← Eesti

3-22-2100/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2100

) § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel tehtud eluasemekulude mahaarvamist 200 euro suurust toimetulekupiiri 35,42 euro võrra.

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 22.09.2022 otsus ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. Kaebajal on raske puue ja puudub töövõime. Eluasemekulude hulka jäeti õigusvastaselt arvestamata elektri- ja gaasikulu. Kaebaja kasutab liikumiseks elektrilist abivahendit, mistõttu on tema elektritarbimine suurem. Pärast eluruumi eest tasumist peab jääma vähemalt 200 eurot söögi ja esmatarvete ostuks.
  2. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. 3-22-2100 Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused on sätestatud

-s, lisaks juhindus linn eluasemekulude arvestamisel Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusest nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (01.07.2022– 31.10.2022 kehtinud redaktsioon; määrus nr 32). Kaebajale jäi 2022. a septembris pärast augusti netosissetulekust (töövõimetoetus 506,23 eurot) makstud elatise (100 eurot) ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluvate eluasemekulude piirmäärade ulatuses tehtud mahaarvamist (170,81 eurot) kasutamiseks 235,42 eurot, mis on 35,42 eurot rohkem kui toimetulekupiir.

§ 133lg 7 järgi ei saa eluasemekulude hulka arvestada varasemat võlgnevust.

Sissetuleku ärakulutamine ei anna isikule õigust saada toimetulekutoetust. Kaebajat ei ole jäetud abita.

  1. Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja määras määruse nr 32 § 1 alusel põhjendatult
  2. a septembri eluasemekulude piirmääraks 170,81 eurot. Määruse nr 32 § 1 p 11 järgi ei saanud elektrienergia kulu arvestada suuremas summas kui 60 eurot. Kaebajal jäi pärast augusti netosissetulekust 100 euro suuruse elatise ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada 235,42 eurot, mis on 35,42 eurot rohkem kui
  3. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-ga 3 kehtestatud toimetulekupiir. Ühtlasi ei ole õige kaebaja väide, et talle jäi söögi ja esmatarvete ostmiseks alla 200 euro. Toimetulekupiirina määratud summa peaks põhimõtteliselt katma mh kulutused keskmise inimese minimaalselt vajalikele ravimitele (vt Riigikohtu 05.05.2020 otsus nr 5-20-1). Kaebajat ei ole jäetud abita: talle on makstud sissetulekust sõltuvat toetust ravimite ostmiseks ja puudega isiku sotsiaaltoetust ning antud toiduabi. Elektri- ja gaasikulude hüvitamine toimub riigi kehtestatud abimeetmete kaudu.
  4. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 16.01.2023 apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Pärast eluasemekulude tasumist ei jäänud kaebajale toimetulekupiirile vastavat summat. Kaebaja on puudega inimene, kes jäeti abita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. Vaidluse asjaolud ja õiguslik olukord on selge. Apellatsioonkaebusel puuduvad eduväljavaated. 8.

§ 131

lg 2 järgi on õigus saada toimetulekutoetust üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

§ 133

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (

§ 133lg 1).

Teisisõnu on isikul õigus toimetulekutoetusele, kui tema netosissetulek on pärast seaduses lubatud mahaarvamisi (elatis, TMS järgi kinni peetud summad, eluasemekulud) väiksem kui kehtestatud toimetulekupiir, või kui tema netosissetulek on pärast mahaarvamisi, sh toimetulekupiir, väiksem kui

  1. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
  2. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 3 järgi oli see 200 eurot. Toimetulekutoetuse määramisel arvestavad eluasemekulud on sätestatud

§ 133lg-s 5.

Eluasemekulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus arvestusega, et need peavad tagama isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise (

§ 133lg 6).

