Obsah (5)
§ 385§ 66§ 3851§ 56§ 441 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-6882 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja Pärnu Maakohus 30. august 2010. a. Kuressaare Kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-10-
§ 385järgi avalikul kohtuistungil 17.
augustil 2010.a. lühimenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav U.S , ik XXX, varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata, tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Sulev Raudsepp 2 1 Süüdi tunnistada U.S kuriteos
§ 385
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (120x121.60), s.o. 14592 (neliteist tuhat viissada üheksakümmend kaks) krooni riigituludesse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada U.S ’ le mõistetud karistust ühe kolmandiku (1/3) võrra mõistes temale vähendatud karistuseks rahalise karistuse 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o. 80x121.60=9728 (üheksa tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa) krooni riigituludesse.
§ 66
sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus U.S poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, so. 972 (üheksasada seitsekümmend kaks) krooni ja 80 senti kuus (9728:10=972.80). Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „U.S , 1-106882, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses või otsuses määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. U.S tühistada. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista U.S ’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja riigi õigusabi seaduse alusel esinenud kaitsjatasu 4000 ( neli tuhat) krooni. U.S ’ lt väljamõistetud sundraha tuleb tasuda osamaksetena kuue
(6)kuu jooksul. Igakuine makse 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Muu menetluskulu -kaitsjatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses või otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundraha ja muu menetluskulu -kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is. Maksekorraldusele märkida viitenumber
- Makse selgitusse märkida: maksja nimi - U.S , asja nr 1-10-6882, sundraha või kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse 3 tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist
- septembrist 2010.a. kella 14.00 –ist alates. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Kristel Pedassaar kohtunik Süüdistus U.S on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on alates 02.03.2005 kuni käesoleva ajani OÜ Sõmera Kaubandus (registrikood 10131938) juhatuse liige, kes vastavalt OÜ Sõmera Kaubandus põhikirja p.5.4-le, mille järgi pidi juhtima osaühingut äris vajaliku hoolsusega ning tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, samuti tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §’le 35 sätetest, pidi omakorda täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne, olles seega kohustatud isik, jättis täitmata seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse, mil see oli seaduse järgi kohustuslik. Vastavalt ÄS § 180 lg 5-1 sätetele, juhul kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 1 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Täites ainuisikuliselt reaalselt OÜ Sõmera Kaubandus juhatuse liikme kohustusi alates 02.03.2005 kuni käesoleva ajani, s.o. perioodil, mil OÜ Sõmera Kaubandus oli netovara vähem kui pool osakapitalist ning püsivalt rahuldamata nõudeid võlausaldaja ees, olles 4 teadlik, et OÜ Sõmera Kaubandus netovara ei vasta jätkuvalt nõuetele, jättis U.S Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse ettenähtud korras esitamata. Äriühingul olid juba 2006 aastal ilmnenud tõsised raskused äritegevuse jätkamisel ning võlausaldajate ees kohustuste nõuetekohasel täitmisel ja ettevõtte makseraskused olid püsivad ka 2007 aastal . Pärnu Maakohus alustas 24.04.2009 OÜ Sõmera Kaubandus pankrotimenetlust, mille käigus on koostatud 15.
- 2009 pankrotihaldur Sirje Tael poolt ajutise pankrotihalduri aruanne, mille p 5 sisust nähtuvalt on alates 2006 aastast OÜ Sõmera Kaubandus netovara negatiivne. Aruande p 6 sisust nähtuvalt pidi äriühingu juhatuse liige nägema 2006 aasta kasumiaruannetest, et ettevõte majandab kahjumiga. OÜ Sõmera Kaubandus 2006.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli äriühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) seisuga 31.12.2006 langenud alla osakapitali suuruse. Seisuga 31.12.2006 oli OÜ Sõmera Kaubandus netovara negatiivne s.o. - 435 421 krooni, osakapital 136 000, kohustused moodustasid kokku 688 592 krooni ja 2006 aasata majandusaasta kahjum moodustas 482 609 krooni. U.S ei ole esitanud 2007 aastal pankrotiavaldust ja ettevõtte tegutses edasi. OÜ Sõmera Kaubandus 2007.a. majandusaasta aruande tulemusest nähtuvalt tegutses äriühing 2007.a. majandusaasta jooksul jätkuva kahjumiga ning seisuga 31.12.2007 oli äriühingu netovara väiksem ettenähtust. Seisuga 31.12.2007 oli OÜ Sõmera Kaubandus netovara negatiivne s.o. -766 017 krooni ja aktsiakapital 136 000 krooni, kohustused moodustasid kokku 859 910 krooni ja 2007 aasta majandusaasta kahjum moodustas 330 595 krooni. U.S ei ole esitanud 2008 aastal pankrotiavaldust ja ettevõtte tegutses edasi. Seega OÜ Sõmera Kaubandus netovara suurus seisuga 31.12.
