KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2022 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11773 Kohtunik Anne PALMISTE Rahvakohtunikud Siiri EERO ja Lauri I

§423

-1 järgi vangistusega 3 aastat 2 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele vangistus 5 kuud 15 päeva ning vangistus 2 aastat 8 kuud 15 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat 2 kuud - Harju Maakohtu 01.12.2020 otsusega KarS §199 lg.2 p.

§423

-1 järgi liitkaristusega 3 aastat 10 kuud 19 päeva tingimisi katseajaga 4 aastat 6 kuud, millest 6 kuud oli elektrooniline järelevalve. Harju Maakohtu 31.08.2021 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra - Harju Maakohtu 11.10.2021 otsusega KarS §423-1; §25 lg.2 - §199 lg.2 p.

§200

lg.2 p.7, 8 järgi liitkaristusega 7 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust alates 18.08.2021 Danil GOKALO sünd. 22.11.1996, isikukood 39611222210, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel, elukoht vabaduses xxx, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 28.08.2014 otsusega KarS §344 lg.1 ja §25 lg.2 - §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 2 kuud 17 päeva - Viru Maakohtu 13.02.2015 otsusega KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8,

§200lg.2 p.7 järgi liitkaristusega 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 14.01.2016 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 18.07.2016 määrusega pöörati ärakandmata karistus 5 kuud 5 päeva vangistust täitmisele karistuse algusega 15.07.2016 - Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8,

§200lg.2 p.4, 7, 9 järgi liitkaristusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 17.02.2020 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega Käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas (nr.121-5449) Kannatanud A isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx 2 B isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx J. P. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx R. M. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx E. V. I. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 2, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Gervin PAMBERG Karistusseadustiku §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 6 (kuus) aastat vangistust Harju Maakohtu 11.10.2021 otsusega mõistetud karistus 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust osaliselt ning lõplikult kuulub Gervin PAMBERGIL kandmisele 11 (üksteist) aastat 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Nimetatud liitkaristusest tuleb maha arvata perioodil 18.08.2021 – 09.02.2022 kantud karistus, s.o. 5 (viis) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Alates 10.02.2022 jääb Gervin PAMBERGIL kanda 11 (üksteist) aastat 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Mõista Danil GOKALO süüdistuses Karistusseadustiku §274 lg.2 p.3 järgi (episood 16.12.2017, kannatanu A) õigeks. Lõpetada kriminaalmenetlus Danil GOKALO süüdistuses Karistusseadustiku §121 lg.1 järgi (episood 21.05.2015, kannatanu J. P.) ja §274 lg.1 järgi (episood 27.05.2015, kannatanu B) Kriminaalmenetluse seadustiku §274-2 lg.1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kriminaalmenetluse seadustiku §274-2 teadmiseks Viru Maakohtu esimehele. lg.2 alusel saata käesolev kohtuotsus Süüdi tunnistada Danil GOKALO Karistusseadustiku §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Danil GOKALO karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. 3 Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1 ja §38-1 lg.6 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §429 alusel jätta R. M. tsiviilhagi summas 20 (kakskümmend) eurot läbi vaatamata. Asitõendid – CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt Gervin PAMBERGILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot 20 senti. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEVI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Danil GOKALOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1562 (üks tuhat viissada kuuskümmend kaks) eurot 40 senti. Välja mõista Gervin PAMBERGILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Robert SPRENGK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot 20 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Gervin PAMBERGIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS nr EE

1. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700005410 ning selgitus „Gervin PAMBERG 1-17-11773 menetluskulud“. Välja mõista Danil GOKALOLT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 30 (kolmkümmend) eurot, kaitsjale (vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Danil GOKALOL arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS nr EE
2. tasuda Maksu- ja Tolliameti 4 Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700005423 ning selgitus „Danil GOKALO 1-17-11773 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistused Gervin Pambergile on esitatud süüdistus ja ta on kohtu alla antud selles, et ta nõudis ajavahemikul 31.03.2015 – 05.04.2015 koos kaaskinnipeetav Danil Gokaloga Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R1 osakonnas E. V. I.lt varalise kasu üleandmist, mis seisnes selles, et Gervin Pamberg ja Danil Gokalo peksid kannatanut käte ja jalgadega ning nõudsid ilma seadusliku aluseta temalt 50 €, ähvardades raha maksmata jätmisel kannatanut peksmisega. Vägivalla kasutamisega tekitati kannatanule paremale küljele 9,5 x 5 cm kollakas-sinine verevalum, paremal õlavarrel eespinnal 2 x 1 cm ja 1 x 1 cm näpujälje kujulised verevalumid. Gervin Pamberg on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta nõudis 29.07.2015 koos kaaskinnipeetav S. P.ga Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R4 osakonna kambris nr.R419 R. M.lt varalise kasu üleandmist, mis seisnes selles, et Gervin Pamberg koos S. P.ga nõudsid kannatanult 20 € väärtuses raha kasutamist enda tarbeks vangla kauplusest kaupade ostmise näol. Raha 20 € oli eelnevalt kandnud kannatanu ema A. M. kannatanu jaoks 20.07.2015 kaaskinnipeetav E. R. kinnipeetava isikukontole vanglas. Gervin Pamberg ja S. P. ähvardasid kannatanut nõude täitmata jätmisel peksa andmisega, mille täideviimist oli kannatanul alust karta ning seetõttu ta nõustus esitatud nõudega, lubades E. R. isikukontole kantud raha S. P.l ja Gervin Pambergil ära kasutada. Sellega pani Gervin Pamberg grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse, vägivalda kasutades toime varalise kasu üleandmise nõudmised, s.o. KarS §214 lg.2 p.1, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteod. Danil Gokalo on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta pani 21.05.2015 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R2 osakonna kambris nr.R202 koos kaaskinnipeetav A. L.ga toime kaaskinnipeetav J. P. kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et tekkinud rüseluse käigus lõi A. L. kannatanut korduvalt käega keha piirkonda ning Danil Gokalo lõi kannatanule rusikaga vastu nägu. Löömisega põhjustati kannatanule valu ja tekitati parema kulmu piirkonna ülemises osas veritsev haav pikkusega 2,5 cm. Sellega pani Danil Gokalo toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS §121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5 Danil Gokalo on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta kasutas 27.05.2015 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R1 osakonna kambris nr.R107 vägivalda ametikohustusi täitnud Viru Vangla valvur B vastu, mis seisnes selles, et tekkinud rüseluse käigus, kui kannatanu püüdis Danil Gokalolt ära võtta vanglas keelatud esemeid (fooliumist pulki), lõi ta ühel korral rusikaga kannatanule parema õle piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tekitades rindkere paremale poole esipinnale 12 cm suuruse ala punetuse. Sellega pani Danil Gokalo toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o. KarS §274 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Danil Gokalo on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta nõudis ajavahemikul 31.03.2015 – 05.04.2015 koos kaaskinnipeetav Gervin Pambergiga Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R1 osakonnas E. V. I.lt varalise kasu üleandmist, mis seisnes selles, et Gervin Pamberg ja Danil Gokalo peksid kannatanut käte ja jalgadega ning nõudsid ilma seadusliku aluseta temalt 50 €, ähvardades raha maksmata jätmisel kannatanut peksmisega. Vägivalla kasutamisega tekitati kannatanule paremale küljele 9,5 x 5 cm kollakas-sinine verevalum, paremal õlavarrel eespinnal 2 x 1 cm ja 1 x 1 cm näpujälje kujulised verevalumid. Sellega pani Danil Gokalo grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, vägivalda kasutades toime varalise kasu üleandmise nõudmised, s.o. KarS §214 lg.2 p.1, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Danil Gokalo on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta kasutas 16.12.2017 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V2 osakonna kambris nr.V202 ametikohustusi täitnud valvur A suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et Danil Gokalo ähvardas korduvalt lüüa õhtusel loendusel ametikohustusi täitnud kannatanu pea lõhki, mida kuuldes tunnetas kannatanu reaalselt ohtu oma tervisele. Sellega pani Danil Gokalo toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt, s.o. KarS §274 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik menetlus maakohtus Maakohtu istungil süüdistatav Gervin Pamberg ennast üheski episoodis süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Gervin Pamberg seletas, et kandis 2015 karistust Viru Vanglas. E. V. I. ei olnud tema sõber, nad lihtsalt kandsid ühes sektoris karistust ja naljatasid tema üle, narrisid, togisid. Mingit raha ei ole süüdistatav kannatanult nõudnud. Süüdistatav kinnitas, et lõi kannatanut päevaruumis jala ja käega, aga haiget ei tahtnud teha. Kannatanu löömise käigus midagi ei öelnud ja tal oli võimalik eemale minna, ta ei öelnud ka, et tal on valus. Kannatanu ronis külmkapi taha, siis togis süüdistatav teda edasi. Peale seda intsidenti viidi süüdistatav teise sektorisse, väidetavalt väljapressimise ja kannatanu kiusamise pärast. R. M.ga süüdistatav ei rääkinud, ainult teretasid, süüdistatav ei mäleta, et oleks sellelt kannatanult raha või asju küsinud. Seda kannatanut ei ole süüdistatav löönud või löömisega ähvardanud. Süüdistatav 6 kinnitas, et ei ole palunud, et E. R. M. ostaks talle asju või et keegi kannaks selle kinnipeetava arvele süüdistatava jaoks raha. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk toetas maakohtu istungil süüdistatav Gervin Pambergi seisukohta ning kinnitas, et süüdistatav küll lõi kannatanu E. V. I.t, kuid tegemist on kuriteoga KarS §121 järgi. Maakohtu istungil süüdistatav Danil Gokalo ennast üheski episoodis süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Danil Gokalo seletas, et viibis Viru Vanglas 2014 –
3. E. V. I.t teadis süüdistatav kui kaaskinnipeetavat, nad viibisid mingil ajal ühes osakonnas, aga mingeid suhteid nende vahel ei olnud, raha süüdistatav temalt ei küsinud ja mingit kaupa ei käskinud osta. Süüdistatav kinnitas, et lõi kannatanule käega vastu kukalt, kui sektor oli lahti, siis nad kiusasid teda, kannatanu ei teinud vastu midagi. Kannatanu kaebas süüdistatava peale, sest see vist ei meeldinud talle. Kannatanu J. P.ga kandis süüdistatav samuti koos karistust, nende kambrid olid vastamisi. Kui A. L. läks J. P. kambrisse, võis süüdistatav kaasa minna, kuid ta ei mäleta seda, mingit vestlust tal J. P.ga ei olnud, sest ta ei oska eesti keelt. Kannatanu A oli valvur, teda süüdistatav ei löönud ega ähvardanud. Valvuritel on selline praktika, et nad valetavad. Kannatanu B tuli kambrisse kontrollima, leidis fooliumist pulgad, aga süüdistatav ei pidanud neid keelatud esemeteks. Sõnaline konflikt nende vahel oli, aga süüdistatav kätega ei vehkinud ja endast välja ei läinud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev toetas maakohtu istungil süüdistatava seisukohta. Kannatanu A ütlustest maakohtu istungil nähtub, et detsembris 2017 töötas ta Viru Vanglas valvurina. Ta läks Danil Gokalo kambrist ära võtma telefoni, süüdistatavale see ei meeldinud ja ta lubas loendusel kannatanule peksa anda. Süüdistatava toon ja käitumine olid agressiivsed, ta vehkis kätega. Telefoni läks kannatanu ära võtma üksinda, pärast kutsus abi, appi tulid A. K. ja O. V. Täpsemalt ähvarduse sõnu kannatanu ei mäleta, kuid võttis ähvardust reaalselt, vaatamata sellele, et süüdistatav oli nende osakonnas uus ja varasemalt neil kokkupuuted puudusid, süüdistatav rääkis kõvasti ja žestikuleeris. Teiste suhtes süüdistatava poolt tehtud ähvardustega kannatanu kursis ei ole. Kannatanu B ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas Viru Vanglas valvurina ja süüdistatav Danil Gokalo oli seal kinnipeetav. Mais 2015 kontrollis kannatanu süüdistatava kambri olukorda ja leidis 2 fooliumist isetehtud süütepulka, mis on keelatud esemed ja kannatanu võttis need ära. Süüdistatav läks närviliseks, hakkas karjuma, tegi ähvardavaid liigutusi, vehkis kätega ja tõukas kannatanut käega paremale poole rinna piirkonda. Kannatanu tundis hetkelist valu, kuid tasakaalu ei kaotanud. Seejärel võttis kannatanu asjad ja lahkus kambrist, teine valvur C seisis sel ajal kambri ukse peal, sisse ei tulnud. Meditsiiniosakonnas fikseeris kannatanu punetuse, kuid täitis tööülesandeid edasi. Kannatanu J. P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta oli aprillist kuni augustini 2015 Viru Vanglas kinnipeetav. Süüdistatav Danil Gokaloga kandsid nad karistust samas sektoris, kuid igapäevaselt ei suhelnud. Samuti oli seal kinnipeetav A. L. Mais 2015 toimus kannatanul nende teiste kinnipeetavatega konflikt, A. L.ga oli füüsiline 7 konflikt, Danil Gokaloga suusõnaline. Kuna kannatanu vene keelt ei valda, ei saanud ta aru, mida süüdistatav vene keeles ütles, kuid sai aru, et viimane õhutas A. L.t alustama kannatanuga konflikti. Suusõnaline konflikt süüdistatavaga lõppes sellega, et kannatanu läks oma kambrisse, A. L. läks järele ja neil tekkis füüsiline konflikt, alustas A. L. Hiljem tuli kambrisse ka süüdistatav, kuid kannatanu ei ole kindel selles, et ka tema kannatanut lõi, seda ta kinnitada ei saa, kõik käis väga kiiresti. Kannatanu R. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta kandis koos süüdistatav Danil Gokaloga ühel ajal karistust Viru Vanglas. Samuti kandis samal ajal karistust S. P.. Kannatanu seletas, et tal oli vanglas arve, kuhu sai raha kanda, kuid seda ta ei saanud kasutada 100%-liselt. Sinna kandis ema tema jaoks raha. Ühel korral palus kannatanu kanda raha teise kinnipeetava arvele – E. R., kelle andmed sai kannatanu S. P.lt. Kannatanule E. R. selle raha eest midagi vangla kauplusest ei tellinud ja seda raha kannatanu ei näinud. Kannatanu kinnitas, et talle anti valida, kas ta annab E. R. arvele kantud ära või saab peksa. Kuna kannatanu kartis peksa saada, nõustus ta E. R. arvele kantud raha jätma S. P.le ja süüdistatav Gervin Pambergile. Põhiliselt oli S. P. see, kes raha välja pressis, süüdistatav Gervin Pamberg oli kogu aeg kõrval ja ähvardas ainult verbaalselt. S. P.ga oli kannatanul ka füüsiline konflikt, S. P. lõi teda. Kannatanu E. V. I.e ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta kandis koos süüdistatavatega ühel ajal Viru Vanglas karistust. Nendega tekkinud konflikti põhjust ta ei mäleta, aga videosalvestisel on kõik näha. Kannatanu kinnitas, et konflikti põhjus võis olla seoses rahaga, keegi tahtis võlgu võtta, nad küsisid 50 €, kannatanul ei olnud seda kusagilt võtta. Süüdistatavad tahtsid, et kannatanu laseks enda arvele kanda 50 € ja selle eest hiljem vangla kauplusest nendele kaupa tellida. Kannatanu nõustus, muidu oleks hiljem peksa saanud. Kannatanu otsis võimalust raha enda arvele saada, kuid see ei õnnestunud, süüdistatavad käisid kogu aeg seda meelde tuletamas. Kuna kannatanul 2 kuu jooksul ei õnnestunud raha saada, hakkasid süüdistatavad teda päevaruumis peksma, nad peksid käte ja jalgadega, mõned löögid olid tugevad ja tegid valu. Siis kästi kannatanul minna külmkapi taha, seal peksti teda jalgade ja kätega edasi, jalgadega löödi kõvasti, kannatanul oli jalgadel valus, vastu kukalt löödi ka. Tunnistaja kinnitas, et raha nõudis temalt Gervin Pamberg, kas Danil Gokalo ka nõudis, ta enam ei mäleta, kuid toetab varasemalt seletuskirjas kirja pandut, kannatanu tahtis sealt osakonnast ära saada, et temalt enam raha ei nõutaks. Tunnistaja D ütluste kohaselt maakohtu istungil töötas ta aprillis 2015 Viru Vanglas peaspetsialistina. Tunnistaja kontrollis E. V. I.e vigastusi, aga ei mäleta neid, vigastused fikseeris meditsiiniosakond. Kes kannatanut peksid, tunnistaja ei mäleta, kuid kinnitas, et need on kirjas tema ülekuulamise protokollis. Tunnistaja E ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas Viru Vanglas ning mais 2015 vajas J. P. arstiabi. Kui tunnistaja kohale jõudis, tuli kannatanu talle vastu, otsmikul oli haav, mis jooksis verd. Kannatanu ei öelnud, mis juhtus. Vanemvalvur läks kannatanuga meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks ja arstiabi andmiseks, tunnistaja sulges osakonna. Kannatanu kambris ja päevaruumis oli põrandal veri. Tunnistaja C ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas valvurina alates 2008, valvur Bt ta tunneb, nad on olnud ka koos ühes vahetuses tööl. Mais 2015 oli süüdistatav Danil Gokalo oma kambris, kannatanu B läks sisse ja tunnistaja ise jäi ukse peale. Kannatanu tegi kambris ülevaatuse ja leidis hõbepaberist kokku keeratud pulgad, need on keelatud esemed, süüdistatav ägestus ja nõudis neid tagasi. 8 Süüdistatav liikus paar sammu kannatanule lähemale ja sellega asi lõppes, mingit füüsilist kontakti ja kaklust ei toimunud. Kannatanu tuli kambrist välja ja tunnistaja sulges ukse. Tunnistaja kinnitas peale ütluste meenutamist, et rüselus kambris kannatanu ja süüdistatava vahel toimus 5 sekundi vältel, süüdistatav tabas vist kannatanut õlga, kannatanu tasakaalu ei kaotanud ja läks vist ettekannet kirjutama. Kui oleks olnud tõsine füüsiline kontakt, oleks tunnistaja kambrisse sisse läinud, löögi momenti tunnistaja ei näinud. Tunnistaja A. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas 2017 Viru Vanglas Aga ühes üksuses. Detsembris 2017 ei tahtnud süüdistatav Danil Gokalo ära anda telefoni, kannatanu A kutsus läbi raadiojaama abi. Tunnistaja läks appi, kannatanu seisis süüdistatava kambri juures, süüdistatav oli ärritunud, rääkis kõva häälega, lubas kedagi lüüa või kellegi prillid lõhkuda. Kannatanu ei tahtnud sel õhtul loendusel osaleda. Tunnistaja F ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas 2008 – 2016 Viru Vanglas, süüdistatav Gervin Pamberg ja kannatanu R. M. olid seal sel ajal kinnipeetavad, ka E. R. ja S. P. kandsid sel ajal seal karistust. Kõik nad olid koos ühes osakonnas. Kannatanul olid nende isikutega probleemid, temalt oli raha välja pressitud ja tal oli toimunud ka füüsiline konflikt. Kannatanu ütles tunnistajale, et raha pressisid temalt välja Gervin Pamberg ja S. P. See oli augustis
4. Kannatanu ema kandis E. R. arvele raha ja selle laekumist kontrollis tunnistaja K-raha kaudu. Teise isiku arvele raha kandmisel saab teistele vangla kauplusest kaupa tellida, mingeid takistusi selleks ei ole. Tunnistaja kinnitas, et E. R. pidi kannatanu ema poolt kantud raha eest tellima kaupu S. P.le ja Gervin Pambergile ja juhul, kui raha ei laeku, pidi kannatanu peksa saama. Tunnistaja O. V. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas Viru Vanglas koos Aga. Tunnistaja ei mäleta, kas süüdistatav Danil Gokalo ja kannatanu A vahel oli mingi konflikt, ta ei mäleta ja seda, mis teemal see oli ja kuidas või millega see lõppes. Tunnistaja kinnitas, et ei mäleta üldse seda sündmust. Tunnistaja E. R. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav Danil Gokaloga kandis ta samal ajal karistust Viru Vanglas, samal ajal kandis seal karistust ka S. P., R. M. viibimist samal ajal vanglas ta ei välista. Tunnistaja seletas, et tal oli S. P.ga kokkulepe, et ta tellib viimasele kaupa vangla kauplusest, kuna tunnistaja oli vahistatud ja seega sai vangla arvet kasutada 100%-liselt, süüdimõistetul peetakse teatud % rahadest kinni. Tunnistaja seletas, et ta ei teadnud, kes S. P. jaoks raha üle kannab, kuna väljavõtet ta ei küsinud, võis olla 20 €. Nad leppisid kokku, mida nad tellivad ja tunnistaja pani tellitud kauba päevaruumis asuvasse külmkappi. Gervin Pamberg ei ole tunnistaja vahendusel kaupa tellinud, aga S. P. ei öelnud ka seda, et keegi veel tahab, kui tema tellib. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Sündmuskoha 21.05.2015 vaatlusprotokoll koos fototabelite ja skeemiga, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta Ida-Virumaal Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R2 osakonna päevaruumis ja kambris nr.R202, mille kõrval oli silt P. Päevaruumi põrandal on näha punaseid veretaolise vedeliku jälgi, need rajana, mis lähevad kambri nr.R202 suunas, samuti on veretaolise vedeliku jälgi kambritevahelise koridori põrandal, kambri ukse juures, kambri 9 - - - - - - - - - - põrandal, narivoodi redeli äärel ja ülemise ääre peal, WC poti ümbruses põrandal ning varnas rippuva jope käise peal Viru Vangla meditsiiniosakonna 21.05.2015 tõend, mille kohaselt toodi J. P. meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks ja esmaabiks 21.05.2015 kell 19.
5. Välisel vaatlusel tuvastati: parema silma kulmu piirkonnas ülemises osas vähese veritsusega haav pikkusega 2,5 cm, ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud, kinnipeetav kaebusi ei esitanud, kontrolliti kinnipeetava vererõhku – 145/65, haav puhastati, suleti 2 õmblusega ja määriti briljantrohelisega Asitõendi 25.05.2015 vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla R hoone R2 osakonnas asuvate valvekaamerate 21.05.2015 salvestisi ajavahemikul kell 19.00:00 – 19.29:59 Viru Vangla meditsiiniosakonna 27.05.2015 tõend, mille kohaselt pöördus III üksuse valvur B meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks 27.05.2015 kell 08.
6. Välisel vaatlusel tuvastati paremal rindkere esipinnal 12 cm suuruse ala punetus, mujal vigastusi ei fikseeritud, esmaabi andmine ei olnud vajalik Asitõendi 11.06.2015 vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla R hoone R1 osakonnas asuvate valvekaamerate 27.05.2015 salvestisi ajavahemikul kell 07.55:33 – 07.58:00 Viru Vangla meditsiiniosakonna 06.04.2015 tõend, mille kohaselt toodi E. V. I. meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks ja esmaabiks 06.04.2015 kell 10.
7. Välisel vaatlusel tuvastati: paremal küljel mõõtmetega 9,5 cm x 5 cm kollakas-sinine verevalum ja paremal õlavarrel ees pinnal mõõtmetega 2 cm x 1 cm ja 1 cm x 1 cm näpujäljekujulised verevalumid, parema küünarvarre alumisel kolmandikul eelnevalt tekitatud enesevigastused, ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud, esmaabi andmine ei olnud vajalik, enesevigastustele pandi uus kuiv side kannatanu E. V. I. vigastustest tehtud fotod Asitõendi 05.05.2015 vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla R hoone R1 osakonna päevaruumis asuva valvekaamera 12 R1PAEVAR 05.04.2015 salvestist kell 18.45.00 – 19.15:22 Viru Maakohtu 31.01.2018 otsus kriminaalasjas nr.1-18-98, mille kohaselt tunnistati Danil Gokalo süüdi KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8,

