Obsah (8)

§ 226§ 162§ 227§ 442§ 457§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-19742 Tsiviilasi

) § 423 lg 2 p 2). Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. oktoobri
3. a otsusega hagi rahuldamata ja taotluse menetluse peatamiseks või sisulise läbivaatamise edasilükkamiseks rahuldamata. Maakohus jättis 2 menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1754 eurot 71 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja esitas kohtule kostja võlausaldajate
4. detsembri
5. a üldkoosoleku protokolli (tl 3739), millega valiti pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagis (tsiviilasi nr 2-21-18339) esindajaks vandeadvokaat P. Viirsalu. Kostja esitas
6. augusti
7. a menetlusdokumendiga võlausaldajate III üldkoosoleku protokolli (tl 105-107), millega on kinnitatud kostja esindaja esindusõigus tsiviilasjas nr 2-21-18410 ja seotud üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamise hagiasjades. Seega otsustas üldkoosolek määrata ja tunnistada vandeadvokaat P. Viirsalu kohtus esindajaks kõigi käimasolevate tsiviilasjade (sh tsiviilasi nr 2-21-19742) ja tulevaste üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise kohtuasjades. Üldkoosolekul osalejate registreerimislehelt (tl 101) nähtub, et üldkoosolekul osales kaks võlausaldajat - Best Idea OÜ, kellele haldur andis 14 952 394,90 häält ja Consegna OÜ, kellele haldur andis 0 häält. Osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamus on seega 7 476 198 häält ja otsus on võetud vastu osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kohus oli seisukohal, et osalevate võlausaldajate hääled on määratud õigesti ja lihthäälteenamusega on esindaja valimise otsus vastu võetud. Nii maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus on korduvalt kontrollinud võlausaldajatele halduri poolt häälte määramise põhjendatust ja seaduslikkust. Nõustuda ei saa hageja vastuväitega, et varasemalt tehtud toiminguid ei saa heaks kiita tagasiulatuvalt. Kohtumenetluses näeb hilisema heakskiidu võimaluse ette

§ 226lg 3 ja § 227 lg 7.

Kui esindajat volitatakse esindama kohtumenetlustes, on esindusõiguse ulatus määratud

§-s

1. Käesoleval juhul on esindusõiguse andmine tsiviilasjas nr 2-21-19742 sõnaselgelt määratud üldkoosoleku protokollis. O. Kruuda (pankrotis) võlausaldajate
2. augusti
3. a üldkoosoleku otsus valida tsiviilasjas nr 2-21-19742 pankrotivõlgniku esindajaks vandeadvokaat P. Viirsalu kehtib. Ehkki see otsus on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-22-11801, ei ole seda otsust kehtetuks tunnistatud. Kohus ei peata menetlust ega lükka asja läbivaatamist edasi. Võlausaldajate
4. detsembri
5. a üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 all võeti vastu otsus määrata pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas esindajaks (tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat P. Viirsalu. Selle otsuse poolt anti 16 964 555,74 häält (vastu anti 48 307,73 häält). Teise kandidaadi poolt (advokaat Sven Lass) anti 48 307,73 häält. Kuna P. Viirsalu poolt antud hääli on rohkem kui vajalik lihthäälteenamus, on otsus vastu võetud. Hageja taotlus tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud, jääb rahuldamata. Maakohtu hinnangul oli hagejal tuvastushuvi otsuse päevakorrapunkti nr 3 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Maakohus leidis, et PankrS § 81 lg 1 ei ole rikutud, otsus ei ole vastuolus seadusega. Puudub alus otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja taotlus tunnistada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsus kehtetuks jääb rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et hageja põhjendused otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole tõendatud. Otsus ei ole vastuolus PankrS § 81 lg 1 sätetega. Otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda häälte määramisel. Kõrgema astme kohtud ei ole tuvastanud seadusest tuleneva korra rikkumisi häälte määramisel. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulud.

3 MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja esindaja esindusõigus on selge ja tõendatud. Maakohus on põhjendamatult jätnud menetluse peatamise või asja sisulise arutamise edasilükkamise taotluse rahuldamata. Maakohus on eiranud

§ 227lg-t 4.

Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-22-11801 hagi, et vaidlustada võlausaldajate