- a ei vastanud äriseadustiku nõuetele. Vastavalt ÄS § 180 lg 5-1 sätetele, juhul kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 1 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. U.S oli ettevõtte majandusseisust teadlik, kuna on allkirjastanud 2006 ja 2007 aasta majandustulemuste aruande ja bilansi. U.S esitas 06.04.2009 Pärnu Maakohtule OÜ Sõmera Kaubandus pankrotiavalduse, mis on esitatud olulise hilinemisega ja sellest tulenevalt on OÜ Sõmera Kaubandus kohustused seisuga 29.04.2009 ühtekokku 530 419.33 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse 1 täitmata jätmises, pani U.S toime
§ 385järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava ja teiste menetlusosaliste seisukohad 1 Süüdistatav U.S tunnistas kohtuistungil oma süüd kuriteos
§ 385järgi, kinnitas, et ta ei esitanud firma pankrotiavaldust õigeaegselt.
U.S palus kergemat karistust. Karistuseks võiks olla rahaline karistus. 1 Prokurör pidas U.S süüdistuse kuriteos
§ 385järgi tõendatuks, kuriteo õigesti kvalifitseerituks.
Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada, et U.S on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata isik. Prokurör peab U.S karistust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlikku kahetsust ja leiab, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas võttes arvesse U.S perekonna rasket majanduslikku olukorda, tema töö ajutist iseloomu, ülalpidamisel 2 alaealist kooliskäivat last, antud asjaga seotud suuri rahalisi kulutusi menetluskulude näol, leiab prokurör, et rahalise karistuse 5 mõistmine U.S-ile ei ole otstarbekas. Prokurör taotleb U.S-ile tema süüdi tunnistamisel kuriteos
§ 3851järgi mõista karistuseks vangistus kuus
(6)kuud, mida siis KrMS § 238 lg2 alusel vähendada 1/3 võrra, ehk vangistusele neli
(4)kuud. Kohaldada U.S suhtes
§-de 74,75 sätteid ja vabastada U.S temale mõistetavast karistusest tingimisi 18 kuulise katseajaga käitumiskontrollile allutamisega. Välja mõista U.S-ilt sundraha ja muu menetluskulu riigituludesse. Süüdistatava U.S kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp pidas U.S süüdistuse tõendatuks ja õigesti kvalifitseerituks. Kaitsja leiab aga , et U.S-ile rahalisest karistusest raskemaliigilise karistuse, milleks on vangistus mõistmine, ei ole U.S isikut ning süüteo raskust arvestades põhjendatud. Rahalise karistuse palub kaitsja mõista alammäära piireks. Selleks võiks olla 30 päevamäära mida siis vähendada 1/3 võrra. Kohtu seisukoht Kohus hinnates uuritud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et 1 U.S süüdistus kuriteos
§ 385
järgi on leidnud tõendamist ja ta kuulub temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele. U.S süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste kriminaaltoimikus olevate materjalidega-tõenditega: - Lääne Politseiprefektuurile saadetud Pärnu Maakohtu kirjaga, millest nähtub, et Pärnu Maakohtu menetluses olnud OÜ Sõmera Kaubandus (reg. kood 10131938, asuk. Pärase küla Muhu vald Saare mk, tsiviilasi nr 2-09-15652) pankrotasjas on ilmnenud, et võlgniku seaduslik esindaja, U.S, on jätnud seoses firma maksejõuetuse tekkimisega õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ning tema tegevusetuses võivad seejuures esineda
§ 3851ettenähtud kuriteo tunnused.
