← Eesti

2-22-13131/19

Obsah (13)§ 230§ 405§ 363§ 333§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 144§ 138§ 177

2-22-13131 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 14. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-22-13131 Tsiviilasi Infra Baltic OÜ hagiaval

) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et hageja on jätnud lepingust tulenevad kohustused ning et vastutab kohustuste rikkumise eest. Millised tõendeid selleks esitada, oli kostja enda otsustada.

  1. Kostja on oma vastuses seda seletanud sellega, et kostja majandus- ja kutsetegevus ei ole infotehnoloogia ning et lepingu esemeks olev spetsiifiline infotehnoloogiline töö eeldab erialaseid infotehnoloogilisi teadmiseid. Kuna hageja arendatud infosüsteemi ei olnud võimalik kasutada, siis tellis kostja OÜ-lt Bonamore veebilehe worxest.ee muudatused summas 745.20 eurot (t.lk. 99-104). Kohus ei nõustu kostja vastuväitega alljärgnevatel põhjendustel.
  2. Pooled on lepingu punktis 6.
  3. kokku leppinud, et lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 2 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei ole tuginenud hageja poolsele olulisele lepingurikkumisele. Kostja esitatud vastuväidete alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et ettevalmistatud tööjõuhalduse infosüsteem va veebilehe arendustööd ei võimalda nende sihtotstarbelist kasutamist. Kohtuistungil on kohus koos hageja esindajaga avanud hageja valmistatud veebilehe https://www.worxest.ee/, mis on Google otsinguga leitav. Maakohtu arvates poolte lahkarvamused veebilehe funktsionaalsuses on tingitud mitte hageja poolt ebakvaliteetse töö tegemisest, vaid sellest, et pooled ei suutnud lepingus töövõtja kohustusi üksikasjalikult kirjeldada ja tellija soovi, millistele tingimustele tellitud ja 7

(10)2-22-13131 soovitud töö vastama pidi, täpsemalt määrata. Sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et töövõtja on töövõtulepingu oluliselt rikkunud. Sellepärast ei ole võimalik ka järeldada, et kostja poolt OÜ-lt Bonamore tellitud veebilehe worxest.ee muudatused olid hageja tehtud töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud. VÕS § 77 lg 1 tulenevalt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Väidetud ei ole, et hageja valmistatud tulemus ei vasta sarnaste lepingute alusel valmistatava keskmise kvaliteediga tööle. 34. Käesoleval juhul on hageja põhinõude suuruseks 3 200 eurot, s.h tasumata kokkulepitud tasu 2 200 eurot ja kahju 1 000 eurot.

§ 405

lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhisumma 2 200 eurot väljamõistmise osas ja ei pea vajalikuks hagi selles osas rahuldamist rohkem põhistada.

  1. Lepingu punkti 6.
  2. järgi kohustus tellija tasuma viivist kohustuste rikkumise eest tähtaegselt tasumata summalt 0.02% päevas, kuid mitte rohkem kui 10% tellimise maksumusest. Käesoleva otsuse punktis 30 on kohus tuvastanud, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 11.07.
  3. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt 2 200 eurot alates 12.07.2022 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0.02% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4 400 eurot. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine
  4. Hageja on hagis nõudnud kostjalt kahjuna 1 000 eurot väljamõistmist. Hageja ei ole hagile lisanud tõendeid, milledest saaks tuvastada kahju suurust ega selle arvestamise metoodikat. Hagejat esindab menetluses advokaadist esindaja.

§ 363

lg 1 p 3 alusel hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kostja vaidleb hagile kahu hüvitamise osas vastu. Kohtuistungil on hageja esindaja selgitanud, et tegelikult kujutab kahju ennast hageja kohtuvälised õigusabi kulud, sh hageja kulud, millised on tekkinud kostjale 17.08.2022 lepingu täitmise nõude esitamisega. 37. Riigikohus on lahendi 2-16-8751 punktis 28 selgitanud, et kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Pooled on enne hageja poolt lepingu täitmise nõude esitamist on väga palju pidanud kirjavahetusi, millede sisust tulenevalt oli hagejale selge, et kostja ilmselt ei kavatse hagejale teise osa lepingutasust maksta. Sellises olukorras ei olnud hagejal ohtegi mõisliku põhjendust, miks hageja ei saanud oma õiguste kaitsmiseks ilma kohtuväliselt nõude esitamata otse kohtusse pöörduda. Maakohtu arvates hageja põhinõude suurust 2 200 eurot arvestades ei olnud mõistlik ega vajalik esitada kostjale kohtuväline nõue. Samuti ei ole kohtuväline täitmisnõue vaidluse kohtuväliselt lahendamist soodustanud põhjusel, et sellega määrati kohustuse täitmiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg (vaid 9 päeva) ning hagi esitati kohtule 18 päeva jooksul pärast kohtuvälise nõude koostamist. Hageja üritab sellise käitumisega nõuda kostjalt kahju, mille oleks saanud vältida, esitades hagi ilma 8