1. augustil 2022 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivus, millega määrati kostja esindajaks P. Viirsalu. Kuna vaidlus on pooleli, siis pole selge ka kostja esindusõiguse olemasolu ning käesolevat asja pole võimalik lahendada.
2. detsembri
3. a võlausaldajate üldkoosolekul on hagejale jäetud hääled ebaseaduslikult määramata ning otsuse tegemisel arvesse võtmata. Kui hageja nõue on rahuldatud jõustunud kohtuotsusega enne pankroti väljakuulutamist, siis tuleb hageja nõuet käsitada vastavalt PankrS § 82 lg-le 6 kuni on täidetud nõude kaitsmiseta tunnustatuks lugemise eeldused – eksisteerib ja kehtib jõustunud kohtulahend nõude rahuldamise kohta. Hagejal pidid ja peavad vastavalt nõude suurusele olema hääled nagu igal tunnustatud nõudega võlausaldajal. Hagita menetluses tehtud kohtumäärus häälte määramise vaidluses ei ole siduv hagimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Seda toetab asjaolu, et häälte määramise ja üldkoosoleku otsuse vaidlustamise asjades on erinevad menetlusosalised ning kohtu roll pankrotimenetluse järelevalveorganina ja õigusemõistjana on erinev. Eesti kohtu pädevuses ei ole kostja pankrotimenetluse läbiviimine. Iiri Kõrgem Kohus on
4. juunil 2021 kuulutanud välja kostja pankroti ning Iirimaal oli seega EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes algatatud põhimenetlus. Pankroti läbiviimine Eestis ei ole seaduslik. Eestis tehtud pankrotimäärus ei ole siduv ning seetõttu tuleb tuvastada võlausaldajate
5. detsembri
6. a otsuse tühisus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12;
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (

§ 442lg 5).

4 6. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohtu otsus, millega hagi rahuldamata jäeti tuleks tühistada, sest maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindaja esindusõigus on selge ja tõendatud ning jättis seetõttu põhjendamatult menetluse peatamise või asja sisulise arutamise edasilükkamise taotluse rahuldamata. Samuti eiras maakohus

§ 227

lg-t 4, mille järgi oleks saanud kohtuotsuse teha alles pärast seda, kui kostja esindaja on enda esindusõigust tõendanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses toodud asjaolude õigsust, ei nähtu neist, et kostja esindaja esindusõigus oleks

§ 227lg 4 mõttes olnud ebaselge.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et kostja esindaja esindusõigus on selge, vaatamata asjaolule, et hageja on vaidlustanud otsuse, millega kostja esindajaks valiti P. Viirsalu, ja tsiviilasjas nr 2-22-11801 on pooleli hageja apellatsioonkaebuse lahendamine. Nagu maakohus märkis, jõustuvad võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-03, p 24). Võlausaldajate
3. augusti
4. a üldkoosoleku otsus valida tsiviilasjas nr 2-21-19742 pankrotivõlgniku esindajaks P. Viirsalu on kehtiv.
5. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et
6. detsembri
7. a võlausaldajate üldkoosolekul on hagejale ebaseaduslikult jäetud hääled määramata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et hageja väide, et talle määrati ebaõigesti 0 häält ei saa olla aluseks vaidlusaluse otsuse vastu võtmata jätmise ega tühisuse tuvastamiseks, samuti ei anna see alust otsus kehtetuks tunnistada. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on hageja kasutanud võimalust vaidlustada talle määratud häälte arv. Tsiviilasjas nr 2-21-7742 on jõustunud lõpplahend, mille järgi anti hagejale 0 häält. Asjakohatu on hageja väide, et eeltoodud kohtulahend, millega määrati hagejale 0 häält ei ole käesolevas asjas

§ 457lg 1 mõttes siduv, sest häälte määramisega seotud vaidluste lahendamiseks on ette nähtud erikord. Pankr

S § 82 lg 4 kohaselt saab võlausaldaja vaidlustada talle pankrotihalduri poolt määratud häälte arvu ning seejärel ka kohtuniku kohtumäärusega määratud häälte arvu, esitades määruse peale määruskaebuse. Kuna häälte määramisega seotud vaidluste jaoks on ette nähtud erikord, ei saa häälte määramist põhimõtteliselt vaidlustada hagiga võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuse vastu võtmata jätmise või tühisuse tuvastamiseks ega otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas nr 2-21-7742 tehtud otsustused häälte määramise osas on siduvad kõikidele pankrotivõlausaldajatele. Isegi juhul, kui hageja oleks vaidlustanud talle määratud hääled PankrS § 82 lg-s 4 sätestatud erikorda järgides, eeldaks häälte muutmine PankrS § 82 lg 7 kohaselt uute asjaolude ilmnemist. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses uute asjaolude ilmnemisele tuginenud.

1. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et Eesti kohtu pädevuses ei ole pankrotimenetluse läbiviimine, sest kostja maksejõuetuse põhimenetlus on EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes algatatud Iirimaal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väide selle kohta, et Eesti kohus ei ole pädev pankrotimenetluse läbiviimiseks, ei anna alust vaidlusaluse otsuse vastu võtmata jätmise või tühisuse tuvastamiseks ega selle kehtetuks tunnistamiseks. Pankrotiasja kohtualluvuse vaidlustamine ei toimu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise raames, vaid küsimust, kas Eestil on kohtualluvus saab hinnata pankrotiavalduse läbivaatamisel ja pankroti väljakuulutamisel. Seda on käesolevas asjas ka tehtud. Maakohtu tuvastatud asjaoludel jõustus tsiviilasjas nr 2-21-7742 kohtulahend, millega kuulutati välja kostja pankrot ja otsustati lahendada kostja pankrotiasi Eestis ja Eesti õiguse kohaselt, kui Riigikohus keeldus
2. aprillil 2022 pankrotimääruse peale esitatud kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest. 5
3. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. 10.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin