Obsah (6)

§ 613§ 477§ 172§ 174§ 175§ 177

2-23-2145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2023, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-2145 AB „Lietuvos draudimas“ avaldus Narva linn,

) § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. 6.

§ 613

lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse ka eriomandile tekkinud kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kui talle on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-19-19561, p 14). 7. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjale kuuluv nõue puudutatud isiku vastu avaldaja hüvitatud kahju ulatuses. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. 2

§ 477

lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei vastanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.

1. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
2. Avaldaja kindlustatud korterile tekkis veekahju, mille avaldaja hüvitas. Kahju tekkis korteriomanike kaasomandisse kuuluvast veepüstikust, mida korteriomanikud korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg alusel valitsevad korteriühistu kaudu. Tavapärase valitsemise hulka kuulub kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1). Korteriühistu kohustuseks on hoone veepüstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud seda kohustust nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-15364, p 12). Veepüstik ei olnud sellises korras, mis oleks välistanud kahju tekkimise. Kui puudutatud isik oleks taganud veepüstiku korrasoleku, ei oleks vesi lekkima hakanud, kindlustatud korterisse voolanud ning kahju ei oleks tekkinud.
3. VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb asja kahjustamisel hüvitada eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
4. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx ja
5. jaanuari 2022 kahjuteate, fotod kahjust,
6. jaanuari 2022 ülevaatuse akti,
7. veebruari 2022 hinnapakkumise ja
8. veebruari 2022 kahju hüvitamise maksekorralduse.
9. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust ja põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4).
10. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1‒4, § 128 § 492 lg
11. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriühistu olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
12. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkumine oli vabandatav, näiteks et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, või lükata avaldaja esitatud tõendid ümber muul viisil. Puudutatud isik seda teinud ei ole. Ta ei ole vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ja kahju tuleb puudutatud isikult välja mõista.
13. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivise.
14. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 3

§ 172

lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 22. Arvestades nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

23. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 420 eurot. 24.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

1. Avaldajal on kulunud õigusabile 420 eurot, õigusabi osutati kokku 3 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 120 eurot. Tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik, kuid tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub avalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks on kaks tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et avaldaja esindaja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus avaldaja kasuks välja menetluskulud 290 eurot, s.h riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
2. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

27. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Anneli Alekand kohtunik 4