KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 17. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks kostjatele solidaarselt hüvitatava summa. 4.

1. Maakohus tuvastas, et - - - - - kostjad sõlmisid
2. oktoobril 2020 kinkelepingu, millega kostja I võõrandas talle kuulunud kinnistu kostjale II; Harju Maakohtu
3. juuni 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-6751 on kostjalt I ja tema emalt solidaarselt hageja kasuks välja mõistetud 414,50 eurot, viivis 22,66 eurot, viivis 0,065% päevas alates
4. aprillist 2021, samuti menetluskulu 485 eurot koos seadusjärgse viivisega. Selle otsuse alusel esitas hageja
5. juunil 2021 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks; Harju Maakohtu
6. augusti 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-102937 mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 887,23 eurot, viivis seadusjärgses määras, menetluskulu 460 eurot koos seadusjärgse viivisega. Selle otsuse alusel esitas hageja täitemenetluse algatamise avalduse
7. detsembril 2021; Harju Maakohtu
8. novembri 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-115063 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1325 eurot, viivis 45,50% aastas alates
9. juulist 2021 ja menetluskulu 425 eurot koos seadusjärgse viivisega. Selle otsuse alusel esitas hageja täitemenetluse algatamise avalduse
10. novembril 2021; kohtutäitur teatas
11. detsembril 2021 hagejale
12. juunil 2021 alustatud täitemenetluse kohta, et kostja I suhtes tehtud kohtuotsust ei ole võimalik täita ja sisse nõuda täitmiseks esitatud võlga, sest kostjal I puudub vara ja sissetulek, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada; kostja I on sõlminud
13. märtsil 2021 töölepingu X OY-ga ja ta saab igakuist sissetulekut töötasuna; hageja avalduse alusel on Soome kohtutäitur
14. märtsil 2022 alustanud kostja I suhtes Soomes täitemenetluse ja teinud
15. aprillil 2022 otsuse töötasust kinnipidamise kohta; Soomes läbiviidavas täiteasjas on hageja töötasust kinni peetud mais, juunis, juulis, augustis ja septembris
16. 4.
17. Esmalt märkis maakohus, et hageja on järginud TMS § 189 lg-s 1 nimetatud tähtaega, sest hagi esitati vähem kui kaks aastat pärast kinkelepingu sõlmimist. 4.
18. TMS § 187 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud osaliselt. Hagejal on kehtivad täitedokumendid tema nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kostja I on tõendanud, et teenib igakuiselt sissetulekut Soomes – seega on tal vara, mille arvelt kohustusi täita. Hageja on ka asunud võlga sisse nõudma Soome kohtutäituri kaudu. Nii on hageja nõuded täitemenetluses piisavalt tagatud ja kohtutäituri maksekinnitustest nähtuvalt neid igakuiselt tasutakse. Samuti nähtub kostja I palgaarvestustest, et kostja saab piisavat töötasu, mille arvelt on võimalik võlad tasuda. Kostja I on ka korduvalt pakkunud hagejale kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt oktoobris 2022, kuid hageja sellega ei nõustunud. 4.
19. Maakohus määras kindlaks kostjatele hüvitatavad menetluskulud. Kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu on kokku 12 t ja 30 min hinnaga 80 eurot/t (käibemaksuta) – kokku 1000 eurot. Esitatud arvetest nähtuvalt on põhjendatud ka tulenevalt

§-st 143 tõlkekulud 219,78 eurot ja 56,42 eurot. Arvete tasuja on Reidi Õigusbüroo OÜ, kes ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb hagejalt välja mõista kostjate tõlkekulu käibemaksuga summas 276,20 eurot. Hagejalt tuleb kostjate kasuks solidaarselt välja mõista kokku 1276,20 eurot (= 1000 + 276,20). 4

§ 168

lg-te 4 ja 5 alusel kostjate kanda, sest kostja I on pärast hagi esitamist hageja nõude põhimõtteliselt rahuldanud. Kostja I hakkas töötama Soomes ja avaldas, et oktoobris 2022 oleks võimalik võlg likvideerida. Seisuga

1. oktoober 2022 on täidetud nõuded, mis tulenevad otsustest tsiviilasjades nr 2-21-115063 ja 2-21-
2. Täies ulatuses on täitmata nõue, mis tuleneb otsusest tsiviilasjas nr 2-21-
3. Hageja ei olnud nõus kostjaga I kokkulepet sõlmima, sest oktoobris 2022 oli hageja nõue rahuldatud osaliselt.
4. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teeb selle kohta uue otsustuse, mille kohaselt jäävad maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata (

§ 657lg 1 p 2).

Asja sisulise lahendamise ja hagi tagamise abinõu tühistamise osas jääb sama otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning kaebemenetluse kulud jaotuvad nii, et hageja kannab neist 90% ja kostjad 10%.

