) § 8 lg 1 p 5 mõttes, ei vastanud tehingu hind
lg 2 mõttes turuväärtusele ning hinnaerinevus tuli
Samuti korrigeeris maksuhaldur VH käibemaksuarvestust, sest deklareeritud müügitehing oli tegelikkuses maksuvaba käive, mida tehingu osapooled maksustasid käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 3 p 2 alusel. VH-l ei olnud õigust müügitehingu kohta esitatud ostuarvel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning sisendkäibemaksu arvestust tuleb vastavas osas korrigeerida.
Maksuhaldur ei kahtle, et 19.12.2018 tehing toimus ja kokkulepitud hind vastas turuväärtusele. Asjaolu, et Planetplus tasus ostuhinnast üksnes 40 041,71 eurot, ei muuda kokkulepitud müügihinda.
lg 4 kohaldamine eeldab, et seotud isikute vahel toimunud tehingu hind erineb turuhinnast. Müügihinna muutmiseks on vaja poolte kokkulepet ning maksuhaldur ei ole tuvastanud, et pooled oleksid selles kokku leppinud. Maksuhalduri hinnangul oli müügihinna tasaarveldamine Planetplusi nõudega näilik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaldamine eeldab, et pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. MKS § 83 lg 4 alusel kohaldatakse näiliku tehingu maksustamisel varjatud tehingut puudutavaid sätteid. Kaebaja ei ole kinnistute müügitehingut sõlminud eesmärgiga varjata madalamat hinda. Tasaarvestus on käsutustehing ning selle kehtivus ei ole seotud kohustustehingu kehtivusega (TsÜS § 6 lg 4). Kaebaja on tehingu tagasi täitnud, tehes Planetplusile tehingust taganemise avalduse. Planetplus on kinnistute valduse ja omandiõiguse kaebajale tagastanud. Maksuotsus oleks tulnud vaidemenetluses seega MKS § 103 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistada. Müügilepingu tagasitäitmisega on taastatud lepingu tegemisele eelnenud olukord MKS § 83 lg 3 mõistes. Planetplusiga on kokku lepitud ka kinnistutelt saadud viljade ja muu kasu väljaandmises ning kinnistutele tehtud kulutuste hüvitamises. Õige pole maksuhalduri seisukoht, et reaalset tagasitäitmist pole toimunud ja sõlmitud kokkuleppel puudub majanduslik sisu. Maksuhaldur oli maksuotsuse väljastamise hetkel teadlik, et pooled tegelevad tehingu tegemisele eelnenud olukorra taastamisega, kuid jättis sellega teadlikult arvestamata. Põhisooritus ehk kinnisasja võõrandamine oli maksuotsuse andmise hetkeks nii õiguslikult kui faktiliselt tagasi täidetud. Maksuhaldur ei andnud mõistlikku tähtaega tehingule eelnenud 3
Maksuhaldur on tuvastanud, et ehkki kaebaja ja Planetplusi vaheline kinnistute võõrandamise tehing sõlmiti turuhinnas, ei tasunud Planetplus tegelikult kinnistute eest kokku lepitud summat ning tasaarvestuse tegemisest järeldub, et pooltel ei olnudki kavatsust seda summat edaspidi tasuda. Järelikult müüs kaebaja kinnistud Planetplusile turuhinnast madalama hinnaga ning kaebajal tuleb tasuda tulumaksu saamata jäänud tulu ulatuses. Maksuhaldur ei pidanud maksuotsuse tegemisel tuginema MKS § 83 lg-le 4. Kuigi tegemist on olukorraga, kus tehingu vorm ja sisu on omavahel vastuolus, on seadusandja loonud sellise olukorra reguleerimiseks erisätte