  1. Toimetulekutoetuse arvestamisel tuli aluseks võtta kaebaja
  2. a augusti netosissetulek, millest tuli maha arvata makstud elatis ning jooksva kuu ehk
  3. a septembri eluasemekulud. Kaebaja
  4. a augusti netosissetulek koosnes töövõimetoetusest 506,23 eurot. Ta maksis elatist 100 eurot (vastustaja 07.12.2022 vastuse lisa 1). Toimetulekutoetuse taotluse ja korteriühistu 2

(3)3-22-2100 arve järgi olid tema septembrikuu eluasemekulud 211,31 eurot, kuid vastustaja arvestas eluasemekuludena 170,81 eurot (vastustaja 07.12.2022 vastuse lisa 2). 40,50 euro suurune vahe on tekkinud elektrienergia tarbimisega seotud kulult. Korteriühistu arve järgi tuli kaebajal elektrienergia tarbimise eest tasuda 100,50 eurot, kuid vastustaja on arvestanud kuluna 60 eurot. Kui elektrienergia tarbimise kulu oleks arvestatud kogu ulatuses, oleks kaebaja netosissetulek pärast mahaarvamisi 194,92 eurot ehk 5,08 eurot alla toimetulekupiiri. 10. Vastustaja ei ole eluasemekulude suuruse arvestamisel eksinud. Määruse nr 32 § 1 p 11 järgi on elektrienergia tarbimisega seotud eluasemekulu piirmäär 60 eurot üksi elava inimese või perekonna esimese liikme kohta kuus, perekonna iga järgneva liikme kohta kuni 10 eurot kuus. Kaebaja elab üksi, mistõttu võis elektrienergia tarbimisega seotud kulu arvestada kuni 60 euro ulatuses. Puudub põhjus pidada määruse nr 32 § 1 p-s 11 sätestatud piirmäära põhiseadusega vastuolus olevaks.

-st ei tulene, et piirmäärad peavad vastama tegelikule kulule. Piirmäär tuleb kehtestada arvestusega, et see tagab inimese inimväärse äraelamise. Vastustaja kehtestatud piirmäär 60 eurot üksi elava inimese kohta ei ole ebamõistlikult väike summa ning eelduslikult katab üksi elava isiku mõistliku tarbimise. Üldteadaolevalt olid

  1. a augustis elektrihinnad tavapärasest kõrgemad, kuid inimestel oli mõnevõrra võimalik seda oma tarbimises arvestada. Kuna kaebaja netosissetulek oli pärast lubatud mahaarvamisi toimetulekupiirist 34,42 euro võrra suurem (506,23 - 100 - 171,81 > 200), ei vastanud ta toimetulekutoetuse saamise tingimustele ning talle ei saanud toetust määrata. Eelduslikult katab toimetulekupiirile vastav summa kulutused keskmise inimese minimaalselt vajalikule toidule, ravimitele ja esmatarvetele (vt ka Riigikohtu 05.05.2020 otsus nr 5-20-1).
  2. Kaebaja avaldusest võib järeldada, et ta maksis
  3. a septembris nii augusti kui ka septembri eluasemekulude eest. Vastustaja on

§ 133

lg-le 7 tuginedes õigesti märkinud, et varasemat eluasemekulude võlgnevust ei arvestata jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka. Seega asjaolu, et kaebaja võis kasutada vaba raha varasema võlgnevuse kõrvaldamiseks, mille tõttu tal jäi kätte vähem kui 200 eurot, ei tähenda, et talle tuleks seetõttu maksta toimetulekutoetust. 12. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited abita jätmise kohta. Ta saab igakuiselt täiendavalt puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot, mida ei arvestata sissetulekuna toimetulekutoetuse arvutamisel (

§ 133

lg 2 p 3), ning mis on mõeldud ravimite ja muude puudest tingitud lisakulude, sh abivahenditega seotud kulude katmiseks (vt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 7 lg 1). Vastustaja 07.12.2022 vastusest nähtub ka, et kaebaja on saanud kohalikult omavalitsuselt sissetulekust sõltuvat toetust ravimi- ja abivahendikulude ning toitlustamise hüvitamiseks piirmäära ületavas summas, samuti on talle antud toiduabi. 13. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei oleks ilmselgelt alust apellatsioonkaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 5 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.