Obsah (4)

§ 121§ 120§ 215§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2023. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-350 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1, § 215 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu

1. jaanuari 2023 otsus Apellatsiooni esitaja Kirill Bõstrov (ik 39110053729) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Kirill Bõstrovi apellatsioon Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega tunnistati Kirill Bõstrov kokkuleppemenetluses süüdi.

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi karistati teda 3 aasta,

§ 120

lg 1 järgi 8 kuu ning

§ 215

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.

Arvestades eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka, kuulub ärakandmisele 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust alates

1. novembrist
2. Vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistusaja ärakandmiseni sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub enne. TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti K. Bõstrovilt kannatanu A.P. i kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 1820 eurot. Eesti Vabariigi kasuks mõisteti K. Bõstrovilt välja menetluskulud: sundraha (1087,50 eurot), kaitsjatasu (650,40 eurot), s.o kokku 1737,90 eurot. Väljamõistetud kulud peab K. Bõstrov tasuma 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, järeldas kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja see vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leidis, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K. Bõstrov süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2, 3, § 120 lg 1 ja § 215 lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus nõustus tsiviilhagi väljamõistmisega kokkuleppes toodud ulatuses. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. APELLATSIOON

1. K. Bõstrov palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Vähendada tsiviilhagi summat poole võrra, s.o 910 euroni ning lubada tasuda menetluskulud vabanemisel.
2. Enne kui K. Bõstrov BMW rooli asus, sõitis sellega 6 tundi kannatanu A.P. ise, kes lõhkus selle vasakult ning kraapis põrkeraua. Pärast lõhkus K. Bõstrov auto lõpuni. Seega peaks kulud olema jagatud pooleks, st K. Bõstrovilt tuleks välja mõista 910 eurot.
3. Vangistuses ei suuda K. Bõstrov menetluskulusid ühe aasta jooksul tasuda. Isegi vanglas tööle asumisel oleks töötasu 67 senti tunnis. Sellest summast arvestatakse 30% maha. Ta sooviks maksta vabadusse naastes, et vältida nõude üleandmist kohtutäiturile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
5. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
6. peatüki
7. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
8. Praeguses asjas ei ole apellant osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele.
9. K. Bõstrov ei ole rahul tsiviilhagi summaga, sest leiab, et sõiduauto lõhkus osaliselt kannatanu ise. Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Antud asjas nähtub kokkuleppest, et K. Bõstrov on nõustunud A.P. i tsiviilhagiga summas 1820 eurot. Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud. Ringkonnakohus ei tuvastanud rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise ega muid võimalikke rikkumisi. Seega on tsiviilhagi puudutavas osas apellatsioon sisutu ning tuleb jätta läbi vaatamata. 2
10. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Viidet eelnimetatud rikkumistele apellatsioonis ei ole.
13. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel.
14. Praegusel juhul nähtub kokkuleppest, et selles on saavutatud kokkulepe menetluskulude osas summas 1737,90 eurot, kui ka selles, et kulud hüvitab K. Bõstrov ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil on K. Bõstrov kohtule kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav. Kokkuleppega nõustus ta vabatahtlikult ning selle sõlmimine oli tema vaba tahe.
15. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus K. Bõstrovi apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Aarne Sarjas