KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5256 Tsiviilasi Loksa linna (Lok

) § 116 lg 1 ja 2, § 189 lg 1 alusel. Lepingu alusel üleantu tagastamise nõude eeldused on järgmised: 1) poolte vahel on leping, 2) üks pool on teisele poolele midagi üle andnud, 3) teine pool on lepingut oluliselt rikkunud, 4) üks pool on lepingust taganenud. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki nõude eeldusi.

1. Esmalt hindab kohus kostja poolt toetuse 13 882 euro tagastamisega seotud asjaolusid. Hageja on lepingust taganenud muuhulgas põhjusel, et kostjal oli hagejale PRIA toetuse arvel saadud 13 882 euro tasumise kohustus. Kostja ei tasunud raha tähtaegselt, samuti täiendava tähtaja jooksul, mistõttu taganes hageja lepingust ning nõuab ülejäänud toetuse 9218 euro tagastamist. Kostja leiab, et poolte vahel lepingut ei olnud, hageja lepingust taganeda ei saa ning 9218 euro tagastamist nõuda ei saa.
2. Leping.

§ 8

lg 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millest lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täimiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 11

lg 4 esimese lause kohaselt kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.

1. Kohus leiab, et hageja ja kostja on 10.01.2019 taotlus-garantiikirja allkirjastamisega sõlminud kirjaliku lepingu (tl 13). Taotlus-garantiikirjast nähtub, et taotlus-garantiikirja on 10.01.2019 allkirjastanud R. L., kes on kostja volitatud esindaja ja Loksa Linnavalitsuse esindaja. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kostjat ei ole taotluse esitamisel ja garantiikirja allkirjastamisel esindanud selleks õigustatud isik. Nii hageja kui ka kostja on andnud vastastikused tahteavaldused, mille kohaselt on nad olnud nõus olema taotluses-garantiikirjas märgituga seotud. Leping on mõlema poolt allkirja andmisega sõlmitud.
2. Taotlus-garantiikirjast tuleneb, et MTÜ Loksa Spordiklubi garanteerib rahuldatud toetuse summa 13 882 euro tagastamise kohe peale raha laekumist MTÜ Loksa Spordiklubi arvele. Seega võttis kostja endale taotlus-garantiikirjaga hageja ees kohustuse tasuda hagejale 13 882 eurot koheselt, kui PRIA kostjale raha üle kannab. Taotlusest-garantiikirjast ei tulene konkreetset kuupäeva raha tasumiseks. Hageja on väitnud, et kostja sai PRIA-lt raha, mida ta koheselt hagejale ei maksnud. Samas ei ole hageja tõendanud, millal kostja PRIA-lt raha sai, 5 s.o millal muutus 13 882 eurot taotlus-garantiikirja kohaselt sissenõutavaks. Kostja ei ole avaldanud, millal PRIA talle raha maksis. Kohus leiab, et taotlus-garantiikiri on leping, millest tuleneb kostjale üksnes kohustus raha selle saamisel tasuda. Konkreetne tähtaeg selle tasumiseks on kindlaks määramata. Kohus märgib, et asjaolu, et PRIA tegi kostjale toetuse maksmise otsuse 13.06.2018 (tl 6) või
3. aasta lõpuks ei olnud kostja hagejale lubatud summat tasunud, ei andnud kohtu hinnangul alust järeldamaks, et raha saamise nõue on sissenõutavaks muutunud või kostja on taotlus-garantiikirjas märgitud kohustust rikkunud.
4. Hageja on leidnud, et poolte vaheline leping on hageja 15.01.2019 korraldus (tl 18). Samas on hageja väitnud, et hageja korraldus on suunatud hagejale iseendale (mitte kostjale) (tl 72, p 1.1.7). Hageja väited on olnud vastuolulised. Kohus leiab, et hageja 15.01.2019 korraldus ei ole leping

§ 8

lg 1 ja 2 tähenduses, kuid korraldus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses haldusakt, millest saab isikule tulla õigusi ja kohustusi. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega tulenevad kostja õigused ja kohustused lisaks taotlus-garantiikirjale ka hageja antud 15.01.2019 korraldusest.

