Obsah (5)

§ 449§ 230§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.jaanuaril 2023 teatavakstegemise aeg ja koht Lub

§ 449

lg 1 järgi kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama paragrahvi lõike 2 3.-nda lause kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

1. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja töötas 24.01.2018 toimunud õnnetusjuhtumi, mille tagajärjel sai ta hagis esile toodud tervisekahjustusi, kostja juures töölepingu alusel autojuhtlukksepana ning et tegemist oli tööõnnetusega, mis toimus kostja kliendi JELD-WEN EESTI AS-i territooriumil.
2. Võlausaldaja võib VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juhul kui on täidetud alljärgnevad kahju hüvitamise eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hagiavaldusele lisatud tööõnnetuse teatisest, tööõnnetuse raportist ja hageja 30.01.2018 seletuskirjast tööandjale nähtuvalt sai hageja 24.01.2018 kell 16:00 paiku JELD-WEN EESTI AS-i territooriumil vigastada, kui tema jalgadele kukkus 1000 kg kaaluv puitalus, mille tagajärjel sai hageja sääreluu ja pindluukeha murrud. Tööõnnetuse asjaolude kirjelduse järgi sõitis autojuht laadimiskohta ja jäi 45 minutilisele pausile, samal ajal hakati laadima kliendi poolt haagist, kuid mõne aja möödudes toimus tõstukijuhtide vahetuse aeg ning autojuht mõtles seda aega kasutada koorma kinnitamiseks. Samal ajal kui ta oli koormas tuli uue vahetuse tõstukijuht ja kaupa haagisesse tõstes libises tõstuki käppadelt autojuhile kaup jalgade peale. Autojuht ei oleks tohtinud viibida haagises, vaid oleks pidanud teostama oma 45 minutilist puhkeaega. Tööõnnetuse põhjusena on välja toodud tööohtusnõuete rikkumine töötaja poolt (I kd lk 14-15, 16-18, 104). Hageja taotlusest kostjale tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise asjaolude kirjeldusest 24.08.2018 nähtub samuti, et hageja viibis 2 tööülesande täitmisel tööandja koostööpartneri JELD-WEN EESTI AS-i territooriumil, kus tuli peale laadida saematerjal, et tõstukijuht teatas talle pausist materjali peale laadimisel, et hageja otsustas pausi kasutada saematerjali kinnitamiseks koormarihmaga, mis on autojuhi ülesanne, et ta alustas kinnitamist ajal kui haagist ei laetud ega märganud, kui uue vahetuse juht alustas tööd, sest viimane ei andnud sellest märku ega veendunud laadimist alustades, et haagises poleks inimesi, et tõstuki tõstetud saematerjali ülemine pakk pääses tõstuki käppade pealt lahti ja vajus hagejale peale (I kd lk 19-22). Seega loeb kohus hageja seletuste ja tööõnnetuse kirjeldustega tõendatuks, et hageja sisenes ise kauba laadimise ajal koorma kinnitamiseks haagisesse olles teadlik, et toimus kliendi tõstukijuhtide vahetus. Järelikult põhjustas tööõnnetuse hageja viibimine haagises kauba laadimise ajal JELD-WEN EESTI AS-i territooriumil ning kostjal tööandjana puudub õnnetusjuhtumi toimumisega igasugune põhjuslik seos.
2. Hageja ja kostja 04.09.2017 sõlmitud töölepingu nr 29 lisaks oleva veoautojuhi ohutusjuhendi nr 3 p 5.9 sätestab, et koorem tuleb kinnitada peale koorma peale laadimist, koorma kinnitamine kauba laadimise ajal on keelatud ning p 5.10, et tõstemehhanismidega (kraanad ja muud“ autole koorma peale – ja mahalaadimise ajaks peab auto (veoki) juht lahkuma kabiinist. Laadimise ajal ei tohi teha auto ülevaatust ega remonti ega viibida haagise läheduses. Seega on kostja kehtestanud autojuhi ohutuse tagamiseks selged ja kategoorilised keelud, et haagisele koorma laadimise ajal ei tohi tegeleda koorma kinnitamisega, vaid koormat tohib kinnitama asuda alles pärast kauba peale laadimise lõppemist. Kuna hageja rikkus kostja kehtestatud ohutusjuhendi p 5.9 ja p 5.10 ja asus omal algatusel koormat kinnitama ajal, kui koorma laadimine oli pooleli, siis põhjustas tööõnnetuse töötaja tööohutusnõuete rikkumine. Kui hageja oleks järginud kostja poolt kehtestatud ohutusnõudeid ega oleks kauba laadimise ajal haagisesse läinud, siis ei oleks hagejaga antud õnnetust juhtunud, sest puitalus ei oleks saanud talle peale kukkuda. Seega puudub põhjuslik seos kostja lepingurikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel, sest kostja töötajad ei ole osalenud haagisele kauba laadimisel ning kostja on töölepingu osana tutvustanud hagejale eelpooltoodud ohutusnõudeid. Kostja ei saa vastutada hagejale kahju tekkimise eest olukorras, kus tema tegevusel puudub kahju tekitamisega VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Asjaolu, et hageja on 24.08.2018 nõudekirjas erinevalt 30.01.2018 antud selgitustest asunud tegema etteheiteid kostja kliendi tõstukijuhi käitumisele ja asunud seisukohale, et tegelikult oli tema 45 minutiline puhkeaeg õnnetuse toimumise ajaks möödunud, ei välista temapoolset tööohutusnõuete rikkumist. Kohus ei saa käesoleva kostja vastu esitatud asja lahendamisel anda hinnangut JELD-WEN EESTI AS-i töötaja tegevusele, mistõttu ei oma need hageja väited asjas tähtsust. Võttes arvesse, et eelpool on tuvastatud hageja nõude põhjendamatus, siis teeb kohus tulenevalt

