Obsah (9)

§ 65§ 603§ 69§ 1028§ 600§ 78§ 580§ 588§ 596

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 65lg 1 alusel.

Maakohus märkis, et rahalises nõudes kontrollib kohus kõiki võimalikke nõude aluseid omal algatusel ning ei ole seotud poole seisukohaga nõude aluse osas.

§ 603

lg 1 kohaselt pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Käesolevas tsiviilasjas tuleb seega tuvastada, millised olid poolte panused seltsingulepingu kehtivuse ajal, s.o alates augustist 2017 kuni

1. septembrini
2. Hageja taotlus: Hageja taotleb enda panuse tuvastamist 72 266,55 euro suuruses summas. Maakohus oli seisukohal, et hageja panus seltsingulepingu täitmisesse on tuvastatav 54 800 euro suuruses summas ning hagejal on õigus kinnistu müügist saadavast rahast nõuda selles ulatuses panuse tagastamist. Hageja ei ole esitanud tõendit 200 euro tasumise kohta ostueelse hindamisakti eest. Hageja on tasunud hagiavalduse kohaselt igakuised laenumaksed (koos intressiga) summas 771,98 eurot alates septembrist 2017 kuni 31.08.2018, kokku 9225,91 eurot. Nimetatud summat saab lugeda hageja panuseks kinnistu soetamisel seltsingulepingu täitmiseks. Hageja nõue 01.09.2017-31.08.2018 tasutud kommunaalkulude arvamiseks panuste hulka ei ole põhjendatud. Kinnistu kommunaalkulude tasumine ei ole seltsinglase panus seltsingusse. Kokku on hageja panus seltsingu esemesse (54800+9225,91)=64 025,91 eurot. Alates septembrist 2018 hageja poolt tehtud laenumaksed ei ole seltsingulepingu lõppemise tõttu enam seltsinglase panus, vaid solidaarvõlgniku poolt tehtud maksed AS-le SEB Pank laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, sõlmitud 21.08.2017, täitmiseks

§ 65lg 1 alusel.

Hageja on tasunud septembris ja oktoobris 2018 laenumakseid kokku 1508,31 eurot, novembris 771,98 eurot.

§ 69

lg 1 alusel omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 1140,15 eurot, s.o pool hageja tasutud laenumaksetest. Hageja 05.03.2019 menetlusdokumendist nähtub, et kostja on hüvitanud hagejale poole tasutud laenumaksest alates detsembrist 2018. Kostja 28.05.2021 menetlusdokumendist nähtub, et kostja on tasunud laenumaksed terves ulatuses alates veebruarist 2020 kuni käesoleva ajani. Samuti on kohtuotsusega tuvastatud, et 1165 eurot on hageja tasunud alaealise lapse ülalpidamiskulude katteks. Hageja poolt ajal, mil ta ise kinnistut ei kasutanud ja tema poolt tasutud kommunaalteenuseid ei tarbinud, tasutud ülejäänud summa (3495,05-1165)=2330,05 eurot tuleb kostjalt välja mõista alusetu rikastumise alusel (

§ 1028lg 1).

Hageja ei ole tarbinud kinnistul XXXXXXX kommunaalteenuseid; kostja on neid tarbinud, kuid on nende eest tasumata jätnud ning selle arvelt kokku hoidnud enda rahalisi vahendeid. 2330,05 eurot hageja poolt tasutud, kuid kostja poolt tarbitud kommunaalteenuste eest tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodu alusel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja (1140,15+2330,05)=3470,20 eurot tasutud laenumaksete ja kommunaalkulude hüvitisena. Kostja taotlus: Kostja taotles enda panuse tuvastamist 28.05.2021 seisuga summas 37 496,44 eurot. Kohtule on esitatud ka juunikuu eest tehtud laenumakse kohta tõend summas 771,98 eurot. 5 Pooltevaheline seltsing kehtis ühe aasta, s.o augustist 2017 kuni

1. augustini
2. Sellel ajal panustas kostja seltsingu esemesse järgmiselt: kinnistu soetamisel laenulepingu tasu summas 646 eurot ja kinnistu soetamisel notaritasu summas 1302,50 eurot, millede osas kostja ei vaidle. Kolimise kulu summas 900 eurot hageja vaidlustab, sest tegemist ei ole seltsinguesemele tehtud kulutusega. Kohus nõustus kostjaga. Kinnistul asuvasse elamusse soetatud vanni eest tasus kostja 1152 eurot, pesukuivati eest 875,97 eurot ja neid maakohus aktsepteeris kostja panusena seltsinguesemesse. Kinnistule soetatud aia eest 2100 eurot, tsentraalse tolmuimeja eest 1078,45 eurot ja kardinate eest 700 eurot on tasunud OÜ Sentafarm, mistõttu nimetatud summasid ei saa lugeda kostja panuseks seltsinguesemesse. OÜ-ga Sentafarm sõlmitud nõuete loovutamise kokkulepped ei tekita kostjale õigust nõuda hagejalt mingeid OÜ Sentafarm poolt tasutud summasid. OÜ Sentafarm on tasunud ostetud kauba eest, mis kuulub ostjale. Puudub õiguslik alus hagejalt hüvitise välja mõistmiseks nii ostja kui ka kostja kasuks. Kostja vara ja äriühingu vara kuulub erinevatele isikutele. Kindlustamise kulusid summas 729,24 eurot on kandnud kostja. Hageja ei vaidle kulutusele vastu. Kolmas kindlustusmakse summas 222,12 eurot on tehtud 01.07.2020, seega pärast seltsingu lõppemist, mistõttu panusesse kuulub (729,24-222,12)=507,24 euro suurune kindlustusmaksete summa. 200 eurot maja katuse parandamise kuluna kuulub panusesse hageja õigeksvõtu alusel. 7973,66 eurot toidukuludena ei ole kostja panus seltsingulepingu esemesse, s.o kinnistusse. Samal põhjusel ei võtnud kohus arvesse hageja poolt seltsingulepingu kehtivuse ajal tasutud kommunaalkulusid. Eeltoodu alusel on kostja panus seltsingulepingu (646+1302,50+1152+875,97+507,24+200) 4 683,71 eurot. kehtivuse ajal Maakohus tuvastas hageja panusena 64 025,91 eurot ja kostja panusena 4683,71 eurot. Seega on panuste proportsioon järgmine: hagejale 93/100 ja kostjale 7/100, kui panuste tagastamiseks allesjääv summa on väiksem kui 68 709,62 eurot. Kostja poolt alates 20.02.2020 tehtud laenumaksed ning vahetult enne seda tehtud osalised laenumaksed ei ole seltsingulepingu lõppemise tõttu enam seltsingulepingu panus, vaid solidaarvõlgniku poolt tehtud maksed laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, sõlmitud 21.08.2017, täitmiseks

