← Eesti

2-22-131831/6

Obsah (12)§ 113§ 402§ 1§ 4034§ 4062§ 164§ 100§ 101§ 397§ 415§ 76§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 25,87 eurot. Nimetatud perioodis on 322 päeva (206,48*14,20/100/365*322=25,87 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 03.11.2022 viivisemääras 14,20% aastas.

  1. Hageja nõue põhineb kostja ja Astri Internet OÜ (müüja) vahel 01.09.2020 sõlmitud järelmaksulepingul nr 27201927091, mille alusel kohustus kostja tasuma ostetud kauba eest 249,90 eurot 36 osamaksega perioodil 15.10.2020 – 15.09.
  2. Hageja jättis tasumata osamaksed alates 15.09.2021 kuni 15.11.
  3. Lepingus leppisid pooled kokku intressi tasumise kohustuses määraga 14,20% aastas, krediidikulukuse määraga 60,85% aastas. Viivisemääraks leppisid pooled kokku 14,20% aastas. Nõue loovutati ESTO AS-ile, kes ütles lepingu üles 15.12.
  4. ESTO AS loovutas oma nõuded hagejale 21.01.
  6. 22.11.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
  7. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte KÄPO kaudu 16.12.
  8. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 30.12.
  9. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. 6.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Astri Internet OÜ (müüja), ESTO AS (faktoor) ja kostja (ostja) 01.09.2020 sõlmitud järelmaksulepingu nr 27201927091, mille alusel kohustus kostja tasuma ostetud kauba eest 249,90 eurot 36 osamaksega perioodil 15.10.2020 – 15.09.2023, millelt kostja kohustus 3

(7)Tsiviilasi nr 2-22-131831 tasuma intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Astri Intrernet OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Astri Internet OÜ loovutas sama lepinguga lepingust tulenevad nõuded ESTO AS-le. 7. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et laenutaotluses on kostja avaldanud enda netosissetulekuks 1200 eurot ja igakuiste kohustuste mahuks 650 eurot, st 550 kohustused, millele lisandub 100 eurot elamiskuludeks. Faktoor ESTO AS tegi lisaks päringu maksehäireregistrisse, kust kehtivaid maksehäireid ei nähtunud. Arvestades eeltoodut jõudis ESTO AS järeldusele, et 13,29 euro suurune kuumakse selleks, et tasuda 249,90 euro suurune krediit, on kostjale jõukohane. Arvstades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et ESTO AS järgis

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.

8.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%. Seega kolmekordne määr oli 61,56%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 14,20% aastas ja krediidikulukuse määr 60,85% aastas. Lepingus on märgitud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida kostja on kohustatud maksma: krediidisumma 249,90 eurot, aastane intressimäär 14,20%, igakuine haldustasu 2,90 eurot, ühekordne lepingutasu 14,90 eurot. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
  3. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled lepingus viivisemääraks kokku 14,20% aastas, s.o 0,04% päevas. 10.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub pooltevahelisest lepingust, et Astri Internet AS on lepingust tulenevad nõuded loovutanud ESTO AS-le. ESTO AS loovutas oma nõuded hagejale 21.01.2022, millest kostjale teatati. 11.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja jättis tasumata osamaksed alates 15.09.2021 – 15.11.2021, pärast mida ütles ESTO AS lepingu üles alates 15.12.2021, pärast mida muutus kogu võlajääk sissenõutavaks kokku summas 206,48 eurot. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 01.09.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 27201927091 tuleneva põhivõla summas 206,48 eurot. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-22-131831 12.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja Astri Internet OÜ on 01.09.2020 sõlmitud järelmaksulepingus nr 27201927091 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 14,20% aastas. Seega kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni oli perioodil 15.09.2021-15.12.2021 kokku 15,43 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 15,43 euro väljamõistmiseks kostjalt. 13.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 206,48 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 16.12.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.11.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 14,20% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga VI 4 ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 25,87 eurot. Nimetatud perioodis on 322 päeva (206,48*14,20/100/365*322=25,87 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 03.11.2022 viivisemääras 14,20% aastas. 13.02.2023 seisuga on viivis kokku 25,87+8,27=34,14 eurot (viivis perioodil 03.11.2022 kuni 13.02.2023 on 206,48*14,20/100/365*103=8,27 eurot). 14. Hageja nõuab lepingu haldustasu perioodi 15.09.2021 kuni 15.12.2021 eest 11,60 eurot. Lepinguga leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 2,90 eurot kuus. Seega on hagejal kooskõlas

§ 76

lg 1, 2, § 8 õigus nõuda kostjalt laenulepingu järgi igakuiselt haldustasu maksmist 2,90 eurot kuus, s.o summas 11,60 eurot ning kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 15. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25 euro ulatuses. Tulenevalt

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 25 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja toimetas kostja postkasti 3 tasulist meeldetuletuskirja. Hageja on märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: 02.02.2022 võlateatise eest 15 eurot ning 16.05.2022 ja 01.08.2022 kummagi võlateatise eest 5 eurot, s.t. kokku 25 eurot. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-22-131831 Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Menetluskulud
  1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
  2. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
  3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenuleping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund).
  2. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
  3. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
  4. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 170 eurot (100+50+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  5. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase 6

(7)Tsiviilasi nr 2-22-131831 taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik

  1. veebruar 2023 veaparandusmääruse RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 447 lg 2, 3 ja 4, kohus määras:
  2. Parandada tsiviilasjas nr 2-22-131831 Pärnu Maakohtu 13.02.2023 kohtuotsus, millega kohus rahuldas Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi, et muuta lahendi resolutsiooni p 3 järgmiselt: „Mõista I.P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 206,48 eurot) alates 14.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 14,20% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui põhinõude ulatus (s.o 206,48 eurot)“.
  3. Teha kohtotsuse parandamise kohta märge otsusele ja edastada käesolev määrus kõigile isikutele, kellele toimetati kätte vigane otsus. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.