1-18-10378/111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-18-10378 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. jaanuari
3. a määrus Jevgeni Ljalini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Ljalini (ik 37405015710) kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt Jevgeni Ljalinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot).
8. Mõista Jevgeni Ljalinilt menetluskuluna välja 43,20 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Jevgeni Ljalinil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega tunnistati Jevgeni Ljalin süüdi KarS § 1451 lg 3 järgi, mille eest karistati teda 6 aastase vangistusega. Samuti tunnistati J. Ljalin süüdi KarS § 178 lg 11 järgi ja teda karistati 2 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Ljalinile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. J. Ljalini karistusaeg algas
13. juulil 2018 ja lõppeb
14. märtsil
16. Tartu Vangla esitas
17. detsembril 2022 Tartu Maakohtule taotluse J. Ljalini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
18. Tartu Maakohtu
19. jaanuari
20. a määrusega jäeti J. Ljalin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. Maakohtu hinnangul ei võimalda J. Ljalini ennetähtaegset vabastamist kuriteo asjaolud, tema isik ja varasem elukäik. J. Ljalinil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta osaleb vangla tööhõives ja läbis sotsiaalprogrammi. Tal on olemas toetav lähedane ema näol. Vabaduses tal kindlat töökohta ei ole, kuid ka rahalised nõuded puuduvad.
22. J. Ljalinil on üks kehtiv kriminaalkaristust. Teda karistati 13-aastase poisi suguelundi katsumise eest, võttis suguelundi endale suhu ja pakkus kannatanule selle eest raha. Selleks toimetas ta vaimse alaarenguga lapse Lätti, kus kirjeldatud teo toime pani. Samuti hoidis ta oma elukohas välisel kõvakettal viit pildifaili, millel oli kujutatud kui 14-aastaseid isikuid pornograafilistes ja erootilistes situatsioonides ning ühte videofaili, millel oli kujutatud nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Kuigi teda on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral, on ilmne, et ta on selliselt käitunud ka varasemalt, mistõttu ei ole tegemist juhuslikku laadi tegevusega.
23. Arvestades J. Ljalini kuritegusid, ei ole seniseks kantud karistus maakohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab J. Ljalin uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Vangla iseloomustuses on märgitud, et J. Ljalin kannab kolmandat vanglakaristust, mida süüdimõistetu kohtuistungil ka ise kinnitas. Maakohus ei ole veendunud, et tema suhtumine on vangistuses muutunud ja ta edaspidiselt enam selliseid tegusid toime ei paneks. Temast lähtuv kuriteorisk on vaatamata täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemisele suur. Vangla iseloomustusest nähtuvalt läbis J. Ljalin sotsiaalprogrammi „Uus suund“ juba eelmise vangistuse ajal. Seega ei taganud varasem vangistus ega läbitud sotsiaalprogramm tema õiguskuulekust. J. Ljalin on toime pandud kuritegude tagajärgi hakanud mõistma alles hiljuti. Kohtuotsusest nähtub, et asja arutamise käigus J. Ljalin kuritegusid eitas. Veel eelmisel korral, mil kohtus oli arutusel süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine, tuvastas kohus, et J. Ljalin ei tunne märkimisväärset ohvriempaatiat ega saa aru, milliseid raskeid tagajärgi võis tema käitumine lapsele põhjustada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt J. Ljalin käesoleval ajal kahetseb kuritegusid. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda positiivselt. Ent maakohtu arvates on vajalik, et edasise vangistuses ajal J. Ljalini positiivsed nihked oma mõtlemises ja käitumises kinnistuksid. Määruskaebus
24. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu J. Ljalini kaitsja advokaat A. Kello, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
25. Maakohus on tuginenud vangla iseloomustusele, milles tema ennetähtaegset vabastamist ei toetata. Maakohus leidis, et J. Ljalin näitas oma varasema käitumisega, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldusele allutamist pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Maakohtul puudus alus arvata, et J. Ljalini suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja et ta edaspidiselt käituks teisiti. Kohus möönis, et distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis ning tööhõives osalemine, vabaduses lähedaste ja elukoha olemasolu iseloomustavad J. Ljalinit positiivselt ja toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Samas ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel lähtuda ainult neist asjaoludest, vaid lisaks tuleb hinnata ka süüdimõistetu varasemat elukäiku, sealhulgas seda, mil määral on J. Ljalin võimeline olema vabaduses seaduskuulekas. Sellistel asjaoludel oleks maakohus pidanud jaatama J. Ljalini edasist õiguskuulekust. Tema võimalik ühiskonnaohtlikkus on ülepaisutatud ja kohus oleks pidanud J. Ljalini ennetähtaegselt vabastama. Ringkonnakohtu seisukoht
26. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Ljalin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus J. Ljalini ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on J. Ljalini iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
28. Ringkonnakohus ei eita, et J. Ljalinit on võimalik määruskaebuses märgitud viisil positiivselt iseloomustada. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Muuhulgas võib värskeima kohtupraktika kohaselt isikut ennast ja tema varasemat elukäiku hinnates arvesse võtta ka süüdimõistetu arhiveeritud karistusi. Kumbagi ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. Ennekõike retsidiivsusriski hindamise kontekstis oleks ainetu rääkida süüdimõistetu elukäigust, jättes sellest välja teabe tema minevikus toime pandud kuritegude kohta. Süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg - on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu (vt RKKKm nr 115-1446, p 15).
29. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui J. Ljalin on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. Nimelt on J. Ljalinit kriminaalkorras kokku karistatud tervelt viiel korral ja ta viibib vangistuses kolmandat korda. Seksuaalkuritegude eest on teda kokku karistatud kolmel korral, ta kaasas alla kümneaastase kasutütre enda elukohas kahel korral suguühendusse, seda samal ajal filmides – ja kasutas enda kasutütart pornograafiliste piltide objektina. Praegust vangistust kannab J. Ljalin alaealiselt 3 seksi ostmise ja alaealisi pornograafilistes ning erootilistes situatsioonides kujutavate teostes hoidmise eest. Kõikidel kordadel karistati teda vangistusega, muuhulgas pani ta ühel korral teod toime katseajal. Sellest tulenevalt, isegi kui J. Ljalini suhtumine ja põhimõtted oleksid justkui vangistuses muutunud, näitab tema varasem elukäik, et ta on pärast süüdimõistmist ja karistuse ära kandmist alati jätkanud kuritegude toime panemist. Eelmise vangistuse ajal läbis J. Ljalin sotsiaalprogrammi „Uus suund“, kuid sellest hoolimata pani toime uued seksuaalkuriteod. Teisisõnu vangistus, kui spetsiifiline karistusliik, J. Ljalini hoiakutele mingisugust tõsiseltvõetavat mõju ei oma. Seetõttu ei saa tema võrdlemisi eeskujulikule käitumisele vangistuses ja headele vabanemisjärgsetele tingimustele omistada liiga suurt tähtsust. Oluline on seegi, et J. Ljalin on vähendanud ja eitanud seksuaalkuritegudesse puutuvaid asjaolusid, mis näitab, et ta ei ole tegelikkuses täiel määral veel aru saanud oma tegude keelatusest. Sellest tulenevalt on oht, et sarnased teod võivad tulevikus korduda, kui J. Ljalin ei mõista, missugust kahju ta läbi nende võimalikele kannatanutele põhjustab.
30. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib J. Ljalin seega ka tulevikus karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see J. Ljalini puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
32. jaanuari
33. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
34. J. Ljalini kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kello taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 43,20 eurot (sealhulgas käibemaks 7,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 43,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel J. Ljalini kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4