§ 65lg 1 alusel.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on kohtuotsuse tegemise aja seisuga tasunud (12 244,39+1124,55+771,98) 14 140,92 eurot, millest 50 %, s.o 7070,46 eurot tuleb välja mõista hagejalt. Samuti tuleb hagejalt välja mõista õigeksvõtu alusel kostja poolt ekslikult tasutud pool laenumakse hüvitist summas 385,99 eurot. Hageja on õigeks võtnud kostja nõude kinnistu energia-, valve- ja küttekuludest 25% hüvitamise nõude. Maakohus rahuldas kostja nõude õigeksvõtu alusel ja mõistis hagejalt kostja kasuks 3592,77 euro suurusest summast 25%, s.o 898,20 eurot. AÕS § 75 kohaselt kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi osa suurusele, asjaga seotud kulutusi. Kohus loeb põhjendatuks kostja kulutuse elamu terrassi hooldamiseks summas 93,32 eurot ning mõistab hagejalt välja sellest summast 50 %, s.o 46,66 eurot. Kolmas kindlustusmakse summas 222,12 eurot on tehtud 1.07.2020, seega pärast seltsingu lõppemist ning sellest 50 %, s.o 111,06 eurot kuulub kostjale hüvitamisele kaasomandile tehtud kulutuse osalise hüvitamisena. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (7070,46+385,99+898,20+46,66+111,06)=8512,37 eurot hüvitisena kostja poolt tasutud laenumaksete ja kaasomandile tehtud kulutuste katteks. 6 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused rahalised hüvitise nõuded ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja (8512,37-3470,20)=5042,17 eurot. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu esitatud rahaliselt nõudelt. Kostja rahaliselt nõudelt 37 496,44 eurot riigilõivu tasunud ei ole. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr hagihinnalt kuni 50 000 eurot 1000 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt riigi tuludesse riigilõivu 1000 eurot. Hageja 06.09.2018 hagi kaasomandi lõpetamiseks on jäetud rahuldamata Riigikohtu 18.12.2019 otsusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik Tartu Maakohtu 15.02.2019 osaotsuse tegemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS §-s 177 lg 1 p 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja uus hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kostja samasisuline vastuhagi rahuldatakse. Lisaks rahuldas maakohus osaliselt kummagi poole rahalised nõuded. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 15. Kostja esitas 09.08.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse (välja arvatud osas, milles maakohus lõpetas menetluse hageja 06.09.2018 nõudes kostja kohustamiseks võtta enda kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev laenukohustus seoses hageja loobumisega nõudest ning jättis poolte menetluskulud kuni osaotsuse tühistamiseni 18.12.2019 hageja kanda). Kostja palub saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule või alternatiivselt teha ringkonnakohtul uus otsus, millega: 1) Lõpetada poolte kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXX vald, Tartumaa selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel, arvestades alljärgnevat otsuse täitmise korda.

