Obsah (4)
§ 16§ 20§ 208§ 113KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivii
) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
§ 16lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja 5
(8)(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
§ 20
lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja ei ole hagis välja toonud, milliste tahteavalduste vahetamise tulemusel loeb hageja pooltevahelise lepingu sõlmituks. Hagist ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu, millal ja millisel viisil esitas kostja hagejale kliendilepingu avalduse ning millal ja millisel viisil hageja esitas kostjale allkirjastatud lepingu. Kohus andis 06.10.2022 elektronkirjas tähtaja, mille jooksul oli hagejal võimalik välja tuua asjaolud, millest nähtub pooltevahelise kliendilepingu sõlmimine ning esitada asjaolude kohta tõendeid (dtl-d 134-135). Hageja ei toonud kohtu määratud tähtaja jooksul välja asjaolusid ega esitanud tõendeid kliendilepingu sõlmimise kohta. Hageja ei ole tõendanud järgmisi asjaolusid, mille alusel oleks võimalik lugeda leping sõlmituks kostja poolt pakkumuse (kliendilepingu avaldus) tegemise ja hageja poolt nõustumuse (kliendilepingu allkirjastamine) andmisega: 1) kostja poolt hagejale pakkumuse esitamise aeg ja viis (
§ 16lg 1); 2) hageja nõustumuse (st hageja allkirjastatud kliendilepingu) kostja poolt kättesaamise aeg ja viis (Ts
ÜS § 69 lg 1). Samuti ei ole hageja tõendanud järgmisi asjaolusid, mille alusel oleks võimalik leping lugeda sõlmituks selliselt, et üks lepingupool tegi teisele poolele lepingutingimused teatavaks ning pärast seda asusid pooled lepingut täitma: 1) milline lepingupool, millal ja millisel viisil tegi lepingutingimused teisele poolele teatavaks; 2) millal ja milliste tegudega asusid lepingupooled lepingut täitma. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud 15.05.2017 kliendilepingu sõlmimist poolte vahel. Kohus ei kohalda seetõttu 15.05.2017 kliendilepingut pooltevahelisele võlasuhtele. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele seaduses sätestatut. 6.
§ 208
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et tsiviilkäibes on müügilepingu sõlmimine muus vormis kui kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tavapärane. Kohtu hinnangul nähtub müügilepingu sõlmimine ja selle tingimused eelkõige poolte käitumisest pärast müügilepingu sõlmimist: näiteks müüja poolt asjade üleandmisest ostjale, müüja poolt ostjale arve esitamisest ostuhinna tasumiseks, ostuhinna tasumine. Hageja ei ole kirjeldanud, kuidas sõlmiti müügileping või müügilepingud, mille alusel on hageja kostjale esitanud 29.11.2019 arve nr 167816 ning 31.12.2019 arve nr 168699. Seetõttu lähtub kohus poolte käitumisest. 29.11.2019 arve nr 167816 on koostatud järgmiste saatelehtede alusel: 04.11.2019 saateleht 157346, 04.11.2019 saateleht 157364, 04.11.2019 saateleht 157369, 05.11.2019 saateleht 157514, 11.11.2019 saateleht 157846, 13.11.2019 saateleht 158138, 14.11.2019 saateleht 158202, 19.11.2019 saateleht 158528, 27.11.2019 saateleht 159066, 27.11.2019 saateleht 159100, 28.11.2019 saateleht 159229 (dtl-d 17-19 – 29.11.2019 arve nr 167816). 04.11.2019 saateleht 157346, 04.11.2019 saateleht 157364, 04.11.2019 saateleht 157369, 13.11.2019 saateleht 158138, 14.11.2019 saateleht 158202, 19.11.2019 saateleht 158528, 27.11.2019 saateleht 159066 ja 27.11.2019 saateleht 159100 on J. V.i poolt allkirjastatud (dtl-d 23-31). Seega on kostja saatelehtedel märgitud asjad kätte saanud. Hageja on 29.11.2019 arvega nr 167816 esitanud saatelehtedel märgitud asjade eest ostuhinna tasumise nõude. Arvest nähtuvalt on arve osaliselt tasutud, st ostuhinna tasumise nõue on osaliselt täidetud (dtl 19). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele asjade ostmise kohta asjade osas, mille kostjale üleandmise kohta on J. V. allkirjastanud saatelehed. Samuti on ostuhind osaliselt tasutud. Kohus leiab eeltoodut kogumis arvestades, et tõendatud on müügilepingu sõlmimine loetletud saatelehtedel märgitud asjade osas. 05.11.2019 saatelehte 157514 ja 11.11.2019 saatelehte 157846 ei ole kohtule esitatud. Saatelehtedele on viidatud elektrimaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 01.21-12.2019 (dtl-d 145-146). Kostja juhatuse liige on akti digitaalselt allkirjastanud (dtl 145). Kohtu hinnangul nähtub aktist kostja poolt 6