1. Esmalt teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused tsiviilasja hinna ja taotluste kohta. 8.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga tsiviilasja hinnast, milleks vaidlustatud otsuses on märgitud 11 215,78 eurot. Tehingu täitemenetluses tagasivõitmise nõudel on selge eesmärk saavutada täitmisel olev (rahaline) sooritus. Seetõttu on kirjeldatud nõude hind üldjuhul piiratud täidetava nõude suurusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12967, p 12). Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagiavalduse esitamise aeg (

§ 123

). Käesoleval juhul põhjendas hageja hagiavalduses, et ta soovib kohustuse täitmist summas 4215,78 eurot, millele lisandub viivis. Hageja esitas ringkonnakohtule arvutuse, mille kohaselt nõudesummale ühe aasta eest viivise lisamisel kujuneb summa 4700,54 eurot (dtl 416–417). Kostjad ei esitanud hageja arvutustele vastuväiteid. Juhindudes

§ 137

lg-test 1 ja 4, § 137 lg-test 1 ja 1¹ määrab ringkonnakohus

§ 122lg 2, § 133 lg-te 1 ja 2 järgi hagi hinnaks mõlemas kohtuastmes 4700,54 eurot.

8.2. Hageja palus talle tagastada 210 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Võttes arvesse tsiviilasja hinda, on taotlus põhjendatud. Apellatsioonkaebuselt tuli

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa 1 järgi tasuda lõivu 560 eurot, aga hageja tasus 770 eurot – nende summade vahe tuleb talle

§ 150lg 1 p 1 alusel tagastada.

8.

1. Lisaks on veel lahendamata hageja
2. veebruari 2023 taotlus selle kuupäeva menetlusdokumendi kuue lisana esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Kostjad vaidlesid taotlustele vastu. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja võtab toimikusse lisa nr 1 koosseisus esitatud kohtutäituri
3. jaanuari 2023 teate (dtl 460, allkiri dtl 451). Ülejäänud tõendid (dtl 452–459, 462–473) jäävad

§ 238lg 1 alusel vastu võtmata.

Täitmisteade koos varanimekirja vormiga on toimikus varem olemas (dtl 418–425) ja poolte kirjavahetus käesoleva aasta jaanuaris ei oma tähtsust asja lahendamisel. Vastu võtmata jäänud tõendid tagastatakse hagejale elektrooniliselt. 5

§ 652

lg 1 p 1 järgi lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest kinkelepingu sõlmimise, täitemenetluste toimingute ja neis menetlustes sundtäidetavate hageja nõuete kujunemise kohta.

1. Hagi rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist. 10.
2. Hageja heidab maakohtule ette TMS § 187 lg 2 ekslikku kohaldamist. See etteheide pole põhjendatud, maakohus kohaldas viidatud sätet õigesti. Seaduses ei ole reguleeritud, millistest asjaoludest lähtuvalt tuleks hinnata täitemenetluse ebaõnnestumist, mistõttu peab kohus andma hinnangu igal üksikjuhul eraldi (vt Riigikohtu
3. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1516664, p 18 kolmas lõik). Maakohus tuvastas asjakohaselt ja menetlusnorme rikkumata, et kostja I saab praegu piisavat sissetulekut, mille arvel on võimalik hageja rahaliste nõuete rahuldamine mõistliku aja jooksul. Suurem osa nõuetest on menetluse ajal ka täidetud. Õige on maakohtu arusaam, et hageja ei saa tugineda teiste sissenõudjate nõuetele. 10.
4. Hageja sisulised väited maakohtus piirdusid kõnealuse sätte esimese alternatiiviga (sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist). Kohut eksitav on hageja
5. jaanuari 2023 seisukohas märgitu nagu oleks hageja
6. jaanuari 2022 hagi tagamise taotluse täpsustuses tuginenud ka teisele alternatiivile (on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni), sest sellist avaldust hageja viidatud menetlusdokument ei sisalda. Maakohus hindas vaidlustatud otsuse p-s 12 siiski mõlemat alternatiivi ja asus põhjendatult seisukohale, et tervikuna ei saa lugeda kostja I vara suhtes toimuvat täitemenetlust ebaõnnestunuks. 10.
7. Ekslik ja tõenditega vastuolus on hageja arusaam, et kostja I asus Soomes tööle alles pärast käesolevas asjas hagi esitamist. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna, et kostja sõlmis töölepingu
8. märtsil 2021, st enne hagi esitamist. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja I on saanud Soomes sissetulekut alates
9. aasta juunist (dtl 380 jj). Asja sisulist lahendamist ei mõjuta asjaolu, millal sai hageja teada kostja I Soomes töötamisest, aga ringkonnakohus hindab seda seoses menetluskulude jaotusega (järgnevas p 11.2). 10.
10. Ainetu on hageja etteheide seoses võlausaldajate huvide kahjustamise temaatikaga. Maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-s 10 hagejale soodsalt, et kostjad ei toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kinkelepinguga ei kahjustatud sissenõudja huve.
11. Menetluskulude jaotuse osas ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja see toob kaasa kaebuse osalise rahuldamise. 11.
12. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud üldjuhul jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Siiski võimaldab