1. Kohus leiab, et 13 882 euro tasumise tähtaeg tuli hageja 15.01.2019 korraldusest (tl 18). Korralduse kohaselt MTÜ Loksa Spordiklubi kohustub tagasi maksma PRIA poolt eraldatud toetuse summas 13 882 eurot hiljemalt 31.12.
2. Kostja ei ole hageja 15.01.2019 korraldust vaidlustanud, mis tähendab, et korraldus on kehiv ja kostjale siduv. Kostja on samuti hagivastuses leidnud, et 13 882 euro tagastamise tähtaeg (s.o 31.12.2019) tulenes korraldusest. Kostja seaduslik esindaja on 10.01.2019 vastuses (tl 30-31) leidnud, et 13 882 euro tasumise tähtaeg on
3. aasta lõpp. Seega oli kostjal kohustus tagastada 13 882 eurot hiljemalt 31.12.
4. Kohus leiab, et kuigi taotlus-garantiikirja kohaselt pidi 13 882 euro tagastamise kohustus sissenõutavaks muutuma kohe, kui PRIA kostjale toetuse välja maksab, on hageja 15.01.2019 korralduse andmisega nõustunud, et kostja maksab talle raha hiljemalt 31.12.2019, sõltumata sellest, kas PRIA on raha kostjale välja maksnud varem. Seega tulenes kostja kohustus tasuda 13 882 eurot hiljemalt 31.12.2019 koosmõjus nii poolte sõlmitud taotlusgarantiikirjast kui ka hageja 15.01.2019 korraldusest.
5. Kohustus ja selle rikkumine.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäev või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Kohus leidis, et kostjal tuli 13 882 eurot hagejale tagastada hiljemalt 31.12.
2. Kostja on hagejale 13 882 eurot tasunud 02.02.2020 (tl 67). Seega ei ole kostja poolte kokkulepet täitnud ja raha hagejale ettenähtud tähtajal tasunud. Kostja on raha tasumise kohustust rikkunud. Raha tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 31.12.
3. . Kostja ei ole tuginenud menetluses sellele, et 15.01.2019 korralduses märgitud tähtaja (31.12.2019) asemel peaks kohalduma taotlus-garantiikirjas märgitud tähtaeg, mille kohaselt tuleb raha tasuda koheselt PRIA-lt raha saamist ja PRIA on kostjale raha tasunud hiljem kui 31.12.
4. 6
5. Kostja on hagivastuses selgitanud, et kuivõrd kostja 27.12.2019 nõue oli niivõrd segane, siis ta ei maksnud hagejale raha tagasi ja teatas 10.01.2020, et on valmis raha tagastama, kuid ülejäänud nõudeid ei tunnista. Kohus leiab, et hageja väidetav 27.12.2019 segane kiri ei anna alust jätta 13 882 euro tasumise kohustust ettenähtud ajal täitmata. Kostja oleks pidanud 13 882 eurot igal juhul 31.12.2019 hagejale tasuma, sõltumata sellest, et tal on vastuväiteid hageja teistele nõuetele. Hageja 27.12.2019 kirja väidetav mitmetimõistetavus ei vabasta kostjat tähtaegselt kohustuse täitmisest.
6. Lepingust taganemine.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 p 5 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 114

lg 1 esimese lause kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täimise täiendava mõistliku tähtaja.

§ 114

lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. 30. 27.12.2019 nõudeavalduse ja hoiatusega (tl 24-28) andis hageja kostjale täiendava tähtaja 13 882 euro tasumiseks. 27.12.2019 nõudeavaldusest nähtub, et võlgnikul tuleb koheselt tagastada võlausaldajale muuhulgas osatoetus summas 13 882 eurot (5.2. (a)). Lisaks märkis hageja, et kui võlgnik ei kavatse enda kohustusi täita või ei kavatse neid täita kohases ulatuses, siis kavatseb võlausaldaja taganeda võlgnikuga seonduvatest kokkulepetest ning nõuda kogu raha tagastamist (5.2. (c)). Kõikidest rahalistest toimingutest ja alapunktis (

1. b)märgitust palus hageja teavitada enda lepingulisi esindajaid. Rahalistest toimingutest tuleb teavitada koheselt peale ülekannete teostamist, alapunktis (
2. b)märgitust hiljemalt 10.01.2020. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik 27.12.2019 nõudeavalduse kohaselt raha tasuda täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 10.01.2020. Kohtu hinnangul on ka kostja nimetatud kuupäevast lähtunud, kuivõrd vastas hagejale 10.01.2020 (tl 30-31). Hageja ei ole hagis esile toonud, et ta on lähtunud mõnest muust kostjale antavast täiendavast tähtajast. Kostja on 10.01.2019 vastuses (tl 31) märkinud, et kokkuleppe saavutamise huvides on kostja nõus tagastama 13 882 eurot, kuid ülejäänud nõudeid ei tunnista. Tõendatud on, et kostja ei tasunud raha täiendavaks tähtajaks, vaid 02.02.2020 (tl 67). 31. Hageja on 27.01.2020 taganemisavaldusega (tl 32) kokkuleppest taganenud. Hageja viitab taganemisavalduses, et võlgnik ei ole tähtaegselt tagastanud toetuse summat ehk 13 882 eurot. Samuti ei ole kostja tagastanud antud summat selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja leiab, et tegu on olulise lepingurikkumisega

§ 116lg 2 p-s 5 sätestatu mõttes.