II Tagasitäitmine Kaebaja teavitas 07.04.2020 maksuhaldurit sellest, et kinnistute võõrandamistehing on plaanis tagasi täita ning esitas 27.04.2020 taganemisavalduse ja tehingu tagasitäitmise projekti. Notariaalne kokkulepe lepingust taganemisega seoses sõlmiti kaebaja ja Planetplusi vahel 20.05.2021 ja kinnistusraamatus tehti vastav kanne 20.06.2020. Seega on pooled taastanud olukorra, kus kaebaja on kinnistute omanik. Kaebaja esitas koos vaidega maksuhaldurile kaebaja ja Planetplusi vahel 06.07.2020 sõlmitud kasu väljaandmise ja kulutuste hüvitamise kokkuleppe ning taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu. Olukorras, kus kaebaja esitas maksuhaldurile koos vaidega täiendavad dokumendid, mis võisid omada maksuotsusega määratud maksusummale tagasiulatuvat mõju, oleks maksuhaldur pidanud maksumenetluse uuendama ning vajadusel nõudma kaebajalt täiendavate tõendite ja selgituste esitamist ning kontrollima, kas ja millises ulatuses mõjutab võõrandamistehingust taganemine ja 06.07.2020 kokkulepe maksuotsusega määratud maksusummat. Vaideotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks menetluse uuendamist kaalunud. Maksuhaldur küll analüüsis vaideotsuses mõnevõrra kaebaja esitatud tõendeid, kuid käsitles 06.07.2020 kokkulepet valikuliselt, tehes ennatlikke ja vastuolulisi järeldusi. 5
III Intressinõue Kuna maksuhalduril tuleb kaebaja taotlus maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi vaadata ning see võib mõjutada ka intressinõude kehtivust, tuleb intressinõue tühistada. Maksuhalduril on vajadusel võimalik koostada uus intressinõue. MKS-st ei tulene, et maksuobjekti ära langemisel tuleks maksuotsus kehtetuks tunnistada tagasiulatuvalt. Pigem tuleb sellises olukorras pidada mõistlikuks maksuotsuse kehtetuks tunnistamist edasiulatuvalt alates tagasiulatuva mõjuga sündmuse toimumisest. Seega on maksuhalduril võimalik esitada kaebajale intressinõue perioodi osas, mis eelnes tagasiulatuva mõjuga sündmusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. VH palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata. Halduskohus tõlgendas
Kaebaja esitas oma tõlgenduse 21.08.2020 kaebuse p-des 2.2–2.18 ning 11.11.2021 kohtukõne teeside p-des 1.1–1.13. Halduskohus kaebaja seisukohti otsuses sisuliselt ei käsitlenud. Halduskohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus ei ole otsust olulises osas põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada (HKMS § 199 lg 2 p 2). Halduskohus on napisõnaliselt nõustunud maksuhalduri ebaõige
Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. Kohtuotsuses on pikalt käsitletud tõendamisega seotud aspekte, kuid põhjendamata on, miks vastab maksuotsus selle andmise õiguslikule alusele. Vaidluse tuumaks on aga just
Ka juhul, kui faktilisi asjaolusid tõlgendada kaebaja kahjuks, puudus tehingu maksustamiseks õiguslik alus. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja võõrandas 19.12.2018 kinnistud Planetplusile, kes on kaebajaga seotud isik
Samuti on tehingupooled nõus, et tehingu toimumise ajal oli kinnistute turuväärtus 4 000 000 eurot. Maksuhalduri arvates tasus Planetplus kinnistute eest üksnes 40 041,71 eurot.
lg 4 ei võimalda aga maksustada tasumata osa müügihinnast, kui müüja ei ole vastavast nõudest loobunud. Maksustamine saab toimuda siis, kui tehingu hind ei vastanud tehingu turuväärtusele või kui 6
lg 4 kohaldamise eeldused täidetud.
