Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
-s sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Võlausaldajate nõuetest 2491,70 eurot (so elatisnõuded, kahju hüvitamise nõuded), samuti igakuiselt lisanduvad elatisnõuded summas 584 eurot, on aga sellised, millest ei ole võimalik isikut kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Maksejõuetus 4 Võlgnikul puuduvad maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 14.11.2022, usaldusisiku määramise seisuga 23.11.2022 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 23.12.2022 rahalised vahendid sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulekud koosnevad käesoleval ajal ainuüksi töövõimetoetusest, muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (nt äritegevusest, renditulud jms) võlgnikul teadaolevalt puuduvad. Samuti puudub isikul realiseerimiskõlbulik materiaalne vara. Töövõimetoetusest ei ole usaldusisiku hinnangul olemasolevate kohustuste katteks võimalik kinnipidamisi teha, sest isikul on kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Seega juhul, kui võlgniku elukorralduses lähimal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei olegi väljavaateid isiku sissetuleku arvelt teadaolevaid sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Usaldusisikule ei ole käesolevaks hetkeks teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt lähiajal võlgniku tulude suurenemisele ja tema majandusliku olukorra paranemisele. Eeltoodut arvestades asub usaldusisik seisukohale, et R. L. ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Täitemenetlusregistri andmetest nähtuvalt on võlgnikul olnud täitmata võlakohustusi viimased 17 aastat ja tema suhtes toimuvad sundtäitmised on olnud suhteliselt edutud (täitemenetlused on lõppenud üldjuhul mitte täitmisega, vaid aegumise tõttu). Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi (sh rasked isikuvastased kuriteod), millega on kaasnenud kahju ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud vabaduskaotuslikud karistused ei ole kindlasti soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms ametliku sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab usaldusisik võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma kohustuste täitmisse. Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi karistusseadustiku (KarS) §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisik on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. Võlgniku suhtes toimub käesoleval ajal 35 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2007 kuni 2022. Ehkki enamikus neist on sissenõudjate nõue aegunud ja säilinud on vaid kohtutäituri õigus nõuda tema tasust osa maksmist, on võlgniku vastu siiski suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada. Usaldusisik on seisukohal, et hetkel teadaolevaid võlgniku sissetulekuid arvestades puudub tal igasugune võimekus juba sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Arvestades, et isiku võlakohustused on ajas kasvavad seoses igakuiselt lisanduva elatiskohustusega, tuleb isiku maksejõuetust hinnata süvenevaks. Isiku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab
Võlgniku püsiv maksejõuetus annaks küll aluse kuulutada välja isiku pankrot, kuid tekib küsimus, et kas koos pankroti väljakuulutamisega oleks põhjendatud algatada ka kohustustest vabastamise menetlus. Vangistuse ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal on võlgniku toimetuleku taganud peamiselt riigi erinevad toetusmeetmed. Võlgnikul on tuvastatud töövõime puudumine ning ei ole kindel, et tulevikus saab olema teisiti. Võlgnik on varem töötanud lihttöölisena ning suure tõenäosusega ei suuda ta ka edaspidi teha keerulisemat tööd (isik on siiski avaldanud, et soovib töötukassa kaudu läbida esimesel võimalusel ekskavaatori- ja laadurijuhi koolituse). Usaldusisikule ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, ei ole isikul kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust arvestades ette näha võlgniku olemasolevate võlgade tasumist (vähemalt mitte märkimisväärses ulatuses). Isik on viibinud elektroonilise valve all vabaduses väga lühikest aega, mistõttu ei ole usaldusisikul saanud tekkida ka võlgnikuga isiklikku kogemust, mille põhjal võiks piisava kindlusega ennustada edasise menetluse 5 perspektiivi. Isiku suhtes varasemalt tehtud paljude kriminaalasjade lahendite alusel ei ole usaldusisikul tekkinud veendumust, et võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus võlgnik uusi kuritegusid toime ei pane, elatub iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega panustab olemasolevate võlakohustuste täitmisse. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katteks, seega saaks võlgniku taotletav menetlus eeldatavalt toimuma järjekordselt riigi kulul. Usaldusisiku hinnangul puudub sellel menetlusel mõistlik perspektiiv. Sel juhul võib otstarbekaim valik olla menetluse lõpetamine. Kui kohus on teistsugusel seisukohal, aktsepteerib usaldusisik kohtu seisukohta. 5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 12 507,72 eurot. Võlgniku ainsaks sissetuleku allikaks vabaduses on käesoleval ajal töövõimetoetus ning isegi kui võlgnik hakkab tulevikus teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töövõimetoetuse, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud R. L. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
§s 45 sätestatule (
Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks K. M. i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 7.
lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib
lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
lg 4).
lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad
lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.
lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus 6 nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et K. M. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.
lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10. veebruariks 2024. Usaldusisiku tasu 9.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 18 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (18 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb K. M. ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.
lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.