Seega taganes hageja poolte kokkuleppest põhjusel, et kostja ei tasunud hagejale täiendava tähtaja jooksul 13 882 eurot.

1. Kohus nõustub kostjaga, et hageja 27.12.2019 hoiatus (tl 24-28) oli ennatlik, kuivõrd hageja esitas selle kostjale enne kohustuse täitmise tähtaja saabumist. Samas, täiendav tähtaeg (10.01.2020) saabus pärast algset tähtaega, s.o pärast 31.12.
2. Kostja ei tasunud raha esialgseks tähtajaks (31.01.2019), mistõttu oli täiendava tähtaja andmine põhjendatud (kuigi hageja saatis nõudekirja enne tähtaja saabumist). Kohtu hinnangul on 10 päeva täiendava tähtajana piisav kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kostja rikkus 13 882 euro tasumise 7 kohustust ja seega poolte kokkulepet

§ 116lg 2 p 5 mõttes oluliselt ja hagejal oli õigus kokkuleppest taganeda.

33. Üleantu tagastamine.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 34. Hageja on kostjale üle andnud 23 100 eurot (tl 19). Kostja on hagejale 02.02.2020 tagastanud 13 882 eurot

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud kulusid, sealhulgas mõistlike kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Kohtule on esitatud 27.12.2019 nõudeavaldus (tl 24-28) ja 27.01.2020 taganemisavaldus (tl 32-33). Nimetatud nõudeavaldusega ja taganemisavaldusega on tõendatud, et kostja rikkumisega seonduvalt on kostja poole pöördutud ja pöördumise on koostanud jurist (kasutatud on õigusabi). Tõenditest (tl 37-39) nähtub, et õigusteenuse osutaja tunnihind on 156 eurot (käibemaksuga). Arvestades nõudeavalduse ja taganemisavalduse sisu, mahtu ja tsiviilasja asjaolusid, peab kohus 27.12.2019 nõudeavalduse koostamiseks põhjendatuks 4 tundi ja 27.01.2019 taganemisavalduse koostamiseks 2 tundi. Kokku on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud 936 euro ulatuses (6 x 156). Tõenditest (tl 37-39) nähtub, et hageja õigusteenuse osutaja on teinud ka muid toiminguid, mida kohtul ei ole võimalik kontrollida või mis ei ole otseselt raha sissenõudmisega seotud (nt LEADER või PRIA teavituse koostamine). Kohus leiab, et 6 tundi kahe eeltoodud dokumendi koostamiseks on proportsionaalne koostatud dokumentide mahu ja sisuga. Eeltoodud dokumentide koostamine on olnud põhjendatud ja vajalik. 8
2. Kohus märgib täiendavalt, et kohus nõustub kostjaga, et 27.12.2019 nõudekiri on esitatud enne kohustuse täitmise tähtaja saabumist (enne 31.12.2019), kuid täiendav tähtaeg (10.01.2020) oli määratud pärast esialgset tähtaega ning eelkõige kostja huvides. Täiendav tähtaeg on kostjale antav võimalus tasuda kohustus täiendava tähtaja jooksul. Kostja kinnitas muu hulgas 10.01.2020 hagejale esitatud vastuses, et tasub 13 882 eurot, kuid selleks ajaks oli juba tähtaeg 31.12.2019 möödunud. Kostja märkis, et hagejal ei oleks kahju tekkinud, kui ta ei oleks ennatlikult õigusabi kasutanud. Kohus nõustub selles osas kostjaga, et kulu ei oleks põhjendatud, kui kostja oleks enda kohustuse tasunud õigeks kuupäevaks, s.o 31.12.
3. Sellises olukorras oleks nõude esitamine olnud ebavajalik, kuna kohustuse täitmise tähtaeg ei olnud saabunud ja kostja oleks tasunud raha õigeaegselt. Samas kostja kohustust tähtajaks 31.12.2019 ei täitnud. Sellisel juhul on põhjendatud täiendava tähtaja andmine. Kostja ei tasunud raha ka täiendavaks tähtajaks 10.01.
4. Sellises olukorras ei saa väita, et täiendava tähtaja andmine ja nõude esitamine oli põhjendamatu.
5. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue 936 eurot kuulub rahuldamisele. Hageja kahju hüvitamise nõue jääb 1274 euro osas rahuldamata (2210 – 936). Menetluskulud
6. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hinnaks oli 11 428 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse 9218 + 936 = 10 154 euro ulatuses. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88,85% ulatuses kostja ja 11,15% ulatuses hageja kanda.
7. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8. Esmalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud.
9. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 09.05.2022 (85-86). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 156 eurot. Hageja lepinguline esindaja on teinud toiminguid kokku 27 tundi ja 15 minutit. Lepingulise esindaja tasu on 4251 eurot (käibemaksuga). Samuti on hageja kandnud äriregistri päringu tasu 2 eurot ja riigilõivu 650 eurot. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 4251 + 650 + 2 = 4903 eurot (käibemaksuga).