Lahendis nr 3-15-1303 eristab Riigikohus olukordi, mil seotud isikute vahel sõlmitud lepingusse märgitakse turuväärtusest erinev hind, nendest olukordadest, kus pooled varjavad lepingus märgitud hinnast erinevat hinda. Viimasel juhul, tuleb tehingu maksustamiseks tuvastada, et hinnakokkulepe on näilik (MKS § 83 lg 4). Näiliku tehingu puhul on õigus määrata tulumaksukohustus
Seega ei saa maksuhaldur pelgalt
Tehingu sisu määravad kindlaks lepingu osapooled ning kui see ei ühti lepingu vormiga, on tehing näilik. Näiliku tehingu tuvastamisel võib maksuhaldur kooskõlas MKS § 83 lg-ga 4 maksustada
Muu hulgas tuleb
lg 4 tõlgendamisel arvestada kogu siirdehinna regulatsiooni eesmärki, millega halduskohus otsuse tegemisel ei arvestanud. OECD juhistes suunatakse liikmesriikide maksuhaldureid arvestama tehingu asjaoludega ning otsima osapooli rahuldavat lahendust. Isikute seotuse korral on maksuhalduril siirdehinna leidmiseks vaja tuvastada tehingu täpsed asjaolud ning maksusummat ei saa
lg 4 alusel määrata pelgalt seetõttu, et maksuhalduril ei ole võimalik tuvastada makset seotud isikute vahel. Rahandusministri 01.11.2006 määrusega nr 53 on ette nähtud meetodid seotud isikute vahel tehingute väärtuse määramise kohta. Siirdehinna turuväärtuse leidmisel suunatakse maksuhaldurit võrdlema nt seotud osapoolte kulutusi ja kasumimäära (kulupõhine meetod) ning panuseid ja kasumijaotust (jagatud kasumi meetod). Kaebaja on möönnud puudusi vaidlusaluse tehingu dokumenteerimisel, kuid ainuüksi see ei anna maksuhaldurile õigust määrata maksusumma
Kaebaja ei ole kunagi kinnistute müügihinna sissenõudmisest loobunud. 8. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes oma varasemate tõlgenduste juurde. 25.02.2020 kontrolliakti p 1.2.13 kohaselt väljastas Planetplus kaebajale tehingu tegeliku hinna varjamiseks müügiarve nr 1026 summas 4 800 000 eurot, mille tagajärjel tehingu osapooled justkui tasaarveldasid vastastikuseid nõudeid ja kohustusi. Kontrollimenetluses tuvastati, et Planetplusil oli kaebaja vastu nõue 40 041,71 euro ulatuses, kuid Planetplusil ei olnud kaebaja vastu nõudeid 3 959 958,29 euro ulatuses, sest selles osas puudus arvel nr 1026 reaalne sisu. Tegelik müügihind oli järelikult 40 041,71 eurot. Maksustamisel ei pidanud tuginema MKS § 83 lg-le 4, sest kahtlust ei olnud tehingu toimumises, vaid müügihinnas. Materiaalõiguslik alus maksustamiseks tulenes seega
MKS § 83 lg 4 on volitusnorm, mitte materiaalõiguslik alus. Maksuhaldur mõistab Riigikohtu lahendit nr 3-15-1303 selliselt, et maksuhalduril polnud
Kui vastav kohustus siiski oli, ei mõjuta see maksuotsuse kehtivust, sest esinevad õiguslikud ja faktilised asjaolud analoogse sisuga maksuotsuse koostamiseks. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust kinnistute turuväärtuse suuruse osas, ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses tehtud viide rahandusministri 10.11.2006 määrusele nr 53. Asjassepuutuvad pole ka OECD juhised. 7
lg 4 ei võimalda vaidlusaluse tehingu tagasitäitmist ning 20.05.2020 ülevõtmise kokkulepe ei vabasta kaebajat maksuotsusega määratud tulumaksukohustusest.
lg 4 ehk siirdehinna osas on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et siirdehind on võrdsustatud kasumi jaotamisega ning varjatud siirded on samaväärsed dividendidega ning tuleb selliselt ka maksustada.
lg 6 nimetab juhud, millal on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ja nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Haldusasjas nr 3-19-781 on kohtud leidnud, et nt dividend on väljamakse või kulutus, mis ei ole oma olemuselt tagastatav ning
-is ei ole ette nähtud regulatsiooni, mis võimaldaks teha tulumaksukohustuse osas ümberarvestusi. Halduskohus ei põhjendanud otsuses, miks ta ei järginud
Ka siirdehind muu kasumieraldisena ei ole sarnaselt dividendiga ümberarvutatav.
MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamisega kohus aktsepteerib, et
Kohtu selline seisukoht tekitab olukorra, kus seotud osapooltel on kasulik jätta tulumaks tasumata ning loota sellele, et maksuhaldur aegumise aja jooksul tehingut ei kontrolli. Kui maksuhaldur siiski asub kontrollima, saavad osapooled väita, et taganevad tehingust ning maksukohustust ei ole tekkinud. Sellisel juhul ei saa maksuhaldur esitada isegi intressinõuet. Kaebaja ja Planetplusi vahel 19.12.2018 sõlmitud kinnisasjade müügitehing oli kehtiv, mitte algusest peale tühine tehing. Lepingust taganemise korral lõpevad lepingust tulenevad kohustused üksnes tuleviku suhtes, taganemine ei mõju tagasiulatuvalt ega lõpeta lepingust enne taganemist tekkinud õigusi ja kohustusi. 20.05.2020 ülevõtmise kokkuleppe eesmärgiks oli tulumaksukohustuse vältimine ning sellel puudus majanduslik sisu. Mitte seotud isikute vahel poleks tavapärases olukorras sellisel kujul taganemist toimunud. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kinnistu üleandmisega langes ära maksuobjekt. MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Vaidemenetluses ei rikutud kaebaja õigusi. MKS §-st 147 ei tulene, et vastustaja oleks pidanud kaebajale määrama mingi täiendava tähtaja võimalike tõendite või vastuväidete esitamiseks. Kaebaja sai kõik tõendid esitada koos vaidega. Kuna
lg 4 ei võimalda tagasitäitmist, ei olnud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise MKS § 103 lg 1 p 2 alusel võimalik. Tühistamiskaebusega soovis kaebaja maksuotsuse tühistamist ainult tulumaksu osas, kuid seoses MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamisega soovis kaebaja otsuse tegemist kogu maksuotsuse osas. Korrigeeritud käibemaksuarvestuse osas puudub aga igasugune vajadus maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks MKS § 103 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja ei täitnud kontrollimenetluses MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Peale maksuotsuse tegemist on tõendamiskoormus üle läinud kaebajale. Kohtu põhjenduste kohaselt tuleb kaebajal esitada tõendid tehingu soodsamaks maksustamiseks. Selline seisukoht on arusaamatu, arvestades, et kohus on nõustunud, et maksustamise õiguslikuks aluseks on
Kaebaja taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist MKS § 103 lg 1 p 2 alusel, mis eeldab, et maksuotsus on õiguspärane. Kaebaja pidi kõik tõendid esitama koos vaidega. Kaebaja esitas kontrollimenetluses 20.05.2020 vormistatud ülevõtmise kokkuleppe ja omandi üleandmise asjaõiguslepingu nr
lg 4 ei ole tagasitäidetav, on oluline, et tehingud saab lugeda tagasi täidetuks alles siis, kui kaebaja lõpuks suudab tuvastada lepingu taganemisega kaebajal ja Planetplusil üksteise vastu tekkinud nõuded ning tulevikus vastavad nõuded reaalselt täidetakse. Müügilepingut ei saa pidada reaalselt tagasi täidetuks, kui maksuobjektiga seotud kõrvalkohustuste täitmine on suunatud tulevikku, ei ole lõplikult kindlaks määratud või nende täitmine ei ole tulevikus eluliselt usutav. 09.04.2020 taganemisavaldusest ei nähtu, kas pooled nõustuvad, et Planetplusi arvel nr 1026 esitatud nõue oli näilik. Kaebaja võib kõnealused kinnistud uuesti müüa Planetplusile ning väita, et tasaarveldab kinnistute müügihinna 06.07.2020 kokkuleppega tekitatud kaebaja kohustustega Planetplusi ees. 06.07.2020 vormistatud kasu väljaandmise ja kulutuste hüvitamise kokkulepe ei ole vaadeldav tagasiulatuva mõjuga sündmusena MKS § 103 lg 1 p 2 kohaselt. Kokkulepe sõlmiti eesmärgiga hakata tagantjärgi looma maksumenetluses majandusliku sisuta tehingutena tuvastatud tehingutele majanduslikku sisu. Intressinõude arvutuskäigu kohaselt arvestati kaebaja poolt makstavat intressi perioodi 11.01.2019–26.06.2020 osas. 20.05.2020 kokkulepe ei mõjuta intressinõude õiguspärasust, sest