§200lg.2 p.4, 7, 9 järgi ning karistati Kar

S §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva alates 19.09.2017 kannatanu J. P. vigastustest tehtud fotod E. R. 20.07.2015 – 21.07.2015 K-Raha konto väljavõte Viru Vanglast, kust nähtub, et 20.07.2015 on A. M. kandnud E. R. kontole 20 € kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani 03.04.2018 taotlus Danil Gokalole kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulude hüvitamiseks summas 30 € Viru Vangla spetsialist G 03.04.2018 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, millega rahuldati vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja hüvitati kulu summas 30 € kaitsja vandeadvokaat Eduard Bukattšiku 21.12.2017 taotlus Gervin Pambergile kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulude hüvitamiseks summas 72 € Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga 22.12.2017 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, millega rahuldati vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja hüvitati kulu summas 72 € 10 - - - - - - kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi 06.10.2015 taotlus Danil Gokalole kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulude hüvitamiseks summas 60 € Viru Vangla spetsialist H 06.10.2015 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, millega rahuldati vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi taotlus ja hüvitati kulu summas 60 € Karistusregistri väljavõte Gervin Pambergi suhtes Pärnu Maakohtu 17.10.2019 otsus, millega Gervin Pamberg mõisteti süüdi KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8,

§423

-1 järgi ning karistati liitkaristusega 3 aastat 2 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud 15 päeva vangistust ning vangistus 2 aastat 8 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat 2 kuud koos KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätetatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega Harju Maakohtu 01.12.2020 otsus, millega Gervin Pamberg mõisteti süüdi KarS §199 lg.2 p.

§423

-1 järgi ning karistati liitkaristusega 3 aastat 10 kuud 19 päeva vangistust tingimisi katseajaga 4 aastat 6 kuud koos KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja KarS §75 lg.2 p.2, 5, 8, 9 sätestatud lisakohustuste täitmise kohustusega, elektroonilise valve tähtaeg oli 6 kuud Harju Maakohtu 11.10.2021 otsus, millega Gervin Pamberg mõisteti süüdi KarS §423-1; §25 lg.2 - 199 lg.2 p.

§200

lg.2 p.7, 8 järgi ning karistati liitkaristusega 7 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust alates 18.08.2021 Karistusregistri väljavõte Danil Gokalo suhtes Viru Maakohtu 31.01.2018 otsus, millega Danil Gokalo mõisteti süüdi KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8,

§200

lg.2 p.4, 7, 9 järgi ning karistati liitkaristusega vangistusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva alates 19.09.

1. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Episood 29.07.2015, kannatanu R. M. Süüdistatav Gervin Pambergile on esitatud süüdistus selles, et ta nõudis koos kaaskinnipeetav S. P.ga 29.07.2015 Viru Vangla R hoone R4 osakonna kambris nr.R419 kaaskinnipeetav R. M.lt 20 € väärtuses raha kasutamist enda tarbeks vangla kauplusest kaupade ostmiseks. Sellega pani Gervin Pamberg toime KarS §214 lg.2 p.1, 4 järgi sätestatud kuriteo. KarS §214 lg.2 p.1, 4 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara 11 omandamise, hoidmise või turustamise, asja kelmuse või väljapressimise grupi poolt. tahtliku rikkumise või hävitamise, Väljapressimisega rünnatav hüve on isikuvabadus, süütegu seisneb kannatanu viimises varalise enesekahjustuseni, tegemist peab olema vägivalla või ähvardamisega. Vara üleandmise nõudmise või vägivalla kasutamisega on süüteokoosseis täidetud. Tagajärjena varalise kasu saamine toimepanija poolt pole koosseisu täidetuse seisukohalt oluline. Varaline kasu võib seisneda vara, vallasasja või kinnisasja saamises, samuti varalise kohustuse võtmises või tasuta töö tegemises. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Nõudmine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui sellega kaasneb ähvardus või vägivald. Seejuures ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte, määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka kannatanu. Vägivald võib antud kuriteokoosseisu puhul olla nii psüühiline kui füüsiline. Kannatanu R. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kaaskinnipeetavad S. P. ja Gervin Pamberg andsid talle valida, kas ta laseb nende jaoks kaaskinnipeetav E. R. vanglakontole kanda raha või saab peksa. Kuna ta kartis peksa saada, nõustus ta ema poolt E. R. arvele kantud raha jätma S. P.le ja Gervin Pambergile. Kannatanu ütluste kohaselt oli S. P. põhiline väljapressija, viimane ka lõi kannatanut ja andis E. R. andmed raha ülekandmiseks, kuid Gervin Pamberg oli kogu aeg kõrval ja ähvardas verbaalselt. Kannatanu kinnitas ka, et temale E. R. ema poolt ülekantud rahast midagi vangla kauplusest ei tellinud ja seda raha kannatanu ei näinud. Tunnistaja E. R. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tal oli Viru Vanglas karistuse kandmise ajal kokkulepe S. P.ga, et ta tellib viimase jaoks vangla kauplusest kaupa. Seda, kes S. P. jaoks tema vanglakontole raha üle kannab ja kas selle raha eest tahab kaupa veel keegi, tunnistaja ei teadnud. Summa oli 20 € ja nad leppisid S. P.ga kokku, mida tunnistaja tellib. Peale tellimuse kättesaamist pani tunnistaja kilekotis asuva kauba päevaruumis asuvasse külmkappi. Tunnistaja (tol ajal kinnipeetav) E. R. K-raha Viru Vangla konto väljavõttest perioodil 20.07.2015 – 21.07.2015 nähtub, et 20.07.2015 on A. M. kandnud tunnistaja vanglakonto arvele 20 €. Tunnistaja F ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas süüdistuses viidatud ajal Viru Vanglas ja vestluses kannatanuga selgus, et tal olid probleemid Gervin Pambergi ja S. P.ga, kes pressisid temalt raha välja. Nimelt pidi kannatanu ema kandma E. R. arvele raha ning viimane pidi selle raha eest tellima vangla kauplusest kaupu S. P.le ja Gervin Pambergile. Kannatanu oli tunnistajale ka öelnud, et kui raha ei laeku, pidi kannatanu peksa saama. Tunnistaja kontrollis raha laekumist K-raha kaudu ja nägi, et kannatanu ema oli raha E. R. arvele kandnud. Maakohtu istungil viitas Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk oma kaitsekõnes sellele, et E. R. arvele kantud raha sai kasutada ainult E. R. ise ja kannatanul ei olnud selle raha kasutamise üle mitte mingit võimu. Maakohus nõustub selle seisukohaga täielikult, kuna see seisukoht on kooskõlas tunnistajate E. R. M. ja F ütlustega. Tunnistaja E. R. M. kinnitas maakohtu istungil, et kuna tema oli sel ajal Viru Vanglas vahistatu, mitte süüdimõistetu, siis tema 12 vanglakontole laekunud rahadest kinnipidamist ei toimunud ja ta sai kasutada laekumisi 100% ulatuses. Seda võimalust kasutasid ära süüdimõistetud, kelle vanglakontodelt peeti teatud ulatuses summasid kinni. Tunnistaja F seletas, et iga kinnipeetav sai kasutada tema vanglakontol olevat raha iseseisvalt ja keegi teine seda raha kasutada ei saanud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja väide igati kooskõlas ka kannatanu ütlustega selles osas, et tema seda raha kasutada ei saanud ja sellest rahast mingeid kaupu endale osta ei saanud. Ülaltoodu alusel ei anna kaitsja sellekohane õigeksmõistmiseks antud kuriteoepisoodis. väide alust Gervin Pambergi Maakohtu istungil viitas Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk oma kaitsekõnes ka sellele, et kannatanu ei andnud kohtus ütlusi selle kohta, et Gervin Pamberg ja S. P. oleksid nõudnud E. R. arvel oleva raha eest neile kaupade ostmist. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastupidi, kannatanu ütlusest maakohtu istungil nähtub üheseltmõistetavalt, et ta lasi oma emal kanda E. R. nimel olevale vanglakontole üle 20 € seoses sellega, et S. P. ja Gervin Pamberg nõudsid seda ja ähvardasid vastupidisel juhul anda kannatanule peksa. Asjaolu, et raha kanti üle 20.07.2015 ja kuriteoepisood kannab kuupäeva 29.07.2015, ei anna alust Gervin Pambergi õigeksmõistmises antud kuriteoepisoodis. Teatavasti toimub vanglas vangla kauplusest kaupade ostmine eeltellimise kaudu, seega ei ole 9-päevane vahe mingi erisus. Maakohtu istungil viitas Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk oma kaitsekõnes ka sellele, et kannatanu ei mäletanud kohtuistungil tõendamiseseme asjaolusid ja andis ütlusi enamuses osas pärast temale kohtueelses menetluses antud ütluste ettelugemist. Maakohus nõustub sellega, kuid ei näe selles menetlusnormide rikkumist. Antud juhul oli kuriteoepisood toime pandud 29.07.
2. Maakohus möönab igati, et kannatanu, kes on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud ja oma eluga edasi läinud, ei pruugi mäletada ja ilmselt enam ei taha ka mäletada kõike vangistuses toimunut. Ütluste meenutamine ringkonnaprokuröri poolt maakohtu istungil maakohtu loal on igati kooskõlas kehtiva KrMS §288 lg.9 p.
3. Maakohus peab igati eluliselt usutavaks seda, et kannatanu ei mäleta käesoleval ajal toona toimunut väga selgelt. Samas kinnitas kannatanu maakohtu istungil, et süüdistuses on märgitud kõik õigesti, kuid praegu ta kõike enam ei mäleta. Seda märkis õigesti oma kaitsekõnes ka Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk. Maakohtu istungil viitas Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk oma kaitsekõnes ka sellele, et Gervin Pambergi ütlused kannatanult raha väljapressimise osas ei ole vastuolulised ja neis ei ole põhjust kahelda. Maakohus ei saa seda väidet kuidagi kinnitada ega ümber lükata, kuna kaitsja ei ole oma kaitsekõnes selgitanud, missugused süüdistatav Gervin Pambergi ütlused ei ole vastuolulised ning milliste ja kelle ütlustega konkreetselt need ei ole vastuolus. Maakohus saab hinnata vaid süüdistatav Gervin Pambergi poolt maakohtu istungil antud ütlusi ja leiab, et need ei ole kuidagi kooskõlas teiste käesolevas kriminaalasjas antud kuriteoepisoodi osas kogutud tõenditega. 13 Hinnates käesoleva kuriteoepisoodi tõendeid kogumis on maakohus seisukohal, et süüdistuses viidatud ajal pressisid kinnipeetavad Gervin Pamberg ja S. P. kaaskinnipeetavalt R. M.lt välja 20 € väärtuses raha kasutamist enda tarbeks vangla kauplusest kaupade ostmise näol, ähvardades teda vastasel juhul läbi peksta. Selline 20 € nõudmine oli ilmselgelt ebaseaduslik. Nagu maakohus juba eelpool märkis, ei ole antud kuriteokoosseisu puhul oluline, kas kasutatud vägivald oli psüühiline või füüsiline. Kannatanu ütlustest nähtub üheselt, et tema ja S. P. vahel toimus füüsiline kontakt, kuid Gervin Pamberg ähvardas kannatanut psüühiliselt. Seega pidas kannatanu oma tervist ja ka elu ohustatuks. Füüsilise vägivalla kasutamisega ja samal ajal verbaalselt ähvardamisega tekitati kannatanus selline hirmutunne, et peksmise vältimiseks nõustus ta laskma emal raha üle kanda kaaskinnipeetava kontole teades, et ta ise seda summat kasutada ei saa ja seda kasutavad omaks tarbeks S. P. ja Gervin Pamberg. Maakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematult tuvastamist kannatanult varalise kasu üleandmise nõudmine vägivallaga ähvardamisega Gervin Pambergi poolt. Asjaolu, et kannatanu väidete kohaselt toimus tal füüsiline konflikt vaid S. P.ga, ei vabasta Gervin Pambergit kuidagi antud kuriteoepisoodist, kuna kannatanu ütluste kohaselt maakohtu istungil oli Gervin Pamberg alati kohal ja juures ning ähvardas kannatanut verbaalselt. Maakohus on seisukohal, et seega oli nii S. P.l kui ka Gervin Pambergil ühine soov ja eesmärk saada kannatanult 20 € ülekandmine E. R. vanglakontole ning selle summa kasutamine enda huvides. Asjaolu, et see ka õnnestus, on tõendatud tunnistaja E. R. M. poolt maakohtu istungil antud ütlustega, mille kohaselt tellis ta S. P. nimetamisel oma nimel kaupu vangla kauplusest ja pani need päevaruumis asuvasse külmkappi. Kannatanu ei saanud ema poolt E. R. nimele kantud raha eest kaupu tellida ja E. R. poolt juba tellitud kaupu kasutada. Maakohus on talle esitatud tõendite alusel ka veendunud, et S. P. ja Gervin Pamberg tegutsesid ühiselt ja kokkuleppel eesmärgi saavutamiseks. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et Gervin Pamberg pani selle kuriteo toime otsese tahtlusega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et subjektiivsest küljest on Gervin Pamberg antud kuriteoepisoodi toime pannud kavatsetult. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu ja soovib oma teo tagajärge. Otsese tahtluse puhul ei ole teo tagajärg isiku teo eesmärk. Maakohus on veendumusel, et 20 € väljapressimisel kannatanult oli Gervin Pambergi eesmärgiks ka nimetatud summa ülekandmise saavutamine kaaskinnipeetava arvele ja selle summa enda jaoks kulutamine. Gervin Pamberg tegutses just eelnimetatud eesmärgi saavutamise nimel, seega kavatsetult. Maakohtu istungil loobus kannatanu varemesitatud tsiviilhagist. 14 Episood 31.03.2015 – 05.04.2015, kannatanu E. V. I. Süüdistatavatele Gervin Pambergile ja Danil Gokalole on esitatud süüdistus selles, et perioodil 31.03.2015 – 05.04.2015 nõudsid nad kaaskinnipeetavalt E. V. I.lt varalise kasu üleandmist, mis seisnes selles, et süüdistatavad peksid kannatanut käte ja jalgadega ning nõudsid ilma seadusliku aluseta temalt 50 €. Vägivalla kasutamisega tekitati kannatanule paremale küljele ja paremale õlavarrele eespool verevalumid. Sellega panid Gervin Pamberg ja Danil Gokalo toime KarS §214 lg.2 p.1, 4 järgi sätestatud kuriteo. KarS §214 lg.2 p.1, 4 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise grupi poolt. Väljapressimisega rünnatav hüve on isikuvabadus, süütegu seisneb kannatanu viimises varalise enesekahjustuseni, tegemist peab olema vägivalla või ähvardamisega. Vara üleandmise nõudmise või vägivalla kasutamisega on süüteokoosseis täidetud. Tagajärjena varalise kasu saamine toimepanija poolt pole koosseisu täidetuse seisukohalt oluline. Varaline kasu võib seisneda vara, vallasasja või kinnisasja saamises, samuti varalise kohustuse võtmises või tasuta töö tegemises. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Nõudmine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui sellega kaasneb ähvardus või vägivald. Seejuures ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte, määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka kannatanu. Vägivald võib antud kuriteokoosseisu puhul olla nii psüühiline kui füüsiline. Kannatanu E. V. I. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta kandis koos süüdistatavatega ühel ja samal ajal karistust Viru Vanglas ning tal tekkis süüdistatavatega konflikt, kuna nad tahtsid, et kannatanu laseks enda vanglakontole kanda 50 € ja telliks selle summa eest neile vangla kauplusest kaupu. Kuigi kannatanu otsis võimalust lasta enda arvele 50 € üle kanda, see tal ei õnnestunud, süüdistatavad käisid talle seda kogu aeg meelde tuletamas. Kuna raha saamine 2 kuu jooksul ei õnnestunud, hakkasid süüdistatavad teda päevaruumis peksma. Peksid mõlemad süüdistatavad, nii käte kui jalgadega, kannatanu tundis löökidest valu. Tunnistaja kinnitas, et raha nõudis temalt kindlasti Gervin Pamberg, Danil Gokalo osas toetab ta varasemas seletuskirjas kirjapandut. Lisaks peksmisele päevaruumis käskisid süüdistatavad kannatanul minna külmkapi taha, kus peksmine jätkus. Asitõendi 05.05.2015 vaatlusprotokollist (videosalvestis Viru Vangla R hoone R1 osakonna päevaruumis asuva valvekaamerast 05.04.2015 perioodil 18.45.00 – 19.15.22) nähtub, kuidas süüdistatavad peksavad kannatanut päevaruumis. Videost nähtuvalt nõustub maakohus kannatanuga selles osas, et tegemist oli sellise intensiivsusega peksmisega, mis ilmselgelt tekitas kannatanule valu. Samuti on kannatanu ütlused nimetatud videosalvestisega kooskõlas selles osas, et salvestiselt on näha, kuidas kannatanu liikus külmkapi taha ja tema peksmine jätkus ka seal. 15 Viru Vangla 06.04.2015 allkirjastamata tõendist nähtub, et 06.04.2015 kell 10.40 toodi meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks ja esmaabiks E. V. I. Välisel vaatlusel tuvastati tema paremal küljel 9,5 cm x 5 cm kollakas-sinine verevalum ja paremal õlavarrel eespinnal 2 cm x 1 cm ja 1 cm x 1 cm näpujälje kujulised verevalumid. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud, kinnipeetav esmaabi ei vajanud. Kannatanu vigastused on ka fotografeeritud ja neilt fotodelt nähtuvad meditsiiniosakonna poolt kirjeldatud vigastused. Fotod on esitatud maakohtule. Nimetatud kuriteoepisoodis peaspetsialist D. on tunnistajana üle kuulatud ka Viru Vangla Mõlemad süüdistatavad kinnitasid maakohtu istungil, et mingit raha nad kannatanult ei nõudnud, kuid narrisid teda, togisid, naljatasid tema üle. Süüdistatav Gervin Pamberg kinnitas, et lõi kannatanut käe ja jalaga päevaruumis, aga haiget ei tahtnud teha. Süüdistatav Danil Gokalo kinnitas, et lõi kannatanule lahtise käega vastu kukalt. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 05.04.2017 peksid süüdistatavad kannatanut vangla päevaruumis. See on tõendatud videosalvestisega, asitõendi vaatlusprotokolliga, meditsiiniosakonna tõendiga ja fotodega kannatanust. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele tõendavad peksmist ka kannatanu ning mõlema süüdistatava ütlused. Küll on aga antud kuriteoepisoodis vaidlus selle üle, kas antud peksmise puhul oli tegemist vaid kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemisega või oli see tagajärjeks sellele, et kannatanu ei suutnud tagada 50 € ülekandmist enda arvele, et siis selle summa eest tellida vangla kauplusest kaupu süüdistatavatele. Maakohtu istungil väitis Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk oma kaitsekõnes, et raha väljapressimine kannatanult ei ole tõendatud, kannatanu ei mäletanud kohtus tõendamiseseme asjaolusid ja tema ütlused raha küsimise osas on ebausaldusväärsed. Maakohus selle seisukohaga ei ebausaldusväärsed. nõustu ja ei leia, et kannatanu ütlused on Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool märkis, ei ole kannatanule tema ütluste meenutamine kohtuistungil ringkonnaprokuröri poolt kuidagi vastuolus kehtiva KrMS-ga. Maakohus möönab, et käesolevas kriminaalasjas oli selline meenutamine igati põhjendatud, kuna süüdistuse kohaselt oli kuriteoepisood toime pandud ajavahemikul 31.03.2015 – 05.04.
4. Maakohus möönab igati, et kannatanu, kes on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud ja oma eluga edasi läinud, ei pruugi mäletada ja ilmselt enam ei taha ka mäletada kõike vangistuses toimunut. Maakohus peab igati eluliselt usutavaks seda, et kannatanu ei mäleta käesoleval ajal toona toimunut väga selgelt. Samas selgitas kannatanu maakohtu istungil, et süüdistatavad tahtsid, et kannatanu laseks enda arvele kanda 50 € ja et ta telliks selle raha eest süüdistatavatele kaupu vangla kauplusest. Süüdistatavad käisid talle seda pidevalt meelde tuletamas, aga kannatanu ei leidnud kuidagi võimalust 50 € ülekandmiseks enda arvele. Kui see ei õnnestunud, hakkasid süüdistatavad kannatanut peksma. 16 Kannatanu selgitas maakohtus veenvalt nii asjaolude mittemäletamist käesoleval ajal kui ka nende vastuolulisust. Maakohus peab neid selgitusi eluliselt usutavateks. Seega on kannatanu ütlustest maakohtu istungil üheseltmõistetavalt aru saada, et kannatanu seostas oma peksmise 05.04.2017 justnimelt sellega, et tal ei õnnestunud lasta oma arvele kanda 50 € ja sellest tulenevalt ei saanud ta ka süüdistatavatele vangla kauplusest kaupu tellida. Vastuseks kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki väidetele kaitsekõnes selle kohta, et kohtueelses menetluses kinnitas kannatanu, et 50 € nõudmine Gervin Pambergi poolt oli vale, aga kohtulikus menetluses andis ütlusi, et süüdistatav nõudis 50 € tasumist, märgib maakohus, et kannatanul oli kohtuistungil ütlusi andes igakülgne võimalus toetada just neid ütlusi, mida kannatanu pidas antud kuriteoepisoodis tõesteks. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Gervin Pamberg nõudis kannatanult 50 € laekumist kannatanu vanglakontole ja selle nõudmise mittetäitmisel peksid mõlemad süüdistatavad kannatanut. Maakohtul puudub igasugune alus kannatanu ütlusi mitte uskuda. Kannatanu jäi maakohtu istungil üheselt selle juurde, et antud asjas kirjutas ta vanglas seletuskirja ja seal märgitu on õige. Maakohtu istungil viitas Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk sellele, et tunnistaja D ütlustest ei selgu, et süüdistatav oleks kannatanult raha välja pressinud. Maakohus nõustub selle väitega. Maakohtu istungil kinnitas tunnistaja, et ei mäleta midagi seoses eeltoodud intsidendiga. Ringkonnaprokurör viitas oma kohtukõnes vaid asjaolule, et tunnistaja väitel oli kannatanul tihti probleeme teiste kinnipeetavatega ja ta oli kannatanu pooleks. Nimetatud tunnistaja oli maakohtu istungile välja kutsutud ringkonnaprokuröri taotlusel. Eeltoodu alusel ei anna nimetatud tunnistaja ütlused kuidagi süüdistust kinnitavaid, s.o. süüdistatavaid süüstavaid ütlusi, mistõttu jääb maakohtul täiesti arusaamatuks, missugustel põhjendustel pidas ringkonnaprokurör vajalikuks nimetatud tunnistaja väljakutsumise maakohtu istungile. Asjaolu, et kannatanul oli tihti probleeme kaaskinnipeetavatega, ei ole käesoleva kriminaalasja materjalide seisukohalt tõenduslikku väärtust omav. Maakohtu istungil väitis Danil Gokalo kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, et kannatanu ja Danil Gokalo vahel oli konflikt seoses vaenulike suhetega, et kannatanu ei kinnitanud maakohtu istungil, kas Danil Gokalo üldse lõi teda, see, et Danil Gokalo nõudis kannatanult varalist kasu, on teada ainult kannatanu sõnadest, puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et ost oli tehtud ning kannatanu ütlused kauba ostmise nõudmise osas olid väga segased. Sellega seoses võib maksimaalselt olla tegemist kehalise väärkohtlemisega. Maakohus nende väidetega ei nõustu. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kannatanu ja Danil Gokalo vahel olid vangistuse kandmise ajal vaenulikud suhted. Sellele ei viidanud ütluste andmisel ei kannatanu ega ka Danil Gokalo. Vastupidi, kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et tema seostas enda peksmise Danil Gokalo poolt just sellega, et ta ei suutnud muretseda enda vanglakontole mõlema süüdistatava jaoks 50 €. Igasugused 17 muud versioonid kannatanu ja Danil Gokalo suhete ning peksmise põhjuste kohta antud kuriteoepisoodis puuduvad. Kannatanu ütluste usaldusväärsust hindas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus ei nõustu kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejeviga selles osas, et kannatanu ütlused olid segased. Maakohus nõustub kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejevi väitega selles osas, et käesolevas kriminaalasjas püüdvad tõendid selle kohta, et ost vangla kauplusest oli tehtud ja see kaup Danil Gokalole üle antud, kuid märgib, et selliseid tõendeid ei saagi olemas olla, kuna sellist ostu kunagi ei tehtud. Kuna maakohus peab kannatanu ütlusi usaldust väärivateks, siis on antud juhul tegemist olukorraga, kus süüdistatavad küll nõudsid kannatanult varalist kasu, kuid ei saanud ja seetõttu kasutasid füüsilist vägivalda. Nagu maakohus juba eespool märkis, ei ole tagajärjena varalise kasu saamine toimepanija poolt koosseisu täidetuse seisukohalt oluline. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Nõudmine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui sellega kaasneb ähvardus või vägivald. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli varalise kasu üleandmise nõue esitatud ja selle mittetäitmise tagajärjena kaasnes kannatanu suhtes toimepandud füüsiline vägivald. Tuginedes kohtueelses menetluses kogutud ja maakohtule esitatud tõenditele on maakohus veendunud, et mõlemad süüdistatavad nõudsid kannatanult varalise kasuna 50 € laekumist kannatanu vanglakontole, mille eest pidi kannatanu vangla kauplusest tellima kaupu süüdistatavale ning selle nõudmise mitterealiseerumise tagajärjena peksid mõlemad süüdistatavad kannatanut. Kannatanu seostas füüsilise vägivalla kasutamise eranditult sellega, et tal ei õnnestunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele süüdistatavate poolt hankida enda vanglakontole nõutud 50 €. Vastuseks kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi kohtukõne teesidele antud kuriteoepisoodis märgib maakohus veel järgnevat. Oma kaitsekõnes viitas kaitsja sellele, et kannatanu ei osanud selgitada, kas Danil Gokalo lõi üldse teda või viibis lihtsalt kannatanu ja Gervin Pambergi juures. Kannatanu löömist tunnistas maakohtu istungil Danil Gokalo ise. Maakohus viitab siinjuures ka sellele, et vastavalt Riigikohtu praktikale saab kuriteo toimepanijaks lugeda ainult isikut, kelle teopanus kuriteo toimepanemisel on oluline ja kes tegutseb ühise teootsuse alusel. Seega välja selgitamaks, kas isik on kuriteo toime pannud, tuleb tuvastada tema teopanus. 05.04.2015 toimunu tuvastamisel on peamiseks tõendiks kannatanu ütlused, mida põhimomentides kinnitavad täielikult meditsiiniosakonna tõend, fotod kannatanu vigastustest ja Asitõendi vaatlusprotokoll ning osaliselt süüdistatavate ütlused. Kannatanu ja süüdistatavate ütlusi selles kuriteoepisoodis on maakohus hinnanud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Asitõendi 05.05.2015 vaatlusprotokollist (videosalvestis Viru Vangla R hoone R1 osakonna päevaruumis asuva valvekaamerast 05.04.2015 perioodil 18.45.00 – 19.15.22) nähtub üksikasjalikult, et 18 mõlemad süüdistatavad löövad kannatanut, löögid toimuvad muuhulgas jalgadega, kätega, televiisori puldiga, rusikaga ning liigutatakse korduvalt külmkappi selliselt, et see pressib seina ja kapi vahel olevat kannatanut. Kõiki neid tegevusi on teinud mõlemad süüdistatavad. Eelneva alusel leiab maakohus, et süüdistatavate poolt maakohtu istungil antud ütlused kannatanu suhtes toimepandud vägivalla osas ei ole muude tõenditega kooskõlas. Kannatanu ütluste ja eelkõige Asitõendi vaatlusprotokolli alusel ei saa kuidagi väita, et Danil Gokalo viibis vaid kannatanu ja Gervin Pambergi juures ning mingit tegevust väljapressimise mõttes ei teinud. Isegi, kui lähtuda kannatanu ütlustest selles osas, et 50 € kandmist kannatanu vanglakontole ja selle eest vangla kauplusest kaupade tellimist nõudis temalt vaid Gervin Pamberg, leiab maakohus, et vägivalla tarvitamisega mõlema süüdistatava poolt on tegemist ühise teootsusega, mis muutus ühiseks sellega, et Danil Gokalo hakkas koos Gervin Pambergiga kannatanu suhtes tarvitama füüsilist vägivalda. Danil Gokalo ütlused selle kohta, et ta lõi kannatanut vaid ühel korral lahtise käega vastu kukalt, ei ole kooskõlas maakohtule esitatud muude tõenditega. Maakohus loeb üheselt tõendatuks, et kannatanut peksti süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ning selles osales Danil Gokalo. Kuna maakohus ei pea Danil Gokalo ütlusi selles osas usaldusväärseteks, lähtub maakohus teistest selles episoodis maakohtule esitatud tõenditest, millele on käesolevas kohtuotsuses korduvalt viidatud ja hinnang antud eespool. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud süüdistatavate poolt kannatanu suhtes toimepandud väljapressimine ning selle objektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et Gervin Pamberg ja Danil Gokalo panid selle kuriteo toime otsese tahtlusega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et subjektiivsest küljest on Gervin Pamberg ja Danil Gokalo antud kuriteoepisoodi toime pannud kavatsetult. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu ja soovib oma teo tagajärge. Otsese tahtluse puhul ei ole teo tagajärg isiku teo eesmärk. Maakohus on veendumusel, et 50 € väljapressimisel kannatanult oli Gervin Pambergi ja Danil Gokalo eesmärgiks ka nimetatud summa ülekandmise saavutamine kannatanu arvele ja selle summa enda jaoks kulutamine. Gervin Pamberg ja Danil Gokalo tegutsesid just eelnimetatud eesmärgi saavutamise nimel, seega kavatsetult. Mõlema käesolevas kohtuotsuses kirjeldatud väljapressimise episoodi osas peab maakohus nentima, et kahetsusväärselt ei ole ringkonnaprokurör oma kohtukõnes andnud tõenditele nende kuriteoepisoodide osas mingit hinnangut ja piirdunud vaid tõendite lühikese ümberjutustamisega. Maakohus on seisukohal, et asudes kohtuistungil toetama süüdistust ning taotlema süüdistatavate süüdimõistmist, peab ringkonnaprokurör igas kuriteoepisoodis andma eraldi hinnangu kõikidele kogutud ja 19 maakohtule esitatud tõenditele ning oskama neid ka seostada. Käesoleval juhul ei ole ringkonnaprokurör seda teinud ja maakohus taunib sellist käitumist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Gervin Pamberg kriminaalkorras karistatud 3 ja väärteokorras 9 korda. Kriminaalkorras on Gervin Pambergit karistatud Pärnu Maakohtu 17.10.2019 otsusega KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8,