10. Kostja esitas hageja menetluskulude osas seisukoha 16.05.2022 (tl 92). Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja nimekirjas on kulutusi õigusabile, mille osutamist ei nähtu asja materjalidest ning mis ei kuulu hüvitamisele käesoleva tsiviilasja raames.
11. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub kostja 16.05.2022 vastuväidetega hageja menetluskuludele. Kohus arvestab hageja menetluskulusid järgmiselt: 9 - Kohus arvestab 31.03.2020 ja 03.04.2020 hagiavalduse koostamiseks kokku 6 tundi. Arvestuslikult kulub ühe hagiavalduse lehekülje kohta 1 tund. Hageja on esitanud 5leheküljelise hagi. Lisaks arvestab kohus hagiavalduse aluseks oleva materjali analüüsimisele 1 tund, s.o kokku 6 tundi; - Põhjendatud ei ole 16.04.2020 ja 23.04.2020 menetlustoimingud. Halduskohtumenetlus ei ole käesoleva menetlusega seotud. Kohus küll keeldus algselt asja lahendamisest 14.04.2020 määrusega põhjusel, et tegemist võib olla asjaga, mis kuulub halduskohtu pädevusse, kuid hageja poolt halduskohtusse pöördumine oli ennatlik, kuivõrd hageja esitas määruskaebuse ja ringkonnakohus tühistas maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse. Tsiviilasi jätkus maakohtus; - 28.04.2020 toiming ei ole põhjendatud, kuna kohus ei saa kulu tekkimist kontrollida; - 30.11.2020 menetlustoimingutele arvestab kohus 3 tundi, kuivõrd hageja osaliselt kordab nimetatud dokumendis enda hagiavalduses esitatud seisukohti. 3 tundi on piisav antud menetlusdokumendi koostamiseks; - 11.04.2020 menetlustoimingutele arvestab kohus 0,25 tundi; - 05.05.2022 menetlustoimingule arvestab kohus 3 tundi, arvestades hageja kohtukõne teeside sisu ja mahtu. Tegemist on sisuliselt kokkuvõtliku menetlusdokumendiga ja hageja on varasemalt oma põhilised seisukohad esitanud. 3 tundi on piisav antud menetlusdokumendi koostamiseks; - Ülejäänud menetlustoimingud on põhjendatud taotluses märgitud kujul. Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 18 tunni ulatuses (6 + 3,75 + 0,75 + 0,25 + 3 + 0,25 + 0,5 + 3 + 0,5 = 18), summas 2808 eurot (käibemaksuga, 18 x 156). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist.
12. Tasumise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1, 14 ja lisa 1 kohaselt on tasutud riigilõiv 650 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 143 p 2 kohaselt on tõendi kogumise kulu 2 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
13. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 3460 euro ulatuses (2808 + 650 + 2). Hageja menetluskuludest 88,85% jäi kostja kanda. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 3074,21 eurot (3460 x 88,85%).
14. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja menetluskulud.
15. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 09.05.2022 ja 16.05.2022 (82-83, 92). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 168 eurot. Kostja lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid kokku 10,5 tundi. 09.05.2022 nimekirja kohaselt on kostja kandnud lepingulise esindaja kulu kokku 1764 eurot (käibemaksuga). Eeltoodule lisandub hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamise kulu 1 tunni ulatuses. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.
16. Kohus, hinnanud kostja menetluskulusid, leiab, et need on olnud põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjades märgitud kujul. Kohus ei korda menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid. Kohus on hinnanud igat menetlustoimingut ja sellele kulunud aega eraldi. Kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 1932 euro ulatuses (käibemaksuga, 1764 + 168). Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist. 10
17. Kostja menetluskuludest 11,15% jäi hageja kanda. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud 215,42 eurot (1932 x 11,15%).
18. Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1, tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud osas. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
19. Kohus leidis, et kostja peab hagejale hüvitama menetluskulud 3074,21 euro ulatuses (käibemaksuga) ja hageja peab kostjale hüvitama menetluskulud 215,42 euro ulatuses (käibemaksuta). Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2858,79 eurot (käibemaksuga; 3074,21 – 215,42).
20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
23. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
24. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2022 kohtuotsusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.06.2022 kohtuotsuse põhjendusi. 11