← Eesti

2-22-11956/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-11956 Tsiviilasi Põlva

) § 58 lg-st 4 töövaidluskomisjoni menetluse teisel poolel õigus esitada kohtule taotlus avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina vaid juhul, kui töövaidluskomisjon on avalduse täielikult või osaliselt rahuldanud. Kuivõrd töövaidluskomisjon jättis M. Sabre avalduse täies ulatuses rahuldamata, ei tekkinud Põlva Vallavalitsusel

§ 58lg-s 4 sätestatud taotluse esitamise õigust.

Seega on vallavalitsuse taotlus menetluslikult lubamatu ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Vallavalitsuse taotluse menetlusse võtmine ei omaks ka sisulist eesmärki, kuivõrd töövaidluskomisjoni otsusega jäeti M. Sabre avaldus Põlva Vallavalitsuse vastu täielikult rahuldamata, mis tähendab, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ei tooks vallavalitsusele eelduslikult kaasa ühtegi õiguslikult ebasoodsat tagajärge. Juhul kui M. Sabre peaks esitama

§ 58

lg 3 alusel kohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas, siis on Põlva Vallavalitsusel õigus selles kohtumenetluses esitada oma vastuväide vastaspooleks (tööandjaks) mitteolemise kohta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Põlva Vallavalitsus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  2. augusti 2022 määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule Põlva Vallavalitsuse taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) selgitas vallavalitsus töövaidluskomisjonile, et ei ole avaldajaga sõlminud töölepingut ja ei saa seadusest tulenevalt volitada Tilsi Põhikooli (direktorit) esindama valda antud töövaidluses. 2 Vald ei ole Tilsi Põhikooli õpetaja/töötaja tööandjaks, vallal ei ole õigust sõlmida kooli õpetajate/töötajatega töölepinguid ja vald ei saa edasi volitada sellist õigust, mida vallal ei ole. Töövaidluskomisjoni otsuse p-s 11 leiti, et Tilsi Põhikool on valla hallatav asutus, tegemist ei ole juriidilise isikuga ja põhikooli direktor on Põlva valla seaduslik esindaja töösuhetes, mis puudutavad Tilsi Põhikooli. Seega vaidluse vastaspooleks on Põlva vald (kui juriidiline isik); 2) sätestab

§ 58

lg 1 pooltele õiguse pöörduda töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse.

§ 58

lg-d 3 ja 4 sätestavad erinevatel juhtudel kohtusse pöördumise vorminõude, mitte ei piira erinormina

-s sätestatud poole õigust pöörduda kohtu poole. Samuti ei saa kaebeõigust siduda teise poole õiguste teostamisega, s.o avaldaja poolt

§ 58

lg 3 alusel kohtule hagi esitamisega.

§ 58

lg 1 saab tõlgendada selliselt, et kui ei ole tegemist

§ 58

lg-tes 3 ja 4 sätestatud juhtumitega, tuleb kohaldada

§ 58lg-s 1 sätestatud poole õigust pöörduda kohtu poole.

Vastupidisel tõlgendamisel ei omaks

§ 58

lg 1 mingit tähendust, tegemist oleks piiratud kaebeõigusega ning piiratud kaebeõiguse tagamiseks piisaks

§ 58

lg-test 3 ja 4.

§ 58

lg-te 1 ja 2 alusel on poolel töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda kohtu poole hagiavalduse vormis; 3) ei saa nõustuda seisukohaga, et asja menetlemine ei täida sisulist eesmärki ja töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ei too vallavalitsusele kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Vallavalitsuse jaoks on oluline küsimus, kes on valla koolis, munitsipaalkoolis, töötavate õpetajate tööandja, kes võib õpetajatega sõlmida ja lõpetada töölepinguid. Juhul kui jõustub töövalduskomisjoni otsus, eeldab see vallavalitsuses suuri ümberkorraldusi. Vallavalitsuse struktuuri tuleks muuta selliselt, et munitsipaalkoolide õpetajad oleksid vallavalitsuse töötajad ja tööandja oleks vallavalitsus, muuta tuleks õpetajate töölepinguid ning teha kanded tööregistrisse. Küsimusi tekitaks seegi, kuidas eelkirjeldatud tegevus oleks kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lg 1, lg 2 p 3 ja p 5 sätetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
  2. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu ei korda ringkonnakohus oma määruses kõiki maakohtu põhjendusi (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus töövaidluskomisjoni poole avaldusega M. Sabre ning tema nõuded jäeti töövaidluskomisjoni 05.08.2022 otsusega rahuldamata. Taotluse maakohtusse sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras esitas vastaspool, s.o Põlva Vallavalitsus.

§ 58

lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Praegusel juhul töövaidluskomisjon M. Sabre avaldust ei rahuldanud ja maakohus on tuginedes

§ 58

lg-le 4 õigesti leidnud, et Põlva Vallavalitsusel puudus õigus sama töövaidlusega kohtusse pöörduda.

§ 58

lg 1 on üldnorm ning kohtusse pöördumise töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sätestavad

§ 58lg 3 ja lg 4.

Seega ei ole maakohus on

§ 58

lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige. Kuna töövaidluskomisjoni otsusega jäeti M. Sabre nõuded rahuldamata, siis on oletuslik määruskaebuse esitaja väide, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine tooks talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Konkreetses vaidluses tehtav otsus on siduv vaidluse pooltele. 3 6. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Põlva Vallavalitsuse kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.