1. a)Alates 09.08.2021 kuni kinnistu müümiseni iga kuu 20. kuupäeval tasub kinnistuga seotud igakuise laenumakse summas 771,98 eurot kostja. Nimetatud igakuised laenumaksed loetakse kostja panuseks, mis tagastatakse kostjale vastavalt otsuse täitmise korrale.
2. b)Kinnistu alghind esimesel enampakkumisel on vähemalt 278 000 eurot.
3. c)Igal järgmisel kordusenampakkumisel tuleb alghinda vähendada 3% võrra eelmise kordusenampakkumise alghinnast.
4. d)Kinnistu müügist saadud rahast tasutakse esimeses järjekorras kohtutäituri tasud ja AS SEB Pank (registrikood: 10004252) kasuks kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev laenujääk ja kõrvalnõuded.
5. e)Pärast müügikulude katmist ja AS SEB Pank ees kohustuste täitmist allesjääv raha jagatakse poolte vahel vastavalt nende panustele: Hageja panus tagastada mitte suuremas summas kui 66 951,41 eurot; kostja panus tagastada summas 39 262,52 eurot, millele lisanduvad punkti
6. a)alusel kostja poolt kuni kinnistu müügini tehtavad panused; kui panuste tagastamiseks allesjäävast summast ei piisa panuste tagastamiseks täissummas, jagada panuste tagastamiseks allesjääv summa pooltele vastavalt kummagi seltsinglase panuse proportsioonile panuste kogusummasse.
7. f)Pärast panuste täies ulatuses tagastamist allesjääv raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. 7 2) Jätta kõik menetluskulud maakohtus hageja kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista menetluskulude hüvitis välja hagejalt. 3) Määrata, et kostja võib kohtutäiturilt taotleda, et punkti 2) alusel väljamõistetav menetluskulude hüvitis täidetakse hagejale punktide
8. e)ja
9. f)alusel tagastamisele kuuluva panuse arvelt. Sellisel juhul vähendab kohtutäitur enne panuste tagastamise väljamakse tegemist hagejale tagastamisele kuuluvat summat kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise võrra ning suurendab sama summa võrra kostja kinnistu müügitulemi arvelt tehtavat väljamakset. Eelnimetatu ei välista kostja õigust algatada menetluskulude hüvitise sissenõudmiseks vajadusel eraldi täitemenetlus. Menetluskulud ringkonnakohus jätta hageja kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista menetluskulude hüvitis hagejalt välja. Määrata, et kostja võib kohtutäiturilt taotleda, et ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis täidetakse hagejale punktide
10. e)ja
11. f)alusel tagastamisele kuuluva panuse arvelt. Sellisel juhul vähendab kohtutäitur enne panuste tagastamise väljamakse tegemist hagejale tagastamisele kuuluvat summat kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise võrra ning suurendab sama summa võrra kostjale kinnistu müügitulemi arvelt tehtavat väljamakset. Eelnimetatu ei välista kostja õigust algatada menetluskulude hüvitise sissenõudmiseks vajadusel eraldi täitemenetlus. Kostja leiab, et kuigi maakohus on iseenesest otsustanud lõpetada kaasomandi poolte taotletud viisil avalikul enampakkumisel, on maakohus vääralt lahendanud kaasomandi lõpetamisega kaasnevad poolte rahalised positsioonid ning vääralt määranud kindlaks otsuse täitmise korra, sh vääralt jaotanud müügitulemi. Kostja põhjendab apellatsioonkaebust alljärgnevalt: 1) Maakohus on asja lahendamisel eelmenetluse ülesanded olulisel määral täitmata jätnud ning teinud olulises osas üllatusliku lahendi. Maakohus on menetluse käigus selgitanud, et vaidlus kuulub lahendamisele seltsingu sätete alusel, aga vaidlustatud otsuses on maakohus üllatuslikult asunud seisukohale, et asja ei saa lahendada tervikuna seltsingu likvideerimise sätete alusel. 2) Maakohus on väljunud nõude piiridest. Kuigi hageja ja kostja esitasid menetluse lõpuks nõude, milles soovisid kooselu jooksul kantud kulude (panuste) tagastamist kinnistu müügitulemi arvelt (seltsinguvara jagamise nõue), lahendas maakohus hageja ja kostja nõuded osaliselt raha väljamõistmisele suunatud nõuetena. 3) Maakohus on kostjalt ebaõigesti välja mõistnud riigilõivu 1000 eurot. Kostja ei ole antud menetluse üheski etapis esitanud hageja vastu raha väljamõistmisele suunatud nõuet. Kui hageja läks menetluse käigus üle panuste tagastamise nõudele seltsinguvara müügitulemi arvelt, esitas kostja samasisulise lõpliku nõude. Kaasomandis oleva kinnistu müügitulemi arvelt panuste tagastamise nõue on hõlmatud kostja vastuhagiga esitatud kaasomandi lõpetamise nõudega, millelt on riigilõiv tasutud (seltsingu likvideerimisele kohaldatakse

§ 600lg 1 järgi kaasomandi lõpetamise sätteid).