(tl.2); -
- aprillil 2009.a. Pärnu Maakohtus (Kuressaare kohtumaja) võlgniku OÜ Sõmera Kaubandus enda pankrotiavalduse alusel algatatud pankrotimenetluses koostatud ajutise pankrotihalduri aruandega ja aruande lisadega võlgniku majandusliku seisundi kohta, sh. 2008.a., 2007.a. majandusaasta aruannetega ja 2005.a.-2006.a. bilansi ja kasumiaruannetega (tl. 5-142).Ajutise halduri aruandes on selle koostaja Sirje Tael asunud seisukohale, et seisuga 24.04.2009.a. on olnud võlgniku kohustused 530419.33 krooni ja võlgniku vara väärtus 140000 krooni. Võlgnik on maksujõuetu ja osaühing ei suuda täita maksukohustusi. Võlgnik ei oma vahendeid edaspidise pankrotimenetluse jätkamiseks. Võlgniku maksujõuetuse on tinginud eelkõige juhi planeerimisoskuse puudumine – ettevõttele on võetud kõrged kohustused, mida ettevõte ei suutnud täita. Selle tulemusena tekkisid likviidsus- ja makseraskused. Samuti ei vastanud äriühingu netovara Äriseadustiku nõuetele juba 2006.a. lõpus ning edasi 2007.a. ja 2008.a. Võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2007.a. Pankrotiavaldus on aga esitatud 2009.aasta aprillis, -
- mail 2009.a. määrusega lõpetas kohus OÜ Sõmera Kaubandus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused (tl.2); - tunnistaja D. L. ütlustega. Tunnistaja töötas OÜ-s Sõmera Kaubandus lühikest aega, vist veebruarist –märtsist 2006.a. kuni oktoobri-novembrini 2006.a. Ametinimetuseks oli tegevjuht ja tööülesanneteks olid lepingutega seonduv. Tunnistaja ütlustest nähtub, et firmal olid juba tema töötamise ajal majandusraskused (tl 173-175); - Tunnistaja E. H. ütlustega OÜ Sõmera kaubandus majandustegevuse kohta. Tunnistaja töötas osaühingus 2003.a. märtsist aprillist kuni 2006.a. detsembrikuuni raamatupidajana. Hiljem aitas ta ka U.S raamatupidamist teha, kuid seda 6 tasuta. Tunnistaja ütlusest nähtub, et firma oli viimati kasumis 2004.aastal, kuid siis majandusliku situatsiooni muutusest tingitult tekkisid firmal makseraskused. See, et Sõmera kaubandus ei suuda tasuda kaupade arvete eest sai selgeks juba 2007.a. alguseks (tl 176-179); - Tunnistaja H. S. ütlustega OÜ Sõmera Kaubandus majandusliku tegevuse kohta (tl 180-181); - Tunnistaja- OÜ Sõmera Kaubandus (pankrotis) ajutise halduri Sirje Tael ütlustega firma majandustegevuse analüüsi ja pankroti põhjuste kohta, millised seisukohad on leidnud kajastamist ka ajutise halduri aruandes (tl 184-186); - vastustega kohtueelse menetleja järelepärimistele pankades (t l 144-145); - Osaühing Sõmera Kaubandus kohta äriregistri väljavõttega, millest nähtub firma majandusaasta aruannete esitamine ja see, et firma ainus juhatuse liige oli alates 2005.a. märtsikuust U.S , U.S oli ka firma ainuosanik 2004.a. alates, firma audiitoriks H. S. (tl.29-30); - kahtlustatava U.S enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl 187-192) ja süü tunnistamisega kohtuistungil. U.S ütluste kohaselt on ta olnud alates 02.03.2005.a. OÜ Sõmera Kaubandus juhatuse liige ja ainuomanik. Peale tema rohkem juhatuse liikmeid ei ole olnud. 2006.a seoses majandusliku olukorra muutustega hakkas tekkima majandusraskusi ka OÜ Sõmera Kaubandusel. Karmistusid nõudmised kaupluse ruumidele jne. 2006.a. firma kahjumist oli ta teadlik kuid ta lootis firma majanduslikku seisundit parandada ja kahjumist välja tulla kuid mitmete asjaolude mõjul see ei õnnestunud ja 2009.a. esitas ta ise pankrotiavalduse kohtule. TsÜS § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg51 kohaselt, kui osaühing on maksujõuetu ning maksujõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksujõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksujõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid väljaarvatud maksed, mille tegemine maksujõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. PankrS § 13 lg4 kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigus juriidilist isikut üksinda esindada. ÄS § 180 lg2 kohaselt võib osaühingu juhatusel olla üks või kaks liiget. OÜ Sõmera Kaubandus (pankrotis) juhatuse ainuliikmeks oli alates 2005.a. süüdistatav U.S . Tema oli ka firma ainuosanikuks. Kohtulikus uurimisel uuritud tõenditest saab teha järelduse, et juba 2006.a. majandusaasta aruande põhjal oli ilmselge, et ettevõte majandab kahjumiga ning 2007.a. aprillikuust lõpetas ettevõte sisuliselt juba majandustegevuse. 2008.a. majandustegevust ei toimunud. OÜ Sõmera Kaubanduse juhatus ehk U.S juhatuse ainuliikmele oleks pidanud juba 2007.a. olema ilmselge ettevõtte maksujõuetus. Ettevõtte makseraskuste ja maksujõuetuse kohta juba
- aastal ja järgnevatel aastatel on andnud ütlusi ka tunnistajad, kes töötasid ettevõttes kas tegevjuhina, raamatupidajana või audiitorina. Seega on leidnud tõendamist ajutise pankrotihalduri aruandes esitatu, et firma juhatus oleks pidanud pankrotiavalduse esitama juba
- aastal.