§ 162

lg 4 sellest reeglist kõrval kalduda, kui kulude hagejalt väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga eelkõige põhjusel, et hagejale ei ole kohtusse pöördumine objektiivselt ette heidetav. 11.2. Hageja pöördus kohtusse olukorras, kus rahalised nõuded olid täitemenetluses jäänud valdavas osas rahuldamata ja kohtutäitur ei tuvastanud kostja I kui täitemenetluse võlgniku vara, millele saaks pöörata sissenõuet. Kuigi hagejale võis olla teada kostja I elukoht Soomes (dtl 426), ei pidanud ta ainult sellest järeldama, et kostja I saab Soomes piisavat sissetulekut, mis võimaldab asuda sundtäidetavaid kohustus täitma. Samuti ei saa hageja vastavat teadmist järeldada sellest, et ta oli enne hagi esitamist pöördunud Soome kohtutäituri poole (dtl 440). Kostja I ei toonud esile ega tõendanud, et ta oleks oma Soome sissetulekust teavitanud hagejat või Eesti kohtutäiturit, kuigi kohtutäitur küsis temalt TMS § 26 lg 1 esimese lause alusel teavet sissetulekute kohta (dtl 423–425, 460). TMS § 4 lg 4 esimese lause järgi teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eestis, mistõttu ilma kostja I kaasabita polnud täitemenetluses mõistlikult võimalik saad teavet tema välisriigis asuva vara või seal saadava sissetuleku kohta. 6

§ 168

lg-d 4 ja 5, sest need käsitlevad menetluskulude jaotust hagist loobumise või selle tagasivõtmise korral. Kaaluda saaks nimetatud sätete rakendamist nõuete osas, millest loobumise maakohus võttis vastu

1. augusti 2022 määrusega. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ja tulemi arvel hagejale raha maksmise nõudest loobumisel ei ole iseseisvat tähendust käesoleva asja lahendamisele. Nimelt oleks hageja saanud oma peamise nõude rahuldamise korral ikkagi asuda täitemenetluses taotlema kinnistu arestimist, enampakkumisel võõrandamist ja tulemi arvel endale raha maksmist. Seetõttu on põhjendatud jaotada kõik maakohtu menetluskulud ühtviisi. 11.
2. Maakohtu menetluskulude jaotuse muutmisel tuleb tühistada ka otsustus nende rahalise kindlaksmääramise kohta. Kuivõrd nimetatud kulud jäävad iga poole enda kanda, siis pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jaotuvad

§ 171lg 1 ja § 163 lg 1 alusel nii, et hageja kannab neist 90% ja kostjad 10%.

Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et kaebuse sisulised väited olid kõik põhjendamatud. Hageja saavutab kaebusega teataval määral edu, sest ei pea kandma kostjate kulusid maakohtus, aga poolte väidete ulatust ja apellatsioonimenetluse käiku arvesse võttes, moodustavad vastavad toimingud suhteliselt väikese osa kogu vaidlusest. Kokkuvõttes ei saa hageja kaebuse osalise rahuldamisega lugeda seotuks suuremat osa poolte esindajate toimingutest kui 1/10. See suhtarv on kohane võtta aluseks apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel. Maakohtu tuvastatu põhjal olid hagejale kaebuse esitamise ajal juba teada uued asjaolud, mis tingisid hagi rahuldamata jätmise, mistõttu ei kohaldu apellatsioonimenetluse kuludele

§ 162lg 4.

1. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kuigi ringkonnakohus selle otsustuse tühistab, ei ole takistust määrata kohe rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud, sest muud kulud jäävad nende poolte endi kanda jätmise tõttu kindlaks määramata. 13.
2. Hageja kulunimekirja kohaselt koosnevad tema kulud riigilõivust 560 eurot ja õigusabikulust 1290 eurot (10,75 t eest tasumääraga 120 euro/t). Kostjad ei esitanud hageja kulude kohta arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Vähendada tuleb aga tunnitasu määra, milleks asja keerukust, esindaja avaldusi ja ka ajakulu arvestades on kohane 80 eurot. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Riigilõivu kulu märgitud ulatuses on põhjendatud (vt eespool p 8.2). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1420 eurot (= 560 + 10,75 × 80), millest menetluskulude jaotuse järgi peavad kostjad hüvitama 10% ehk 142 eurot. 13.
3. Kostjate kulunimekirjade kohaselt on nende kuluks õigusabikulu 920 eurot (11,5 t eest tasumääraga 80 euro/t). Hageja leidis, et põhjendatud ajakulu on 7,5 t. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate esindaja toimingud, neile kulunud aeg ja tasumäär põhjendatud. Asjakohatu on hageja etteheide, et arvestada ei tuleks kaebusega tutvumise ja kliendisuhtluse aega. Need mõlemad on mõistlikus ulatuses hüvitatavad. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb hagejal hüvitada kostjate kuludest 90%, st 828 eurot. 7

§ 445

lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des 13.1 ja 13.2 märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab hageja kostjatele hüvitama apellatsioonimenetluse kuluna 686 eurot (= 828 – 142). Kostjad ei taotlenud hüvitatavalt menetluskulult viivise väljamõistmist. 14. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kohtulahendi tervikresolutsioonis pole vaja korrata maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 kajastatud menetluslikku otsustust. Lahendi selguse huvides lisab ringkonnakohus hagi tagamise osas, et seda on rakendatud maakohtu määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 8