sellel polnud majanduslikku sisu. Kohus tuvastas, et intressi määramise aluseks olev maksuotsus on õiguspärane. Kohtul puudus alus intressinõude tühistamiseks. Isegi juhul, kui kaebaja 05.06.2020 taotlus maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks MKS § 103 lg 1 p 2 alusel kuuluks rahuldamisele, puudub alus kuni 26.06.2020 arvestatud intressikohustust tagasiulatuvalt muuta. Halduskohus mõistis maksuhaldurilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 16 500 eurot (esindajakulu 15 000 eurot ja riigilõiv 1500 eurot), pidades mõistlikuks esindajakuluks 30 000 eurot ning leides, et kaebus kuulub rahuldamisele 50% ulatuses. Kohus ei motiveerinud nõuetekohaselt menetluskulude jaotust. 30 000 euro suurune menetluskulu on tavapäratult suur. Samuti ei selgitanud kohus kaebuse rahuldamise proportsiooni. Kohus jättis maksuotsuse jõusse, mis on oluliselt suurema kaaluga, kui tühistatud intressinõue ja osaliselt tühistatud vaideotsus. Tegemist ei ole keskmisest keerukama või materjalimahukama vaidlusega. Nt valmistusid kaebaja esindajad kohtuistungiks vähemalt 40 tundi, mis ületab kordades mõistliku ja põhjendatud ajakulu. Õigusteenuse tunnihind ulatub osadel arvetel lausa 300 euroni, mille mõistlikkus on küsitav. Kaebaja on advokaadibüroo arveid kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses, mistõttu ei ole põhjendatud kulude hüvitamine käibemaksuga. 10. VH palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
lg 6 rakendamise kohta antud tõlgendus ei seondu maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega MKS § 103 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud säte annab aluse maksuotsuse hilisemaks korrigeerimiseks tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu ega kuulu kohaldamisele juhul, kui maksunormides on ette nähtud eriregulatsioon edasiulatuvaks ümberarvutamiseks.
lg 6 ei rakendu
lg 4 alusel määratud maksukohustusele, mistõttu tuleb tehingu tagasitäitmisel teha maksukohustuse ümberarvestused MKS § 103 lg 1 p 2 alusel tagasiulatuvalt. Tehingu tagasitäitmisel on seega tegemist tagasiulatuva mõjuga sündmusega, 9
lg 4 alusel, ei teki seotud isikutel automaatselt mingit alust tehingust taganemiseks. Praeguses asjas on tehingust taganetud ning see on tagasi täidetud põhjusel, et läbi
lg 4 eksliku ja õigusvastase tõlgenduse on maksuhaldur lubamatult ümber kujundanud kaebaja kokkuleppe Planetplusiga. Kaebaja püüdis tasaarvestatud nõudeid maksuhaldurile tõendada ja selle ebaõnnestumisel pakkus välja, et Planetplus tasub maksuhalduri hinnangul puudujääva osa kinnistute müügihinnast rahas. Maksuhaldur ei aktsepteerinud seda. Kuna maksuhaldur soovis tugineda asjaolule, et müügihinda ei olnud tasutud, kuid ei aktsepteerinud ka selle tasumist, ei jäänud kaebajal muud üle, kui tehing tagasi täita. Seotud isikute vahelised kõrvalkohustused ei mõjuta vaidlustatud maksuotsuses määratud maksukohustust. Maksukohustus ei peaks sõltuma sellest, kas maksukohustuslane on võimeline kõiki kõrvalnõudeid kohe täitma. Kinnistu võõrandamisel põhinev maksuobjekt on ära langenud ja tehing reaalselt tagasi täidetud. Ringkonnakohus peab muutma halduskohtu otsust ja tegema definitiivse kohustamisotsuse, millega kohustaks maksuhaldurit maksuotsust MKS § 103 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistama.
lg 4 alusel maksusumma määramine, kui maksuhaldur ei suuda tuvastada makset seotud isikute vahel, on vastuolus siirdehinna regulatsiooni põhimõtete ja eesmärkidega. Maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel tuleb intressi arvestamisel lähtuda tagasiulatuva mõjuga sündmuse toimumise ajast. Tagasiulatuva mõjuga sündmus on kaebaja omandiõiguse taastamine kinnistute üle. Intressinõude kohaselt on intressi arvestatud kuni 26.06.2020 ehk ka pärast kinnistute omandiõiguse taastamist 04.06.