Eeltooduga seonduvalt on maakohus otsuses vääralt määratlenud ka hagihinna. 4) Maakohus ei ole kohaldanud seltsingu sätteid õigesti. Iseenesest võib nõustuda sellega, et kui hageja kinnistult välja kolis, manifesteeris ta poolte ühise kooselu lõpetamise tahet ning et sellega võib lugeda seltsingulepingu üles öelduks. See aga ei tähenda, et seltsingulepingu lõppemise järel kantud kulusid ei käsitleta seltsinglaste panusena. Alles likvideerimise lõpetamisega toimub seltsingu täielik lõppemine. Seltsingu lõppemise aluse jõustumine ei too automaatselt kaasa seltsinglaste ühiste kohustuste lõppemist seltsingu ees. 5) Poolte kooselu lõppemise järel kantud kulud kinnistule on kostja poolt tehtud ja tagastatav panus. Kulude kandmisega on kostja teinud ühisele asjale panuseid, mis vastab seltsingu 8 eesmärgile ja seltsinglaste huvile ka likvideerimise ajal ning mida tuleb seega käsitleda seltsinglase hüvitatava panusena. 6) Maakohus on põhjendamatult jätnud lahendamata ja reguleerimata otsuse tegemise järgsete laenumaksete küsimuse. Kostja taotles maakohtus, et maakohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et nimetatud laenumakseid tasub kuni kinnistu müümiseni kostja ning need arvatakse kostja panuse hulka, mis talle müügitulemi arvelt tagastatakse. Maakohus sellist otsustust teinud ei ole, otsuses seda ka põhjendamata. 7) Maakohus on tunnustanud hageja rahalist positsiooni ülemäärases ulatuses. Maakohus on otsuse punktis 22 tuvastanud, et hageja tasus kinnistu kommunaalkulusid ajal, kui ta ise seal ei elanud. Maakohtu otsus on nimetatud osas põhjendamata. Maakohus on viidanud teises tsiviilasjas 2-19-9770 esitatud tõenditele, mis ei saa aga olla aluseks käesolevas asjas tehtavale otsusele. Kommunaalkulude nõude lõpliku summa esitas hageja 28.10.2020 menetlusdokumendis ja põhjendas seal ka summa kujunemist. Hageja esitatud tõendite põhjal on tuvastatav tema kommunaalkulude suuruse kujunemine septembrist 2018 maksimaalselt 967,81 eurot (kd I, tl 106 – 111 viimased read; samuti kd I, tl 137, 138, 140, 141, 142, 144, 145). Viidatud summat saab lugeda maksimaalseks hageja panuseks alates septembrist 2018 kantud kulude osas. Kuna kohus on tsiviilasjas 2-19-9770 leidnud, et poolte kooselu lõppemise järel kulude kandmisega on hageja 1/3 ulatuses täitnud oma ülalpidamiskohustust, saaks hageja seltsinguline panus vastavalt olla maksimaalselt 2/3 x 967,81= 645,21 eurot. Seejuures jääb kostja seisukohale, et vastavat summat ei ole alust eraldi välja mõista, vaid tegemist on poole panusega seltsingusse, mis tuleb tagastada müügitulemi arvelt (nii on hageja oma nõude ka esitanud). Koos maakohtu poolt tunnustatud hageja panusega summas 64 025,91 eurot ning ekslikult väljamõistetud laenumaksete summale 1140,15 eurot vastava, tegelikult tagastatava panusena käsitletava summaga 2280,29 eurot kujuneb tunnustatavaks hageja panuse suuruseks 64 025,91 + 2280,29 + 645,21 = 66 951,41 eurot. 8) Maakohus on põhjendamatult jätnud tunnustamata osa kostja rahalistest positsioonidest. Maakohus ei ole piisavat tähelepanu omistanud asjaolule, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja panustab kinnistu soetamisel algse sissemaksega summas 54 800 eurot ning poolte edasise kooselu jooksul panustab kostja hageja poolt tehtud sissemaksega samas mahus rahaliste vahenditega, millisel juhul on kummagi poole osalus lõpuks võrdne. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab asjaolu, et kostja kandis ainuisikuliselt kinnistu omandamisega seotud tehingukulud ning pärast kinnistu omandamist asus valdavalt kandma kinnistu parendamise ja majandamise kulusid ja poolte ühiseks kooseluks vajalikke kulutusi. Seltsingu likvideerimisel on kostjal õigus nõuda ka nende kulutustega arvestamist, et poolte vastastikused positsioonid oleksid kooselu lõppemise järel õiglaselt tasakaalus. Kostja põhjendused konkreetsete maakohtu poolt tunnustamata jäänud kululiikide kaupa on järgmised: a) kolimise kulu (900 eurot) Pooled soetasid ühiselt kinnistu ning nende ühine eesmärk oli kinnistule elama asuda, et seal ühise perena toimida. Kolimise kulu kandmine aitas poolte vahelise kooselu eesmärgile kaasa ning on seega hüvitatav panus vaatamata sellele, et seda ei kantud kinnistule; b) aia paigaldamine (2100 eurot) Võlasuhetes võib kohustusi täita ka kolmandate isikute kaudu (

§ 78

lg 1) ning seltsingulepingu regulatsioon (

§ 580jj) ei sätesta teisiti.

Kuna Sentafarm OÜ on kostja kontrolli all olev ühing, mille üle pooled menetluses ei vaielnud, siis on majanduslikus mõttes tegemist kostja panusega sõltumata sellest, et arve nimetatud aia eest esitati äriühingule;

