kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Kaitsja § 424 järgi abiprokurör Karin Talviste R.K elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; kesk-eriharidus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt; töö- või õppimise koht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud kahtlustatavana kinni peetud 02.01.2017 kell 19.10 kuni 03.01.2017 kell 12.25 - (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Eve Laine) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.K
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
– 03.01.2017, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka, R.K poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.K ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta R.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 18.02.
mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema 02.01.2017 kella 18.50 ajal Tartu linnas Ringtee 75 maja juures juhtis sõiduautot BMW registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholijoove 1,20 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,10 mg/l). Sellise käitumisega rikkus R.K liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või § 69 lg-s 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras ning § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse akoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning § 36 lg 4 p 1 järgi on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kestusega 3 kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka R.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-03.01.2017. a, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus kestusega 2 kuud 28 päeva. Vastavalt
§-le 73 mitte pöörata R.K karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Vastavalt LS § 127 on R.K kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 on süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu kohustatud hüvitama kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses on antud juhul 24 eurot. Sellele lisandub sundraha ja kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse korral 705 eurot. Kohtueelse menetluse kulud kokku on 729 eurot. 3 Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et R.K on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada R.K süüdi
Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 24 eurot ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2017 470 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb R.K hüvitada KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena kokku 729 eurot. Ingeri Tamm kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.