lg 4 tõlgendamise ja MKS § 83 lg 4 kohaldamise osas tähelepanuta, vaid on nõustunud maksuhalduri lähenemisega. HKMS § 165 lg 2 järgi on selline nõustumine lubatav ning vajalik ei ole samade põhjenduste kordamine. Lisaks on halduskohus viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-15-1303. 14. Kaebaja hinnangul sõltub 05.06.2020 maksuotsuse õiguspärasus sellest, kas lisaks
lg-le 4 on maksuhaldur kohaldanud MKS § 83 lg-t 4, tuvastades näiliku hinnakokkuleppe. Maksuhaldur on nõustunud, et tehingu turuhind oli 4 000 000 eurot, kuid on kontrolliaktides ja maksuotsuses selgelt väljendud, et kaebaja ja Planetplus soovisid tehingu tegelikku hinda varjata. Nii on maksuhaldur 25.02.2020 kontrolliakti p-s 1.2.13 välja toonud, et tegeliku hinna varjamiseks väljastas Planetplus kaebajale arve nr 1026; rahalisi liikumisi ja tasaarveldust ei toimunud, sest arvel puudus sisu. Müügitehing toimus turuhinnast väiksema hinnaga. Sama on maksuhaldur väitnud 05.06.2020 maksuotsuse p-s 2.1.2. Lisaks on maksuhaldur seoses sisendkäibemaksuga maksuotsuses viidanud MKS § 83 lg-le 4 ning leidnud, et arve nr 1026 alusel ei ole kaupa ega teenust saadud, tegemist oli näiliku tehinguga. Sisendkäibemaksu osas pole kaebaja maksuotsust halduskohtus vaidlustanud. Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur ongi sisuliselt tuvastanud näiliku hinnakokkuleppe.
lg 4 näeb tulumaksuga maksustamise ette eeldusel, et residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse ning kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et MKS § 83 lg-le 4 viitamine polnud praeguses asjas vajalik. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et poolte tahe oli suunatud müügitehingu tegemisele. 19.12.2018 lepingu eesmärgiks ei olnud varjata mingit muud tehingut. Asjaolu, et lepingus märgitud tehingu hind vastas numbriliselt turuväärtusele, kuid faktiliselt oli tehingu hind oluliselt madalam, ei muuda 19.12.2018 tehingu sisu. Näiliku tehinguna on maksuhaldur maksuotsuses määratlenud arvel nr 1026 kajastatu ning leidnud, et arve väljastati müügitehingu tegeliku hinna varjamiseks. Maksuhaldur tuvastab
lg 4 kohaldamisel, milline oli tehingu turuväärtus ja milline tehingu tegelik hind. Kui müügilepingus näidatud hind ei ole tegelik hind, vaid on tehingu turuväärtusest erinev, esinebki alus
15. Riigikohtu 24.10.2017 otsus nr 3-15-1303 ei kohusta maksuhaldurit
Vastupidi, Riigikohus on selles lahendis esmalt leidnud, et olukorras, kus pooled soovisid teha tehingu just kõrgema hinnaga, ei ole tegemist näiliku tehinguga ning maksuhaldur ei saa MKS § 83 lg 4 alusel tehingu hinda ja poolte maksukohustust oma äranägemise järgi muuta (p 15). Samas on Riigikohus rõhutanud, et lisaks MKS § 83 lg-s 4 ja §-s 84 sätestatud näiliku ja maksude kõrvalehoidumiseks tehtud tehingu õiguslikele tagajärgedele on maksuhalduril võimalik määrata tulumaksukohustus 11
lg 4 alusel.
lg 4 ei piira MKS § 83 lg 4 ja § 84 kohaldamist, kui maksuhaldur tuvastab näiliku või maksude kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingu (p 16). Riigikohtu lahendist nähtub üheselt, et kui pooled tegid tehingu turuväärtusest kõrgema hinnaga, on maksuhalduril võimalik nõuda tulumaksu tasumist
lg 4 alusel ning puudub igasugune vajadus tuvastada mingi tehingu näilikkus.