1. c)tsentraalne tolmuimeja ja kardinad 9 Kuluartiklid ei kuulu Sentafarm OÜ-le, arve saaja küsimus ei ole asjakohane. Tegemist on kinnistu päraldistega, mis jagavad peaasja omandiõiguslikku kuuluvust (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 57 lg 3);
2. d)toidu- ja majapidamiskulud (7973,66 eurot) Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses isegi mitte põhjendanud, miks ta on asunud seisukohale, et hageja saab enda poolt tehtud summad nõuda tagasi täies ulatuses, kuid näiteks kostja majapidamiskulutusi ühisele perele ei võeta mitte mingil viisil arvesse. Kui kohus leidis, et kostja kulusid toidule ei saa panusena arvesse võtta, oleks õiglase tulemuse andnud see, kui kohus oleks hagejale tagastatavat panust kostja poolt kantud kulude võrra vähendanud;
3. e)energia-, valve- ja küttekulud Nimetatud kulude kandmine on hoones soojuse, valve ja muude tehnosüsteemide töös hoidmiseks vajalik sõltumata hoone kasutamisest ning on seltsinguvara säilimise ja heakorra tagamise huvides vajalik kuni seltsinguvara müügini. Hageja ei ole tõendanud, et kulud oleksid olnud väiksemad, kui kinnistut poleks samal ajal elamiseks kasutatud; samuti pole tõendatud, et need oleksid olnud põhjendatud just maakohtu poolt märgitud ulatuses;
4. f)piirdeaia ehitus ja maja pesu aprillis 2021 Maakohus on jätnud täielikult käsitlemata ja põhjendamatult tunnustamata kostja poolt kantud kulu piirdeaia ehitusele aprillis 2021 summas 597,60 eurot ning maja pesule summas 1800 eurot. 9) Kostja on seisukohal, et temale hüvitatavaks panuseks on kokku 38 490,54 eurot (kostja 22.06.2021 menetlusdokument), millele lisandub juulis 2021 teostatud laenumakse summas 771,98 eurot, kokku seega 39 262,52 eurot. Samuti tuleb kostja panuseks lugeda kõik edaspidi tasutavad laenumaksed kuni kinnistu müügini. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kõiki kuluartikleid ei saa tagastada panusena, tuleb aga vastavalt vähendada ka hagejale tagastatavat panust, et jõuda õiglase tulemuseni, mis arvestab mõlema poole reaalseid kulusid. 10) Kostja on teinud hagejale korduvalt mõistlikke kompromissettepanekuid, mida on menetluses korduvalt möönnud ka maakohus. Maakohus oleks pidanud jätma kõik menetluskulud kompromissettepanekutest põhjendamatult keeldunud hageja kanda. Maakohus avaldas 28.01.2021 istungil korduvalt, et ei ole arusaadav, miks hageja kostja ettepanekuid vastu ei võta ning et hageja tegevust tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei jaotanud menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel, rikkudes sellega kohtulahendi põhjendamise kohustust. Olukorras, kus kohus avaldab menetlust juhtides kategooriliselt, et menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 2 järgi vastaspoole kanda, kuid otsus on vastupidine ning seda ei ole isegi mitte põhjendatud, on tegemist ilmse diskretsiooniveaga. 11) Maakohus ei ole põhjendanud hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude kindlaksmääramise edasilükkamist. Maakohtu otsustus tuleb ka selles osas tühistada ning kohus peaks kulud kohe kindlaks määrama ja ühtlasi otsustama, et menetluskulude hüvitise võib täita müügitulemi arvelt vastavalt kostja taotlusele. 16. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus ei olnud üllatuslik ning maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Kostjale, keda esindas maakohtu menetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja, ei saanud kohtu õiguslik käsitlus olla üllatus. Tegemist ei ole õiguslikult keerukate nõuetega ning

§-de 580, 581, 589, 600 ja 603 pinnalt ei ole ka õiguslikult üllatav, et seltsingu sätete järgi ei saa lahendada nõudeid, mis tekkisid pärast seltsingu lõppemist ega ole seetõttu käsitletavad 10 seltsinglase panusena seltsingusse. Hoolimata sellest, milline on poolte rahaliste panuste tagastamise/hüvitamise õiguslik alus, oleks hageja hinnangul nõuete lõpplahendus sama. Maakohus ei väljunud nõuete piiridest. Kostja ei ole toonud välja ühtegi (menetlus)dokumenti, kust nähtuks, et pooled oleks menetluse käigus oma rahalistest nõuetest loobunud. Maakohus leidis õigesti, et kostjal tuleb tasuda 1000 eurot riigilõivu. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et seltsinguleping lõppes 01.09.2018, kui poolte kooselu lõppes ja hageja lahkus kinnistult. Kostja tõlgendus, justkui muutuks kõik seltsingusuhte lõppemise järgselt seltsinguvarasse omandatud kinnistu huvides tehtud kulutused automaatselt seltsinguvaraks, ei vasta kehtivale õigusele. Maakohus tuvastas õigesti, et pärast seltsingulepingu lõppemist kinnistule tehtud kulutused kuuluvad hüvitamisele, kuid mitte seltsinguvara jaotisena ega seltsinglaste panustena, vaid vastavalt kas solidaarvõlgniku tagasinõudena, kaasomaniku kulutusena või alusetu rikastumise hüvitisena. Hageja ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis põhjendamatult lahendamata otsuse tegemise järgselt tehtud kinnistu laenumaksed. On õige, et hetkeseisuga tasub neid laenumakseid kostja üksi, aga kostja seltsingu lõppemise järgselt tehtud laenumaksed ei ole tema panus seltsinguvarasse ning neid ei tagastata kostjale seltsinguvara jagamisel. Tegemist on eraldiseisva võlaõigusliku nõudega. Pooltel ei ole laenumaksete arvestamise osas käesoleva menetluse kestel olnud ka kordagi sisulist erimeelsust. Kohtu poolt tuvastatud hageja panuse summa on väiksem kui see, mida kostja ise on hageja panusena tunnustanud. Kostja enda seisukohtade pinnalt puudub seega mistahes alus väita, et maakohus oleks tunnustanud hageja panust ülemäärases ulatuses. Maakohus lahendas hageja kommunaalkulude nõude õigesti. Kohtul pole keelatud tugineda teises kohtumenetluses jõustunud lahendiga tuvastatud asjaoludele. Kostja nõustus käesolevas menetluses varasemalt ka ise tsiviilasjas nr 2-19-9770 tuvastatuga. Kostja viidatud kolimise kulud (900 eurot) ei ole kinnistule vajalikud, kasulikud ega ka mitte toreduslikud. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostja esitatud väljavõttel kajastuv 900-eurone väljamakse kanti tõepoolest väidetud kolimisele ja kulu seondus poolte seltsinguvaraks olnud kinnistuga. Toidu- ja majapidamiskulud (7973,66 eurot) on kantud kostja enda ja tema hoole all olevate alaealiste laste isiklikuks hüvanguks ning poolte varalised nõuded ühiste alaealiste laste elatise ja majapidamiskulude osas on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-9770 jõustunud otsusega. Toidu- ja majapidamiskulud on tavapärased jooksvad eluasemega seotud kulud, mida Riigikohtu praktika kohaselt ei loeta seltsinglase panuseks. Aia paigaldamise (2100 eurot), tsentraalse tolmuimeja (1078,45 eurot) ja kardinate kulud (700 eurot). Antud juhul oli seltsinglaseks füüsilisest isikust kostja, mitte tema kontrolli all olev juriidiline isik OÜ Sentafarm. Hageja ei ole OÜ-ga Sentafarm sõlminud ühtegi seltsingu- ega muud lepingut. Kuna OÜ Sentafarm ei ole kunagi olnud seltsingulepingu osaline ega teinud panuseid seltsinguvarasse, ei ole OÜ-l Sentafarm ka kunagi tekkinud seltsinglase panuse tagastamise nõudeid, mida kostjale loovutada. Energia-, valve ja küttekulude (3592,77 eurot) puhul ei ole tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes kinnistu säilitamiseks vajalike kulutustega. Alates 01.09.2018 on kinnistul elanud üksnes kostja ning kostja on nimetatud kulud teinud enda isikliku heaolu huvides, mitte kinnistu säilitamiseks. AÕS § 72 lg 4 kohaselt sellised kulutused teiste kaasomanike poolt hüvitamisele ei kuulu. Hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et maakohtu otsus ei kajasta kostja piirdeaia ehituse (597,60 eurot) ja maja pesu (1800 eurot) kulusid aprillis

