tal oli kaasas riidest ostukott ja kotis olid mujalt ostetud külmutatud friikartulid. Ta ei mäletanud ütluste 4 andmise ajal kust ta need oli ostnud, tšekki tal ei olnud. Ütlustes kirjeldas R. Hundt milliseid ravimeid ta tarbib ärevuse vastu. Perearst on talle välja kirjutanud ravimid xxxx, xxxx, xxxx. R. Hundt selgitas, et ta ei tohiks nende ravimitega alkoholi tarbida aga tarbis juba reedest saadik õlut ja viina ning poodi minnes oli alkoholijoobes. Ütluste kohaselt tahtis ta varastada arvutid, et need maha müüa kuna tal ei ole tööd. Ütlustest nähtuvalt teeb R. Hundt vahepeal juhutöid, elab koos vanaemaga kahekesi ja elatuvad vanaema pensionist. Ütluste kohaselt R. Hundt ei tarvita ta narkootikume. R. Hundt tunnistas, et videosalvestisel on tema. Teine isik (maskis ja mütsiga) keda R. Hundt´ile fotolt näidati on R. Hundtile võõras, neil ei olnud kokkupuudet ega mingit kokkulepet.
9. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu P AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest ja õigusrikkumise toimepanemise aktist nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.04.2022 kella 18:11 ajal Xxxx asuvas kaupluses Xxxx pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Xxxxle kuuluvat kaupa maksumusega 898 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

1. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, siis ei oleks ta asju omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.
2. Kohtu hinnangul pani süüdistatav teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Lisaks süüdistatava enda ütlustele, et ta läks poodi varastama, näitab tahtlust ja ettekavatsetust ka kaasa võetud riidest kott, kuhu ta varastatud asjad sisse pani.
3. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi, s.o vargusena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et R. Hundt on toime pannud ühe varguse katse episoodi. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab

§ 199lg 2 p 4 toodud kvalifikatsioonile.

R. Hundt karistati viimati 11.06.2019 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi kuriteoepisoodi eest, mis oli toime pandud 13.03.2019.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.10.2018 otsusega nr 1-18-8732, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 8 päeva ning karistusaja alguseks loeti 10.06.2019. Nii eelviidatud otsusest kui ka karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Hundti on seega varasemalt karistatud Harju Maakohtu poolt, viimasest varguse episoodist on möödas pisut enam kui 2 aastat, mistõttu ei saa siinkohal rääkida süstemaatilisest vargusest, kuivõrd süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Samuti ei saa võtta siinkohal aluseks seda, et Robert Hundt kandis kinnipidamiskohas karistust kuni 18.05.2021 ja seetõttu ei saanud vargusi toime panna. Eeltoodut arvesse võttes on Robert Hundti tegevus kvalifitseeritud õigesti korduva vargusena

§ 199lg 2 p 4 järgi.

5 15. Kuivõrd süüdistatav peeti varguste toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena

§ 25lg 2 mõttes.

1. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Eeltoodust tulenevalt pani R. Hundt oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, s.o.

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus 18. Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. 19. Seadusandja on

§ 199

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

1. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt R. Hundt ei tööta, seda kinnitab ka kohtule esitatud tõend isiku maksustava tulu kohta, mille kohaselt puuduvad andmed R. Hundt tulude kohta. Karistusregistri väljavõte kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning teda on viimati Harju Maakohtu 11.06.2019.a otsuse nr 1-18-8732 alusel karistatud 1 aasta 11 kuud ja 8 päevase vangistusega. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Lisaks sellele on süüdistatavat korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. R. Hundt soovis kohtuistungil, et karistus oleks rahaline nimetades tasumise võimaluseks asjaolu, et tema suhtes kuulutatakse peagi välja eraisiku pankrot. Taolised süüdistatava karistusandmed ja samas ka majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed välistavad aga kohtu hinnangul rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.
2. Hinnates R. Hundti süü suurust

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse katse toimepanemist. Arvestades varguse objektiks olnud esemete väärtust (kokku 898 eurot) ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse ning kaup tagastati rikkumata kauplusele, siis on kohtu arvates R. Hundi süü hinnatav alla keskmise.

1. Kohus arvestab siinjuures ka R. Hundti kahetsust, mille siiruses ei ole kohtul alust kahelda, kergendava asjaoluna. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 7 kuud vangistust, mida lühimenetluse korral tuleb vähendada kolmandiku võrra. Samuti tuleb maha arvestada süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg mis käesoleval juhul on kaks päeva kuivõrd R. Hundt oli kinnipeetud 04.04.2022 kell 20:40 kuni 05.04.2022 kell 16:
2. 6
3. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades eeskätt eripreventiivset prognoosi on käesoleval juhul võimalik vabastada süüdistatav R. Hundt talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrolliga

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel.

Süüdistatavat on varasemalt karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, § 274 lg 1, § 424 lg 2 järgi reaalse vangistusega, mis pöörati koheselt täitmisele ning karistus sai täidetud 18.05.2021. Tuleb arvestada, et pärast süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist kuni kohtuotsuse tegemiseni on samas möödunud peaaegu aasta ja süüdistatav ei ole uusi tegusid toime pannud. Seetõttu on kohtu hinnangul võimalik R. Hundt karistuse kandmisest vabastada, kuid allutades teda samal ajal käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks määrab kohus 1 aasta ja 6 kuud. Kohtu hinnangul võimaldab kriminaalhooldusametniku kontroll suunata isikut oma probleemide lahendamisele konstruktiivsel viisil, s.o ilma varavastaste süütegude toimepanemiseta. Lähtudes

§ 78

lg 1, tuleb katseaja kulgemist lugeda alates otsuse kuulutamisest, s.o alates 06.04.2022.

§-s 75 sätestatud kontrollnõuded hakkavad kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend, asitõendid, menetluskulud

1. Süüdistatav R. Hundt oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinni peetud kuid tema suhtes tõkendit ei kohaldatud.
2. Kriminaalasjas on videosalvestis DVD-l, mida on asitõenditena vaadeldud ja mis on lisatud vastavale asitõendi vaatlusprotokollile. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus.
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb R. Hund´ilt riigituludesse välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost pool, s.o 490.50 eurot.
4. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et süüdistataval ei ole püsivaid sissetulekuid, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7