) § 58 lg-st 4 töövaidluskomisjoni menetluse teisel poolel õigus esitada kohtule taotlus avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina vaid juhul, kui töövaidluskomisjon on avalduse täielikult või osaliselt rahuldanud. Kuivõrd töövaidluskomisjon jättis M. Sabre avalduse täies ulatuses rahuldamata, ei tekkinud Põlva Vallavalitsusel
Seega on vallavalitsuse taotlus menetluslikult lubamatu ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Vallavalitsuse taotluse menetlusse võtmine ei omaks ka sisulist eesmärki, kuivõrd töövaidluskomisjoni otsusega jäeti M. Sabre avaldus Põlva Vallavalitsuse vastu täielikult rahuldamata, mis tähendab, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ei tooks vallavalitsusele eelduslikult kaasa ühtegi õiguslikult ebasoodsat tagajärge. Juhul kui M. Sabre peaks esitama
lg 3 alusel kohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas, siis on Põlva Vallavalitsusel õigus selles kohtumenetluses esitada oma vastuväide vastaspooleks (tööandjaks) mitteolemise kohta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 pooltele õiguse pöörduda töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse.
lg-d 3 ja 4 sätestavad erinevatel juhtudel kohtusse pöördumise vorminõude, mitte ei piira erinormina
-s sätestatud poole õigust pöörduda kohtu poole. Samuti ei saa kaebeõigust siduda teise poole õiguste teostamisega, s.o avaldaja poolt
lg 3 alusel kohtule hagi esitamisega.
lg 1 saab tõlgendada selliselt, et kui ei ole tegemist
lg-tes 3 ja 4 sätestatud juhtumitega, tuleb kohaldada
Vastupidisel tõlgendamisel ei omaks
lg 1 mingit tähendust, tegemist oleks piiratud kaebeõigusega ning piiratud kaebeõiguse tagamiseks piisaks
lg-test 3 ja 4.
lg-te 1 ja 2 alusel on poolel töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda kohtu poole hagiavalduse vormis; 3) ei saa nõustuda seisukohaga, et asja menetlemine ei täida sisulist eesmärki ja töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ei too vallavalitsusele kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Vallavalitsuse jaoks on oluline küsimus, kes on valla koolis, munitsipaalkoolis, töötavate õpetajate tööandja, kes võib õpetajatega sõlmida ja lõpetada töölepinguid. Juhul kui jõustub töövalduskomisjoni otsus, eeldab see vallavalitsuses suuri ümberkorraldusi. Vallavalitsuse struktuuri tuleks muuta selliselt, et munitsipaalkoolide õpetajad oleksid vallavalitsuse töötajad ja tööandja oleks vallavalitsus, muuta tuleks õpetajate töölepinguid ning teha kanded tööregistrisse. Küsimusi tekitaks seegi, kuidas eelkirjeldatud tegevus oleks kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lg 1, lg 2 p 3 ja p 5 sätetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Praegusel juhul töövaidluskomisjon M. Sabre avaldust ei rahuldanud ja maakohus on tuginedes
lg-le 4 õigesti leidnud, et Põlva Vallavalitsusel puudus õigus sama töövaidlusega kohtusse pöörduda.
lg 1 on üldnorm ning kohtusse pöördumise töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sätestavad
Seega ei ole maakohus on
lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige. Kuna töövaidluskomisjoni otsusega jäeti M. Sabre nõuded rahuldamata, siis on oletuslik määruskaebuse esitaja väide, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine tooks talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Konkreetses vaidluses tehtav otsus on siduv vaidluse pooltele. 3 6. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Põlva Vallavalitsuse kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.