1. See aga ei tähenda, et maakohtu 11 otsus tuleks tühistada ning kostja kulunõuet tunnustada.
2. aasta aprillis tekkinud piirdeaia ehituse ja maja pesu kulude eest tasus Sentafarm OÜ. Lisaks tekkisid nimetatud kulud ajal, mil seltsinguleping oli ammu lõppenud. Tegemist ei ole ka kuludega, mis oleksid TsÜS § 63 p 1 mõttes kinnistu säilimiseks vajalikud ning välistatud oleks nende hüvitamine AÕS § 72 lg 4 alusel. Olgugi, et maakohtu otsus ei käsitlenud kostja piirdeaia ehitust ja maja pesu puudutavat kulunõuet, ei rikkunud maakohus otsust tehes õigusnormi ning tuvastas kostja panused ja rahalised positsioonid lõppastmes õigesti. Maakohus jättis kaasomandi lõpetamise asjas menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Kostja ei ole tõendanud, et antud juhul oleks TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud, s.t. et maakohus rahuldas hagi kostja poolt kompromissina pakutud kujul. Kostja eirab fakti, et ta ise keeldus maakohtus menetluse algjärgus mõistlikku kompromissi sõlmimast, mis oleks võimaldanud õigusabikulusid oluliselt kokku hoida mõlemal poolel. Lõpuks jäi kompromiss taaskord sõlmimata kostja tõttu, kes asus uuesti põhjendamatult ja TsMS § 168 lg-ga 3 vastuolus nõudma hagejalt oma menetluskulude hüvitamist. Maakohus jättis lõppastmes menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Maakohus kohaldas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele õigesti TsMS § 177 lg 1 p 2, mis on praktikas tavapärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hageja panuse suuruseks 67 4496,11 eurot ja kostja panuse suuruseks 24 723,4 eurot, millele lisanduvad kostja poolt alates augustist 2021 seltsinguvaraks oleva kinnistu eest tasutud laenumaksed vastavalt kohtutäiturile esitatud kuludokumentidele Ringkonnakohus muudab ka maakohtu resolutsioonis esitatud kohtuotsuse täitmise korda. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
4. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei esitatud ning seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus lõpetas menetluse hageja 06.09.2018 nõudes kostja kohustamiseks võtta enda kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev laenukohustus seoses hageja loobumisega nõudest ning jättis poolte menetluskulud kuni osaotsuse tühistamiseni 18.12.2019 hageja kanda. Ülejäänud osas on kostja maakohtu otsuse vaidlustanud.
5. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas esmalt kaasomandi lõpetamise nõude, kostja esitas vastuhagi, pooled muutsid korduvalt oma nõudeid, mais 2021 sõnastasid pooled oma lõplikud nõuded, milles palusid lõpetada seltsinguvarasse kuuluva kinnistu kaasomand selle müümisega avalikul enampakkumisel, tuvastada seltsinguvarasse tehtud panused ja määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Nii hageja kui ka kostja tuginesid viimastes menetlusdokumentides oma nõuete õigusliku alusena seltsingu sätetele. Ringkonnakohus märgib, et kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaoludele õiguslik hinnang. Kohus ei ole sealjuures seotud poolte esitatud õigusliku hinnanguga, kuid kui mõlemad pooled lähtusid seltsingu regulatsioonist, siis maakohus, kui ta leidis, et osadele suhetele/nõuetele seltsingu sätteid kohaldada ei saa, oleks pidanud seda pooltega menetluses arutama. Kuna maakohus seda ei teinud, siis on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus oli üllatav. 12 Maakohus kohaldas otsuse tegemisel seltsingu likvideerimise sätteid nende nõuete osas, mis olid tekkinud enne seltsingu lõppemist. Pärast seltsingu lõppemist
6. septembril 2018 tehtud kulutusi ja nõudeid ei lugenud maakohus panusteks, vaid kvalifitseeris laenumaksete tasumise solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmiseks ja kommunaalteenuste osas kohaldas alusetu rikastumise sätteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ja kostja vastuhagi nõuetele saab vähemalt analoogia korras kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid. Riigikohus on selgitanud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (vt Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).
9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pärast seltsingu lõppemist, kuid likvideerimismenetluse ajal, teostatud laenumakseid ja kulutusi kinnisasja majandamiseks ei saa lugeda panusteks likvideerimisel olevasse seltsingusse. Kostja seisukoht, et seltsingu regulatsiooni saab kohaldada kuni seltsingu likvideerimiseni, on õige. Eeltoodu tõttu võtab ringkonnakohus järgnevalt seisukoha nende hageja nõuete osas, mille suhtes maakohus seltsingu regulatsiooni ei kohaldanud. 20.