§ 3851
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on selleks kohustatud isiku poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine juhtudel, mil see on seaduse järgi kohustuslik. Kuriteo subjektiks on pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik. Subjektiivsest küljest eeldab
§ 3851
järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse 7 tahtlusega.
§ -s 16 on avatud tahtluse sisu, kusjuures lg4 kohaselt isik paneb toime teo kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või möönab seda. U.S äriühingu juhatuse liikmena pidi olema teadlik äriühingu tegevust reguleerivate seadustega ja sealhulgas firma ilmse maksujõuetuse tekkimisel pankrotiavalduse esitamise kohustusest. Kuna 2007.aastaks oli OÜ Sõmera Kaubanduse maksujõuetus ilmne, kuid vaatamata sellele U.S juhatuse liikmena kohtule pankrotiavaldust kuni 2009.a. aprillikuuni ei esitanud, siis pidi ta võimalikuks pidama
§ 3851
järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönma seda. U.S-i pani temale süüks arvatud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega ja realiseeris selliselt
§ 3851
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisu tunnused. Eeltoodu alusel leiab kohus, et U.S 1 on realiseerinud
§ 385
järgi kvalifitseeritav kuriteo koosseisulised tunnused, esineb teo õigusvastasus ja ta on temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel U.S-ile juhindub kohus
§ 56
sätestatust.
§ 56kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.
Kohus on tuvastanud U.S süü
§ 3851järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
U.S on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. U.S poolt on toimepandud II astme majandusalane kuritegu.
§ 3851
järgi võib mõista isikule karistuseks rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab U.S karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.S ei oma kriminaal- ega väärteokaristatust.
§ 56
lg2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et U.S suhtes ei ole põhjendatud mõista karistust vangistusena. Temale tuleb karistuseks mõista rahaline karistus. Toimikus olevast teatisest kahtlustatava keskmise päeva sissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et U.S-ile rahalise karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta päevamäärana 121.60 krooni (tl.172). U.S omab ka kohtuotsuse tegemise ajal töökohta.
§ 44
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
§ 44
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suuruseks on 50 krooni. Kuna U.S päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 121.60 krooni, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäära 121.60 krooni. Kohus leiab, et U.S-ile rahalise karistuse mõistmisel võib rahalise karistuse määr jääda alla keskmise selle karistusliigi määra, milleks on 250 päevamäära. Kohus leiab, et 120 päevamäära, ehk 14592 krooni on piisavaks karistuseks mõjutamaks U.S hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ning arvestaks õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada KrMS 238 lg2 alusel ühe kolmandiku võrra. Rahalise karistuse tasumisel peab kohus põhjendatuks U.S suhtes
§s 66 sätestatu kohaldamist. KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180lg1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 8 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. U.S-ilt kuulub KrMS § 180 lg1 alusel väljamõistmisele ka tema kaitsjana riigi õigusabi seaduse alusel esinenud kaitsjatasu 4000 krooni, vastavalt kaitsja poolt esitatud kirjalikule taotlusele, mida kohus on lugenud põhjendatuks Kristel Pedassaar kohtunik