(10)2-22-13131 hagihoiatust tegemata. Seega maakohtu arvates puudub alus 1 000 eurot hageja põhjendatud kahjuks lugemiseks ega selles ulatuses hagi rahuldamiseks. Kohus jätab hagi kahju 1 000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
  1. Lisaks eeltoodule ei suutnud hageja kahju ka selles osas tõendada. Hagiavaldusele ei ole kahju arvestamise kohta tõendeid esitatud. Kahju arvestusi koostas hageja alles 27.01.2023 (t.lk. 153,154) ja esitas neid kohtule 31.01.2023, so pärast kohtu poolt asja kohtuistungil arutamist. Vastuväite lahendamine
  2. 31.01.2023 on hageja esitanud vastuväite kohtu tegevusele, s.o hagejale tema kahju hüvitamise nõude tõendamiseks täiendavate tõendite esitamise mittelubamise peale. Hageja selgitas vastuväites, et nõuab kahjuna kostjalt hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hageja jättis esialgu esitamata tõendi kohtueelselt kantud õigusabikulude suuruse kohta, sest tundus tõenäoline kohtumenetlus lõpetada kompromissi abil. Sisuliselt tegutses hageja kuni 26.01.2023 kohtuistungini teadmisega, et asi lahendatakse tõenäoliselt kompromissiga. Kohus keeldus hageja tõendit vastu võtmast. Hageja ei saanud menetlusõiguses ette nähtud mõistlikku võimalust enda tõendi esitamiseks.
  3. Enne 26.01.2023 toimunud kohtuistungit ja ka kohtuistungil ei olnud hagejal esitada tõendeid, mis tõendaks hagejal kahju tekkimist ja väidetava kahju arvestamise metoodikat. Hageja palus lubada neid tõendeid esitada pärast kohtuistungit, millega kohus ei nõustunud, leides, et tegemist on nõude täpsustamisega, mida kohus ei saa lubada.

§ 333

lg 2 alusel, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Hageja ei ole kohtuistungil kohtu tegevusele vastuväidet esitanud. Sellepärast kohus ei nõustu vastuväitega.

§ 333

lg 3 alusel sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei või menetlusosaline tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulud 41.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi lepingutasu väljamõistmise osas rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 42. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 43.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja 9

(10)2-22-13131 esindaja

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 05.09.2022 esitanud hagiavalduse, 05.10.2022 seisukoha kostja vastusele, 31.01.2023 menetluskulude nimekirja ja on osalenud 26.01.2023 toimunud kohtuistungil, mis kestis 30 min. 44. Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, esindatavaga suhtlemiseks asjaolude väljaselgitamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja istungil osalemiseks kokku 5 tundi, sh hagiavalduse koostamiseks 2 tundi (sh õiguslik analüüs), seisukoha koostamiseks 1,5 tund, menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,50 tundi, istungiks ettevalmistamiseks 0,5 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus mõistlik.

§ 174

lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 900 eurot (150 eurot x 5 tundi + 20% ), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 420 eurot. 45. Hageja on palunud kohtuväliste õigusabikulude kahjuna mitteväljamõistmise korral lugeda kohtuvälised kulud

§ 144lg 1 toodud menetluskuluna.

Kohus leiab, et hageja kohtuvälised õigusabikulud ei ole

§ 138

lg 1 ja lg 2 alusel tsiviilasja menetluskulud ega

§ 144

lg 1 sätestatud lepingulise esindaja kulud ja jätab neid nendel alustel kostjalt välja mõistmata. 46.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 31.01.2023 menetlusdokumendis nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 47. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.