Obsah (5)

§ 121§ 43§ 41§ 37§ 175

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Sisuliselt taotleb kaebaja enesetapule kaasa aitamiseks kohustamist, mis ei ole Eesti õiguses lubatud. Kaebaja soovi täitmine tähendaks kuriteo toimepanekut. 3.2. Nõude, milleks oli kohustada vanglat lõpetada piinamine, st mitte hoida kaebajat üle 14 päeva kartseris, tagastas halduskohus

§ 121

lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Nii praeguse kaebuse kui ka asjas nr 3-19-1837 esitatud kaebuse eesmärgiks on, et vangla ei hoiaks kaebajat üle 14 päeva kartseris ehk üksikvangistuses. Kohtuotsus asjas nr 3-19-1837 ei ole veel jõustunud.

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu
2. aprilli
3. a määrus. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 4.
4. Asjas nr 3-19-1837 ei ole kaebuse eesmärgiks see, et kaebajat ei hoitaks üle 14 päeva kartseris ehk üksikvangistuses, vaid see, et kaebajat ei hoitaks üldse üksikvangistuses. 4.
5. Kaebajat piinatakse vanglas järjepidevalt. See seisneb tugikargu andmata jätmises, kuigi kaebaja ei ole ilma toeta võimeline liikuma. Kaebajat ei lubatud üheksa kuud järjest jalutama. Alates
6. maist 2021 kuni tänaseni ei ole talle jällegi jalutamisvõimalust tagatud. Lisaks on kaebaja alates
7. oktoobrist 2020 viibinud järjestikuses üksikvangistuses. Kaebajale ei võimaldata arstiabi. Kõik tema saatmised katkestatakse, sest kaebaja ei ole võimeline toeta liikuma. Kuna kaebaja piinamisel ei paista kuidagi lõppu tulevat, ongi ainus väljapääs enesetapp. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse nõude kohustada vastustajat mitte hoidma kaebajat üle 14 päeva kartseris ehk üksikvangistuses

§ 121

lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Siinkohal viitas halduskohus asjale nr 3-19-1837, kus kohtu menetluses on kaebaja nõue keelata tema suhtes üksikvangistuse kohaldamine, kusjuures kohus käsitles üksikvangistusena viidatud asjas nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kui ka täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. 7. Määruskaebuses vaidleb kaebaja halduskohtu käsitlusele vastu ning leiab, et praeguses asjas esitatud nõue ja asjas nr 3-19-1837 esitatud nõue ei ole kokkulangevad, mistõttu oli kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 3 alusel väär.

Ringkonnakohus nõustub kaebaja vastava seisukohaga. 8.

§ 43

lg 1 p-de 1–3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: selle kohta on jõustunud kohtuotsus; selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust.

§ 41

lg 1 ls 1 järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue

§ 37kohaselt ja kaebuse alus.

Lähtudes

§ 41

lg-st 2 on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Samasusega on tegemist, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema 2 varasema kaebuse nõude ja alusega. Samasuseks ei piisa üksnes nõuete või üksnes aluste kattuvusest (vt RKHK

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-17-1182, p 10).
3. Kui käesolevas asjas on kaebaja esitanud kaebuse, millega ta soovib saavutada selle, et vangla ei paigutaks teda kartserisse rohkem kui 14 järjestikuseks päevaks, siis asjas nr 3-19-1837 on kaebaja nõude eesmärgiks saavutada olukord, kus teda ei paigutataks üldse tema tervisest tulenevalt kartserikambrisse ega kohaldataks talle ka muul viisil üksikvangistust, st täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist vangistusseaduse § 69 alusel. Seega on kaebustega saavutatav tulem erinev – kui käesolevas asjas kohus rahuldaks kaebuse, tähendab see seda, et kaebajat võib siiski teatud ajaperioodiks kartserisse paigutada, samas kui asjas nr 3-19-1837 kaebuse rahuldamise korral ei tohiks kaebajat üldse kartserikambrisse paigutada ega kohaldada talle täiendava julgeolekuabinõuna ka lukustatud kambrisse paigutamist. Järelikult ei saa praegusel juhul kaebust

§ 121

lg 1 p 3 alusel tagastada ning asi tuleb halduskohtule tagasi saata menetluse jätkamiseks eelnevalt kirjeldatud nõude osas. 10. Vaidlustatud määrusega tagastas halduskohus ka teise kaebaja esitatud nõude. Nimelt leidis halduskohus, et kaebajal puudub

§ 121

lg 2 p 1 tähenduses ilmselgelt kaebeõigus nõuda vangla kohustamist enda enesetapule kaasa aitama, kuna see tähendaks sisuliselt õigusvastase ja ka karistatava teo toimepanemist. Kuigi määruskaebuses on kaebaja kirjeldanud oma situatsiooni ja seda kui raske on tal vangla käitumist taluda ning tema hinnangul on see käsitletav piinamisena, millest ainus väljapääs on enesetapu sooritamine, ei too määruskaebuses esitatud väited kaasa halduskohtu määruse tühistamist nimetatud kohustamisnõude tagastamisel. 11. Kaebaja taotles, et avaldatavas määruses asendataks tema nimi initsiaalidega.

§ 175lg 3 alusel tuleb see taotlus rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt) 3