Obsah (10)
§ 436§ 438§ 232§ 210§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 19. september 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-101166 Tsivi
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt
§ 438
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
§ 232
lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. 5. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus hagiavalduses toodud asjaolude üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline laenuleping ning kostjal on kohustus laen vastavalt laenulepingule tagastada. Mis puudutab kostja vastuväiteid nõude loovutamise osas, siis kohus on selgitanud 20.06.2022 kirjas (dtl 102-103), et nõude loovutamise korral ka menetluse ajal saaks hageja uue võlausaldajana osaleda
§ 210sätete alusel menetluses vähemalt kolmanda isikuna hageja poolel (isikud on esindatavuse osas ju kokkulangevad) ja kohtulahend kehtiks ka tema 4
(7)Tsiviilasi nr 2-22-101166 suhtes. Siiski pole kohtul alust kahelda, et hageja esitatud nõude tagasiloovutamise kokkulepe poleks kehtiv või tehtud selles märgitust erineval päeval. Seega vaidlus seisneb antud juhul üksnes selles, kas hageja laenulepingust tulenev nõue on aegunud.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumisaeg on kolm aastat. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ning algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lõige 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Tegemist on lahtise (mitteammendava) loeteluga kohustatud isiku käitumisviisidest, mis võivad viidata nõude tunnustamisele. Nõude tunnustamisena on käsitatav võlgniku toiming võlausaldaja suhtes, millest vaieldamatult järeldub teadlikkus nõude olemasolust. Aegumise üle otsustamisel on oluline hinnata eelkõige seda, kas võlgnik on oma tegevusega või käitumisega tunnustanud põhivõla (laenutagastamise kohustuse) kui sellise olemasolu ning ainuüksi kõrvalkohustuse ebaõige määratlemine ei anna alust asuda eitavale seisukohale. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et nõude aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti nii 16.02.2018, kui kostja tagastas hagejale laenu osaliselt summas 2000 eurot, kui ka 18.12.2019, kui kostja edastas hagejale e-kirjaga kinnituse kostja kui eraisiku laenukohustuse olemasolu kohta. Kostja viide, et „diskussiooni osaks koos muude teemadega oli potentsiaalne hageja ja kostja vahel tulevikus sõlmitav laenuleping“ ei haaku tema koostatud tabelis märgituga. Kohus mõistab tabelit uurides, et kostja koondas tabeli keskmises tulbas rohelisega märgitud lahtrid pärast vasakpoolses tulbas toodud rohelise lahtri summa arvutamist parempoolsesse tulpa (tehe on 11 780 + 2395 + 6926 – 11 707 = 9394). Sisuliselt tasandas kostja ise tema võlgnevuse hagejale enda nõudega xxx vastu hageja nõuetega kostja, xxx ja xxx vastu. Tegemist oli kostja ettepanekuga kolme laenusuhte (lisaks pooltevahelistele suhetele veel xxx nõue xxx OÜ vastu ja xxx OÜ nõue xxx OÜ vastu) koondamiseks, kuid seda olukorras, kus olemasolevad nõuded on fikseeritud. Millest tuleneb laenusuhete potentsiaalsus/hüpoteetilisus, kohus ei mõista. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, sest sellise tabeli koostamisega tunnistas kostja enda kui eraisiku võla suurust hageja kui eraisiku ees. Tabeli koostamise ajal on poolte vahel toimunud kirjavahetus erinevate tabeli positsioonide summade osas. Summa 6926 eurot haakub selleks ajaks tekkinud kostja võlgnevusega koos (viivitus)intressiga, arvestades, et põhivõla suurus oli 4800 eurot ning viivitusintressist oli tasutud 600 eurot – lähtuvalt hageja poolt kostjale 07.08.2017 saadetud kirjast (tabel jätkub dtl 40) oli kostja võlgnevus 01.10.2017 8557 eurot (põhinõue 6800), millest 16.02.2018 tasuti põhivõlg 2000 eurot ning veidi enam kui aastaga lisandus üle 300 euro viivitusintressina.
- VÕS § 8 lg-st 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja ei ole täitnud sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning seega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgse võla tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist kokkulepitud määras. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-22-101166 Seega rahuldab kohus hagi, mõistes kostjalt välja põhivõlgnevuse 4800 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 2672.02 eurot, kokku summas 7472.02 eurot X kasuks. 8.
§ 162
lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamise korral jätta kostja kanda.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (
) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
§ 477
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt
§ 175
lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 8.1.
§ 138
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
§ 144
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. 8.
- Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 67-71) ning täiendatud menetluskulude nimekirja (dtl 104-109) kohaselt on tema menetluskulud kokku 2639 eurot, millest 1974 eurot õigusabikulu (11.75 tundi 140 eurot/tund koos käibemaksuga) ning 665 eurot riigilõiv. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8.
- Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. 8.
- Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 665 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. 8.
- Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 1974 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 1974 eurot (koos käibemaksuga, hageja ei saa füüsilise isikuna käibemaksu tagasi arvestada) ning esindaja osutab teenust hinnaga 140 eur/h. Lepingulise esindaja ajakulu osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja vastavuses kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega, samuti kooskõlas menetluses tehtud toimingute ja esitatud menetlusdokumentidega. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 140 eurot (mis on kohtupraktikas vandeadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks peetud tunnihind) x 11.75 tundi = 1974 eurot (sisaldab käibemaksu). 8.
- Vastavalt
§ 177lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele 6
(7)Tsiviilasi nr 2-22-101166 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik 7
(7)