10. Ringkonnakohus leiab, et hageja panuseks tuleb lugeda septembris, oktoobris ja novembris 2018 hageja poolt tehtud laenumaksed. Maakohus tuvastas, et hageja tasus 2280,3 eurot, kuid mõistis solidaarkohustusena kostjalt välja 1140,15 eurot ehk poole. Kuna kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud seltsingu sätetele ja leidnud, et hageja panuseks tuleb lugeda laenumaksed täies ulatuses, st 2280,3 eurot, saab ringkonnakohus sellega panuse suuruse kui faktiväite, omaksvõtuga arvestada. 20.
11. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt 01.09.2018-31.08.2019 tasutud kommunaalkulud on seltsinguvara majandamiskulud ning tuleb lugeda maakohtu poolt tuvastatud suuruses 2 330,05 eurot, hageja panuseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei ole lubatav tõend. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tõendiks mh olla dokumentaalne tõend. Riigikohus on märkinud, et kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada dokumentaalse tõendina, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega (näit Riigikohtu otsus
12. mai 2017, nr 3-2-1-33-17, p 34). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas lubatavate ja asja juurde võetud tõendite alusel õiguspäraselt hageja poolt 01.09.2018-31.08.2019 tasutud kommunaalkulude suuruse. Kostja tugines vastuväidetes käesoleva asja toimikutes olevatele tõenditele. Kostja ei arvestanud kõikide hageja poolt sama perioodi kohta esitatud tõenditega (nt I kd lk-d 146 ja 147), seetõttu on kostja viited ebatäielikud ega ei lükka ümber jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kommunaalkulude suurust.
13. Ringkonnakohus muudab hageja panuse suurust. Maakohus leidis, et hageja panus oli 64 025,91 eurot ning lisaks mõistis kohus hageja kasuks välja 1140,15 eurot, mis on pool hageja tasutud laenumaksetest ( kogusumma 2280,29 eurot) ning kommunaalkulude katteks 2 330,05 eurot. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses hageja panust 64 025,91 eurot. Lisaks leidis kostja, et hageja tasutud laenumaksed 2280,29 eurot tuleb täies ulatuses panusena arvesse võtta, kuid vähendada tuleb kommunaalkulude panust ja selles osas oleks põhjendatud suurus 645,21 eurot. 13 Ringkonnakohus leiab, et hageja maakohtu poolt tuvastatud panusele 64 025,91 eurot tuleks liita laenumaksed kogusuuruses, st 2280,29 eurot ja kommunaalkulud 2330,05 eurot, kokku oleks panuse suurus 68 636,25 eurot. Liites aga maakohtu poolt määratud hageja panusele 64 025,91 eurot hageja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud summad (2330,05+1140,15), saame maakohtus rahuldatud hageja rahaliste nõuete suuruseks 67 496,11 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuigi täitmise seisukohalt on erisused panuse ja väljamõistetud hüvitise vahel, ei ole siiski apellatsioonimenetluse põhimõtetega kooskõlas see, kui apellatsioonkaebust mitte esitanud hageja rahaline positsioon paraneb vastaspoole kaebuse tõttu, samas kui kaebuse esitanud kostja positsioon kaebuse esitamise tulemusel pigem halveneks. Eeltoodu tõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsust hageja panuse suuruse osas ja tuvastab hageja panusena 67 496,11 eurot.
14. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus kostja vastuväited maakohtu otsusele tema panuse suuruse määramise osas, samuti kostja kasuks väljamõistetud kulutuste suuruse osas. Ringkonnakohus lähtub kõigi kostja nõuete osas seltsingu sätetest ja kvalifitseerib kulutuste eest väljamõistetud hüvitised ümber panusteks. Maakohus leidis, et kostja panus on 4683,71 eurot ja AÕS § 75 alusel mõistis hagejalt kostja kasuks välja 8512,37 eurot. 22.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja deklareeritud kolimise kulu (900 eurot) ja toidukulu (7973,66 eurot) ei ole panus seltsingulepingu esemesse, s.o kinnistusse. Panus, mis võib olla tehingu esemeks ja mis aitab kaasa seltsingu eesmärgi saavutamisele, on varalist väärtust omavad sooritused, mis lähevad seltsingule üle. Kui seltsing loodi kinnisasja ehitamiseks ja majandamiseks, siis saab lugeda panusteks maksed kinnisasja soetamiseks, laenumaksed, samuti sooritused remondiks, säilitamiseks ja parendamiseks. Majandamiskulud saavad erandjuhtudel olla panusteks, kui need on seotud kinnisasja majandamise ja säilitamisega, kuid üldjuhul need ei aita kaasa seltsingu eesmärgile ning käesoleval juhul ringkonnakohus kostja toidukulusid panuseks ei loe. 22.
16. Ringkonnakohus leiab, et kostja nõue lugeda panuseks
17. aastal kinnisasjale aia paigaldamise kulu 2100 eurot ja tsentraalse tolmuimeja kulu 1978,45 eurot ning kardinate kulu 700 eurot, on põhjendatud. Asjaolu, et nimetatud kulude eest tasus kolmas isik, ei välista nende lugemist kostja panuseks. Vaidlust ei ole selles, et need kulutused on tehtud seltsingulepingu esemega seonduvalt. Ka

§ 588

sätestatud keeld ei hõlma kolmanda isiku poolt seltsingulepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamise nõude loovutamist ühele seltsinglasele. Ringkonnakohus suurendab kostja panust eeltoodu alusel 4778,45 euro võrra. 22.

1. Maakohtu poolt panusena arvestatud kinnisasja kindlustamise kulule 507,24 eurot liidab ringkonnakohus maakohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud makse 222,12 eurot. 22.
2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kinnisasja piirdeaia ehituse ja maja pesu kulutusi
3. aastal, seega ajal, mil seltsing oli lõppenud ning seltsingu eesmärgiks oli

§ 596

järgi seltsingu likvideerimise läbiviimine, sh kohustuste täitmine ja panuste tagastamine.

§-st 601 tuleneb, et likvideerimise ajal tehakse kõik seltsingut puudutavad otsused seltsinglaste poolt koos. Hageja on menetluses vaielnud vastu

1. aastal tehtud kulutustele ning ringkonnakohtu istungil kinnitas, et hageja ei olnud nende tegemisest teadlik ega ole nõusolekut andnud.
2. Ringkonnakohus loeb kostja panuseks 898,20 eurot pärast seltsingu lõppemist tehtud majandamiskulude eest. Tegemist on kinnisasja majandamiskuludega, mis on kostja teinud pärast seltsingu lõppemist ning pooled ei vaidle selle üle, et kulutuste tegemiseks puudus 14 seltsinglastel kokkulepe. Kuna kulutused on tehtud pärast seltsingu lõppemist, pidid seltsinglased enne kulutuste tegemist kokku leppima majandamiskulude suuruse. Kokkuleppe poolte vahel puudus, seega lähtub ringkonnakohus hageja nõustumisest, et ta aktsepteerib kulutusi suuruses 898.20 eurot.
3. Ringkonnakohus loeb kostja panuseks laenumaksed maakohtu poolt märgitud suuruses kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 14 140,92 eurot. Ringkonnakohus ei loe kostja panuseks hagejale ekslikult hüvitatud 385,99 eurot.
4. Ringkonnakohus loeb kostja (4683,71+4778,45+222,12+898,2+14 140,92). panuse suuruseks 24 723,4 eurot Ringkonnakohus peab põhjendatuks kostja taotlust lugeda kostja panuseks kõik tema poolt seltsinguvaraks oleva kinnistu eest tasutud laenumaksed vastavalt kohtutäiturile esitatud kuludokumentidele alates augustist
6. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus määras kostja nõuetele valesti hagihinna ja mõistis kohtuotsusega ebaõigesti välja 1000 eurot riigilõivu. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus möönab, et kostja muutis korduvalt oma nõuet ja nimetas erinevates dokumentides erinevad nõude suurused, mille tõttu on ka kostja panust keeruline kindlaks määrata, kuid sellest hoolimata saab kostja nõude kvalifitseerida analoogia alusel seltsingu likvideerimise nõudeks, millele kohaldatakse kaasomandi lõpetamise sätteid. Ringkonnakohus nõustus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kostjaga, et hagi hind tuleb lugeda TsMS § 132 lg 4 p 4 alusel mittevaraliseks nõudeks ja hagihind 3500 eurot.
7. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtul on võimalik selles osas, milles jõustunud kohtuotsusega on menetluskulud jäetud hageja kanda, menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata. Kostja saab esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotluse maakohtule ja maakohus peaks kulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kindlaks määrama, seda sõltumata käesoleva otsuse jõustumisest.
8. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega, ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus põhjendas, miks ta jagas menetluse kaheks perioodiks ja esimese osas jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus tegi nn eelotsustuse kohtuistungil ja teatas, et kulud jäävad hageja kanda. Kirjalik kohtuistungi protokoll seda ei kinnita. Käesoleval juhul pöördus üks seltsinglane selle tõttu, et seltsinglased ei suutnud kokkuleppel seltsinguvara jagada, oma õiguste kaitseks kohtu poole. Menetluse käigus esitasid seltsinglased vastastikku nõuded, mida mõlemad ka menetluse kestel korduvalt muutsid. Seltsingu vara jagamine on mõlema poole huvides ning seetõttu oli põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
9. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud samuti TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 15 16