lg 4 kohaldamine ei takista seejuures vajadusel ka MKS § 83 lg 4 ja § 84 rakendamist. 16. Maksumenetluses leidis kinnitust üksnes 40 041,71 euro tasumine Planetplusi poolt (tasaarveldusena). Kuna see jäi alla turuväärtuse, oli
Maksu- ja kohtumenetluses on kinnitust leidnud, et arvel nr 1026 näidatud vahendustasu tasaarveldus on täielikult tõendamata. Selles valguses on küsitav, millised on need tehingu asjaolud, mida maksuhaldur on jätnud kaebaja poolt viidatud OECD juhiste ja rahandusministri 01.11.2006 määrusega nr 53 seoses arvestamata. Kaebaja tugineb arve nr 1026 sisu selgitamisel vaid üldistele arvutustele, mida ei kinnita dokumentaalsed tõendid.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamine ei ole välistatud.
lg 6 reguleerib, millal on maksukohustuslasel endal õigus teha tulumaksu ümberarvutusi ning seeläbi nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Selle olukorraga ei ole praeguses vaidluses tegemist. Kaebaja ei ole soovinud muuta deklaratsiooni, vaid on MKS § 103 lg 1 p 2 alusel esitanud maksuhaldurile taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Haldusasjas nr 3-19-781 oli küll samuti tegemist maksuhaldurile esitatud taotlusega, mitte deklaratsiooni muutmisega, kuid lahend puudutas dividende, mille puhul oli eelnevalt juba jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et tegemist oli dividendidega, mitte muude väljamaksetega. Dividende ei saa üldjuhul tagastada.
lg 4 puhul maksustatakse äriühingut tulumaksuga põhjusel, et ta on seotud isikuga teinud turuväärtusele mittevastava tehingu. Kui seotud isikud täidavad tehingu tagasi ning nt võõrandamistehingu käigus üle antud vara jõuab jälle algse äriühingu omandisse, ei ole tulumaksukohustuse kehtima jäämine enam eesmärgipärane. Piisav õiguslik tagajärg on intressikohustuse tekkimine perioodi eest, mis jääb algse tehingu tegemise ning selle tagasitäitmise vahele. Põhjendamatu on 12
lg 4 kohaldamise seisukohast on oluline vaid 05.06.2020 maksuotsuses tuvastatu, et kaebaja müüs Planetplusile kinnistud turuhinnast madalama hinnaga, saades 4 000 000 euro asemel 40 041,71 eurot. Maksustamise aspektist on määrav, et kinnistud oleksid taas kaebaja omandis ning pole tähtis, kas müügileping või muud kokkulepped on täidetud. Olukorras, kus maksuhaldur 05.06.2020 maksuotsuses leidis, et poolte eesmärk oli anda kinnistute omand Planetplusile üle sisuliselt tasuta, on põhjendamatu hakata menetluse uuendamise üle otsustamisel nõudma tõendeid eelnevalt mitteusaldusväärseks peetud rahaliste kohustuste kohta. Kui kaebaja peaks kinnistud uuesti Planetplusile võõrandama, saab maksuhaldur igakülgselt kontrollida pooltevaheliste erinevate kokkulepete nõuetekohasust.
lg 4 ei võimalda üldse tagasitäitmist, mistõttu on nõuetekohane kaalumine jäänud läbi viimata. III Intressinõue 24. Maksuhalduri apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maksuhaldur esitas 14.10.2020 kaebajale intressinõude intressivõla 258 361 eurot (perioodi 11.01.2019–26.06.2020 eest) tasumiseks kümne päeva jooksul. Kuigi maksuhalduril on õigus intressinõue esitada, sest 05.06.2020 maksuotsus on õiguspärane, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbivaatamine võib mõjutada intressinõude suurust. Kuna ei ole teada, millise tulemusega vastav menetlus lõpeb, ei saa ringkonnakohtul olla veendumust, millises ulatuses jääb intressinõue kehtima. Kui jätta intressinõude osas 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.