§ 449

lg 2 kolmandast lausest lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus 9.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3 10. Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus tuvastab hagejal nõudeõiguse puudumise kostja vastu ja teeb lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata, siis tööõnnetuses töövõime kaotanud hageja, kelle tööandja jättis vajaliku toeta ja nõustamiseta ja kellele osutatud õigusabi sh riigi õigusabi, osutus suures osas nõuetele mittevastavaks, mis viis hagi esitamiseni ja menetlemiseni kostja vastu, oleks hageja määramine menetluskulude kandjaks tsiviilasja menetluses äärmiselt ebaõiglane, mistõttu ta palub jätta

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja heidab kostjale ette seda, et tööandja jättis tööõnnetusse sattunud töötja sisuliselt igasuguse toeta ja nõustamiseta, keskendus ainult enda õigustamisele ning ei selgitanud töötajale võimalust esitada töötajal kahju hüvitamise nõue JELD-WEN EESTI AS-i vastu. 11. Kohus on seisukohal, et

§ 162lg 4 kohaldamine ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjendustel.

Asjas esitatud menetlusdokumentidest ja tõenditest nähtuvalt esitas tööandja Tööinspektsioonile viivitamatult tööõnnetuse kohta dokumendid, et kostja tõi juba esimeses vastuses hagile esile, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, vaid hageja sai vigastada tulenevalt tema poolt ohutusnõuete rikkumisest, et tööõnnetus juhtus JELD-WEN EESTI AS-i territooriumil viimase töötajate poolt toimunud laadimistöödel ning, et ei esine kostja poolset rikkumist ega põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju vahel, mistõttu on kostja vastutus välistatud. Järelikult olid hagejale kostja vastuväited ja seisukohad teada menetluse algusest peale. Kostjal tööandjana ei olnud kohustust ega pädevust hagejat tööõnnetuse järgselt nõustada või selgitada võimalust esitada kahju hüvitamise nõue JELD-WEN EESTI AS-i vastu. Järelikult on hageja sellekohased etteheited kostja suhtes põhjendamatud ning kostja menetluskulude jätmine tema enda kanda oleks ebaõiglane. Ka ei saa jätta kostja menetluskulusid kostja kanda põhjusel, et hageja on olnud rahulolematu oma õigusnõustajate suhtes. Järelikult tuleb hagimenetluse kulud jätta

§ 162lg 1 alusel täies ulatuses hageja kanda.

12.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et hagimenetluse kulud tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 4