(8)asjade üleandmine kolmandale isikule, kusjuures on viidatud hageja arvel märgitud saatelehtede numbritele 157514 ja 157846, mis on hageja arve koostamise aluseks. Dokument tõendab, et kostja on lugenud ennast saatelehtedel olevate asjade osas õigustatuks andma need kolmandale isikule üle. Kostja on avaldanud kohtule, et kostja nõustus J. P.i aitama kauba tellimisel (dtl 48). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud poolte vahel müügilepingu sõlmimine ka saatelehtedel nr 157514 ja 157846 märgitud asjade osas. Kostja ei vabane müügilepingu täitmise kohustusest põhjusel, et ta on müügilepingu sõlminud eesmärgiga aidata kolmandat isikut kauba tellimisel. Samuti ei ole müügilepingu kehtivuse eelduseks see, kui asjad antakse müügilepingu alusel üle kolmandale isikule, mitte ostjale. 28.11.2019 saateleht 159229 on allkirjastamata (dtl 147). Seda ei ole märgitud elektrimaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 01.21-12.2019 (dtl 146). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub pooltevahelise müügilepingu sõlmimine saatelehel 159229 märgitud asjade osas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud saatelehel 159229 märgitud asjade osas müügilepingu sõlmimist. Saatelehel 159229 märgitud asjade ostuhind on 29.11.2019 arve nr 167816 kohaselt 724,92 eurot (dtl-d 18-19). 29.11.2019 arvel nr 167816 on tasumisele kuuluvaks ostuhinnaks märgitud 3162,29 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd ostuhinna 724,92 eurot tasumise nõude osas ei ole müügilepingu sõlmimine tõendatud, on hagejal õigus nõuda ostuhinna tasumist 2437,37 euro ulatuses (3162,29-724,92=2437,37). Arve alusel tasumisele kuuluv ostuhind koos käibemaksuga on põhjendatud seega summas 2924,84 eurot. Arvest nähtuvalt on arvest tasutud 2128,18 eurot (dtl 19). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda arve alusel kostjalt 796,66 euro tasumist. Kreeditarvel märgitud ostuhind puudutab saatelehel 159229 märgitud asja (dtl-d 19, 22, 147). Kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda saatelehel 159229 märgitud asjade eest tasumist, ei mõjuta kreeditarve väljastamine hageja nõude suurust kostja vastu. 31.12.2019 arve nr 168699 on koostatud järgmiste saatelehtede alusel: 09.12.2019 saateleht 159917 ja 20.12.2019 saateleht 160913 (dtl-d 20-21 – 31.12.2019 arve nr 168699). 09.12.2019 saatelehte 159917 ja 20.12.2019 saatelehte 160913 ei ole kohtule esitatud. Saatelehtedele ei ole viidatud elektrimaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 01.21-12.2019 (dtl 146). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub pooltevahelise müügilepingu sõlmimine saatelehtedel 159917 ja 160913 märgitud asjade osas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud saatelehel saatelehtedel 159917 ja 160913 märgitud asjade osas müügilepingu sõlmimist. 31.12.2019 arve nr 168699 kohaselt on tasumisele kuuluvaks ostuhinnaks koos käibemaksuga 1684,36 eurot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist, ei ole hagejal arvel märgitud asjade eest ostuhinna tasumise nõuet kostja vastu. 7. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 3350,93 euro tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on kostja vastu ostuhinna 796,66 eurot tasumise nõue. Kohus rahuldab hagiavalduse ostuhinna 796,66 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 796,66 eurot. Kohus jätab hagiavalduse ostuhinna 2554,27 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 8. Hageja nõuab põhinõudelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 190,55 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kreeditarve ei mõjuta hageja nõuet, 29.11.2019 arvel nr 167816 märgitud ostuhinna tasumist on hagejal õigus nõuda 796,66 euro ulatuses ning 31.12.2019 arvel nr 168699 märgitud ostuhinda ei ole hagejal õigus nõuda. Seega on hagejal õigus nõuda viivise tasumist üksnes 29.11.2019 arve nr 167816 alusel tasumisele kuuluva 796,66 euro tasumisega viivitamise eest.
§ 113
lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt
§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist.
Viivisemäär alates 14.12.2019 kuni 21.04.2020 oli 8% aastas. Põhinõudelt 796,66 eurot arvestatud
§ 113
lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivis ajavahemiku 14.12.2019 kuni 21.04.2020 (kokku 130 päeva) eest on 22,65 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 22,65 eurot. Kohus jätab hagiavalduse viivise 167,90 eurot tasumise nõudes rahuldamata (190,55-22,65=167,90). 7
(8)- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8
(8)