§423-1 järgi ning Harju Maakohtu 01.12.2020 ja 11.10.2021 otsustega Kar

S §199 lg.2 p.9, §423-1, §25 lg.2 §199 lg.2 p.

§200lg.2 p.7 järgi.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Danil Gokalo kriminaalkorras karistatud ühel korral ja väärteokorras on tal 26 kehtivat karistust. Kriminaalkorras on Danil Gokalot karistatud Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8,

§200lg.2 p.4, 7, 9 järgi. Eeltoodu alusel on süüdistused Kar

S §214 lg.2 p.1, 4 järgi Gervin Pambergi ja Danil Gokalo osas kvalifitseeritud õigesti. Maakohtu istungil esitasid mõlemad kaitsjad taotluse kriminaalasja lõpetamiseks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Danil Gokalo kaitsja oma kohtukõnes nimetatud taotlust ei põhjendanud, viidates vaid KrMS §274-2 lg.

1. Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk põhjendas oma KrMS §2742 lg.1 alusel esitatud taotlust sellega, et kahtlustused on süüdistatavale esitatud vastavalt 05.05.2015 ja 15.10.2015, tegemist on lihtsa kriminaalasjaga, menetluse venitamise osas süüdistatavale ja kaitsjale etteheiteid teha ei saa. Mõlemad süüdistatavad andsid maakohtu istungil oma nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. KrMS §274-2 lg.1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §205-2 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS §205-2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamisel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega tuleb arvestada kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Maakohus kaitsjate taotlustega eelpoolviidatud kuriteoepisoodides ei nõustu. Maakohus leiab, et mingit tahtlikku kriminaalasja menetlemisega venitamist prokuratuuri ja maakohtu poolt ei ole toimunud. Maakohus ei saa kuidagi kontrollida Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki väidet selles osas, et kahtlustused kahes ülalviidatud väljapressimise episoodis on süüdistatavale esitatud
2. Kuriteod on tõepoolest toime pandud 2015, kuid süüdistusakt saadeti maakohtusse
3. Maakohus ei näe siinkohal mingit tahtlikku kriminaalasja menetlemisega venitamist, s.h. ka kohtueelses menetluses, kuna sama kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et kaassüüdistatav Danil Gokalo 20 jätkas kuritegude toimepanemist (episoodid vastavalt 21.05.2015, 27.05.2015 ja 16.12.2017) ja seega võis tol ajal olla põhjendatud ka nende episoodide liitmine esmase kriminaalasja juurde. Lisaks sellele nähtub Harju Maakohtu 09.07.2019 määrusest kohtuasjas nr.1-19-5408, et selle kohaselt nõustuti Gervin Pambergi loovutamisega Soome Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel. Viru Maakohtu 25.11.2019 istungil nähtub ringkonnaprokuröri vastusest kohtu küsimusele, et Gervin Pamberg loovutati 15.11.2019 Soome Vabariigile ja sel hetkel ei olnud infot, millal ta saab Eesti Vabariiki tagasi pöörduda. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk kinnitas samal kohtuistungil maakohtule, et tal on sama info, mis ringkonnaprokuröril. Seega ei ole toimunud mingit tahtlikku kriminaalasja menetlemisega venitamist ka kohtumenetluses ning ilmselgelt ei ole õige Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki väide selle kohta, et kriminaalmenetlusega venitamine ei ole toimunud süüdistatava süül. Viru Maakohtus jätkus kriminaalasja menetlus koheselt, kui ringkonnaprokurörilt oli saabunud info, et Gervin Pamberg on tagasi Eesti Vabariigis. Maakohus ei nõustu Gervin Pambergi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki väidetega ka selles osas, et tegemist on lihtsa kriminaalasjaga. Vastupidi, tegemist on raske I astme kuriteoga ja kahe episoodiga. Ülaltoodut kokkuvõttes leiab maakohus, et kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja ületamisega eelviidatud kahes kuriteoepisoodis ei kuulu rahuldamisele. Süüdistatav Gervin Pambergi puhul on tegemist kahe raske I astme kuriteoepisoodiga ja tema väljaandmisega Soome Vabariigile. Süüdistatav Danil Gokalo puhul on ühe raske I astme kuriteoepisoodiga, pärast mida jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist. Episood 16.12.2017, kannatanu A Süüdistatav Danil Gokalole on esitatud süüdistus selles, et ta kasutas 16.12.2017 Viru Vangla V hoone V2 osakonna kambris ametikohustusi täitnud valvur A suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et Danil Gokalo ähvardas korduvalt lüüa õhtusel loendusel ametikohustusi täitva kannatanu pea lõhki. Kannatanu tunnetas seda kuuldes reaalset ohtu oma tervisele. Sellega pani Danil Gokalo toime KarS §274 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS §274 lg.2 p.3 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt. Nimetatud sättega on kaitstud avaliku võimu teostamise tõhusus ja üldisemas mõttes kogu avalik kord. Oluline on seejuures, et antud kuriteokoosseisu moodustab vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuigi maakohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid, ei ole menetlusosaliste vahel käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et 16.12.2017 töötas kannatanu A Viru Vanglas valvurina. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles osas, et süüdistuses nimetatud ajal läks kannatanu süüdistatava kambrist ära võtma telefoni. 21 Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kui ta läks süüdistatava kambrist ära võtma telefoni, siis viimasele see ei meeldinud ja ta lubas loendusel kannatanule peksa anda. Täpsemalt kannatanu süüdistatava ähvarduse sõnu ei mäleta, kuid võttis neid ähvardusi reaalsetena, vaatamata sellele, et süüdistatav oli tema osakonnas uus ja varasemalt neil igasugused kokkupuuted puudusid. Peale ringkonnaprokuröri poolt varasemate ütluste meenutamist selgitas kannatanu, et süüdistatav ähvardas tal pea lõhki lüüa. Korduvaid ähvardusi kannatanu ei kinnitanud. Tunnistaja A. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tunnistaja läks kannatanule appi, süüdistatav oli ärritunud, lubas kedagi lüüa või kellegi prillid lõhkuda, täpselt tunnistaja ei mäleta. Samuti ei mäleta tunnistaja, kas ta ise ähvardust kuulis. Tunnistaja O. V. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta ei mäleta üldse, kas kannatanu ja süüdistatava vahel oli mingi konflikt, mis teemal see oli ja kuidas või millega see lõppes. Tunnistaja kinnitas korduvalt, et seda sündmust ta ei mäleta. Süüdistusakti kohaselt et ähvardas Danil Gokalo korduvalt lüüa õhtusel loendusel ametikohustusi täitva kannatanu pea lõhki. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest nähtub kaks süüdistatavapoolset tegevust kannatanu suhtes – peksa andmine ja pea lõhki löömine. Süüdistusaktist ja ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil ei nähtu, missugust süüteokoosseisu KarS §120 - §121 järgi on antud süüdistuses silmas peetud. Maakohus lähtub asja lahendamisel selle tegelikust sisust ning eelkõige kannatanu ütlustest, mille kohaselt ähvardas süüdistatav kannatanule õhtuse loenduse ajal pea lõhki lüüa. Seega on tegemist tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega KarS §120 lg.1 mõttes. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tegemist peab olema konkreetse kannatanuga, kellel hirmutunne tekib. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja jätab mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest ja et just tema valitseb sündmuste edasist käiku. Ähvardamine peab olema sedavõrd veenev, et kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. Eeltoodu alusel tuleb antud kuriteoepisoodis tuvastada, kas süüdistatav ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega. Nagu maakohus juba eelpool märkis, ei ole antud kriminaalasjas vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal kandis süüdistatav karistust Viru Vanglas ja kannatanu oli selle vangla valvur selles osakonnas, kus süüdistatav karistust kandis. Küll aga seisneb vaidlus selle üle, kas süüdistatav ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega ja kas kannatanul oli alust karta selle ähvarduse täideviimist. Nagu maakohus juba eelpool märkis, lähtub ta käesoleva kriminaalasja lahendamisel kannatanu ütlustest. Kannatanu ütluste kohaselt lubas süüdistatav talle õhtusel 22 loendusel peksa anda, peale varasemate ütluste meenutamist selgitas, et tegemist oli pea lõhki löömise ähvardamisega. Peksa andmisega ja pea lõhki löömisega ähvardamine on ilmselgelt ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega. Samas peab see ähvardamine olema veenev. Need asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas sellised asjaolud puuduvad. Kannatanu ütlustest nähtub üheselt, et süüdistatav oli tema osakonnas uus kinnipeetav, kellega varasemalt tal igasugused kokkupuuted puudusid. Kui kannatanu läks süüdistatava kambrist telefoni ära võtma, avas ta vaid koridoripoolse ukse, kambri sisemine trellitatud uks jäi suletuks. Maakohus möönab, et ähvarduse puhul on selle täideviimise kartuse näol tegemist subjektiivse sisemise hinnanguga ja selle piirid on erinevate isikute puhul erinevad. Käesolevas kuriteoepisoodis oli tegemist olukorraga, kus kannatanu läks süüdistatava kambrist ära võtma telefoni ning süüdistatavale see ei meeldinud ja ta lubas seetõttu valvuri pea lõhki lüüa. Kannatanu ei osanud maakohtu istungil millegagi selgitada ja põhjendada neid asjaolusid, mis tekitasid temas veenvuse selles, et süüdistatav viib oma ähvarduse täide ja kuidas konkreetselt, kannatanu viitas vaid süüdistatava hoiakule ja sihipäratule žestikuleerimisele. Süüdistatav ei ähvardanud kannatanut pikka aega ja intensiivselt, samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanu ütluste põhjal võimalik välja selgitada, mil viisil ja kuidas oleks ähvardus täide viidud. Kuigi kohtupraktikas on KarS §120 sisustamiseks viidatud nn keskmisele inimesele ja tema tajule, leiab maakohus, et antud juhul ei saa me keskmisest inimesest lähtuda. Tegemist on vangla valvuriga, kes oli selle intsidendi ajaks vanglas valvurina töötanud juba 3 aastat. Maakohus leiab, et sellisel töökohal töötamine eeldab, et pingetaluvus ja ümbritseva tajuvuse piirid on keskmisest kõrgemad. Maakohtu istungil ei mäletanud kannatanu, kas ta osales õhtusel loendusel, kuid pidas seda võimalikuks selliselt, et keegi teine käis kambris ja tema seisis kõrval. Alles peale ringkonnaprokuröri poolt varasemate ütluste meenutamist seletas kannatanu, et õhtusel loendusel ta ei osalenud, kuna vanemvalvur O. V. tegi sellise ettepaneku. Tunnistaja O. V. andis maakohtu istungil ütlusi, mille kohaselt ta ei mäleta antud sündmust üldse. Seega oli tekkinud olukord, kui kannatanu ei osalenud loendusel, kuid seda vanemvalvuri soovitusel, viimane aga sündmust ja olukorda ei mäletanud. Kannatanu ei kinnitanud maakohtu istungil, et ettepaneku loendusel mitteosalemiseks tegi ta ise ja seda seoses süüdistatavapoolse ähvarduse veenvusega. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et antud kuriteo objektiivne koosseis ei ole täidetud. Maakohtule esitatud tõenditest ei nähtu neid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et kannatanul oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Samuti leiab maakohus, et täidetud ei ole ka antud kuriteo subjektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuriteokoosseis tahtlust. Seega on käesoleval juhul oluline vastuvaidlematult tuvastada, et süüdistatav tahtis tervisekahjustusega ähvardada just konkreetselt nimetatud kannatanut. Maakohus leiab, et tõendid sellise tahtluse kohta antud kriminaalasjas puuduvad. Hinnates kõiki selles kuriteoepisoodis maakohtule esitatud tõendeid, leiab maakohus, et tegemist oli süüdistatava poolt 23 pahameele väljendamisega telefonikõne katkestamise ja telefoni üleandmise nõude pärast ning see verbaalselt väljendatud pahameel ei olnud seotud konkreetse valvuriga. On eluliselt usutav, et samasuguses situatsioonis oleks süüdistatav end samamoodi väljendanud ka mõne teise valvuri suhtes. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid ja maakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid ka maakohtu istungil, et süüdistatava tahtlus oli suunatud konkreetselt sellele kannatanule. Kannatanu küll kirjeldas maakohtu istungil, et ähvardus oli suunatud talle, kuid kinnitas, et ta oli sel hetkel telefoni ära võtmas üksinda. Lisaks kinnitas kannatanu, et süüdistatav ka žestikuleeris, kuid mitte tema suunas, vaid sihipäratult ja neid süüdistatava liigutusi ta ei kartnud. Ülaltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatava antud kuriteoepisoodis õigeks. Episoodid 21.05.2015, kannatanu J. P. ja 27.05.2015, kannatanu B Danil Gokalole on esitatud süüdistus KarS §121 lg.1 järgi selles, ta pani 21.05.2015 kell 19.22 Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla R hoone R2 osakonna kambris nr.202 koos A. L.ga toime J. P. kehalise väärkohtlemise, mille käigus Danil Gokalo lõi kannatanule rusikaga vastu nägu ja selle tagajärjel põhjustati kannatule valu ja tekitati talle parema silma kulmu piirkonna ülemises osas veritsev haav. KarS §121 lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas Danil Gokalo tekitas süüdistuses nimetatud ajal ja kohas füüsilist valu ja kehavigastuse J. P.le. Kannatanu ütlustest nähtub, et mais 2015 oli tal oma kambris A. L.ga füüsiline konflikt, millesse sekkus hiljem ka Danil Gokalo. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et 21.05.2015 tuvastati J. P. kambris ja selle ümbruses punased veretaolise vedeliku jäljed. Viru Vangla meditsiiniosakonna 21.05.2015 tõendist nähtub, et J. P.l tuvastati 21.05.2015 kell 19.45 parema silma kulmu piirkonna ülemises osas veritsev haav pikkusega 2,5 cm. Vigastus nähtub ka kannatanust tehtud fotodelt. Tunnistaja E ütlustest nähtub, et mais 2015 vajas J. P. arstiabi. Tunnistaja nägi, kuidas kannatanu otsmikul oli haav, mis jooksis verd. Kannatanu ei öelnud talle, mis juhtus. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi Viru Vangla R hoone R2 osakonnas asuvate valvekaamerate 21.05.2015 videosalvestisi nähtub, et kell 19.10.09 teeb Danil Gokalo J. P. suunas ründava kehaliigutuse. Kell 19.22.27 liigub A. L. J. P. kambrisse, tema järel läheb kambrisse ka J. P. Kell 19.22.37 tuleb kambri ukse juurde Danil Gokalo, kes jääb kambri ukse peale seisma. Kambris on näha isikute kiiret omavahelist liikumist. Kell 19.22.55 liigub Danil Gokalo J. P. kambrisse. Kell 19.22.59 tuleb kambrist hooga välja J. P., keda tõukab tagant Danil Gokalo, kes samuti kambrist väljub. Kõige viimasena tuleb kambrist välja A. L. Päevaruumis on näha, kuidas J. P. hoiab kätt enda ees, näo all. 24 Maakohtu hinnangul on eelpoolmainitud tõenditega tuvastatud, et Danil Gokalo pani süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toime kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise, mille tagajärjel tekkis kannatanule kehavigastus. Süüteokoosseis KarS §121 lg.1 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohtu hinnangul tegutses Danil Gokalo otsese tahtlusega, sest ta tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Danil Gokalo läks kannatanu kambrisse ja tema tahtlus oli suunatud kannatanule vigastuse tekitamisele. Danil Gokalole on esitatud süüdistus ka KarS §274 lg.1 järgi selles, et ta kasutas 27.05.2015 kella 07.56 Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas R hoone R1 osakonna kambris nr.R107 vägivalda ametikohustusi täitnud Viru Vangla valvur B vastu, mis seisnes selles, et ta lõi tekkinud rüseluse käigus ühel korral rusikaga Bt tema parema õla piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades rindkere paremal pool esipinnal 12 cm suuruse ala punetuse. KarS §274 lg.1 näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas tegemist oli võimuesindajaga ja vägivalla toimepanemisega ning ametikohustuste täitmisega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu B töötas süüdistuses nimetatud ajal ja kohas Viru Vanglas valvurina ning täitis ametikohustusi. Vägivallaga on väärkohtlemine. tegemist, kui on toime pandud ähvardamine või kehaline Kehaline väärkohtlemine seisneb tervise kahjustamises või valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kannatanu B ütlustest nähtub, et ta teostas mais 2015 kambrite kontrolli. Pärast seda, kui kannatanu võttis ära keelatud esemed, läks süüdistatav närviliseks ja lükkas teda paremale poole rinna piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Viru Vangla meditsiiniosakonna 27.05.2015 tõendist nähtub, et Bl tuvastati 27.05.2021 kell 08.10 paremal rindkere esipinnal 12 cm suuruse ala punetus. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi Viru Vangla R hoone R1 osakonnas asuvate valvekaamerate 27.05.2015 videosalvestisi nähtub, et 27.05.2015 kell 07.55.56 siseneb B Danil Gokalo kambrisse ning ukse juurde jääb seisma valvur C. Kell 25 07.57.16 on B tulnud kambrist välja ja mõlemad valvurid jäävad kambri ukse juurde. Tunnistaja C ütlustest nähtub peale talle ütluste meenutamist, et mais 2015 toimus süüdistatava ja kannatanu vahel rüselus. Rüselus kestis 5 sekundit ja süüdistatav tabas vist kannatanut õlga, kannatanu tasakaalu ei kaotanud. Löögi momenti tunnistaja ei näinud. Tunnistaja kinnitas, et kui konflikt oleks olnud tõsine, oleks tunnistaja kambrisse sisenenud. Maakohtu hinnangul on eelpoolmainitud tõenditega tuvastatud, et Danil Gokalo pani süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toime ametikohustusi täitva võimuesindajast kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Kuigi süüdistatav eitas maakohtu istungil kätega vehkimist, on tema ütlused eelpoolmainitud isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud. Süüteokoosseis KarS §274 lg.1 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi toimepanija tagajärje poole ega tunneta seda kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. Maakohtu hinnangul tegutses Danil Gokalo kaudse tahtlusega. Maakohus leiab, et kui süüdistatav lõi ärritumise tõttu valvurit, pidi ta möönma, et võib kannatanule valu põhjustada. Danil Gokalo kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev esitas maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks Danil Gokalo süüdistuses KarS §121 lg.1, §214 lg.2 p.1, 4, §274 lg.1 ja §274 lg.2 p.3 järgi KrMS §274-2 lg.1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kaitsja märkis, et peale süüdistusakti esitamist venis seetõttu, et kriminaalasi ühendati teise asjaga ning kaassüüdistatav viibis teises riigis. Kaitsja lisas, et kriminaalasi ei ole keeruline ning ei nõua paljude isikute ülekuulamist ja ekspertiiside määramist. Kaitsja oli seisukohal, et kriminaalasi pole süüdistatava tõttu veninud. Ringkonnaprokurör Liina Pikma oli seisukohal, et mõistlik menetlusaeg ei ole veel ületatud. Ringkonnaprokurör märkis, et süüdistusakti kohtusse saatmine venis seetõttu, et süüdistatav pani vanglas järjepidevalt uusi kuritegusid toime, menetlejal oli mitu kriminaalasja menetleda ning eelduslikult tuleks ühe isiku kriminaalasjad kõik koos ära arutada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §274 lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega §274-2 sätestatud alusel, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. KrMS §274-2 lg.1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS §205-2 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS §205-2 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur 26 kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Vastavalt Riigikohtu 20.12.2019 lahendile kohtuasjas nr.1-17-10050 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS §274-2 lg.1 alusel arvestada KrMS §205-2 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Esmalt toob maakohus välja, missugune oli menetluse käik käesolevas asjas. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et süüdistusakt A. L. süüdistuses KarS §121 lg.2 p.3 järgi, S. P. süüdistuses KarS §121 lg.2 p.3 ja §214 lg.2 p.1, 4 järgi, Danil Gokalo süüdistuses KarS §121 lg.1, §214 lg.2 p.1, 4 ja §274 lg.1 järgi ning Gervin Pambergi süüdistuses KarS §214 lg.2 p.1, 4 järgi saabus Viru Maakohtusse 22.12.
4. Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras 02.02.2018 eelistungi ajaks 14.03.
5. Viru Maaakohtu 14.03.2018 eelistungil selgus, et kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik ei olnud kaitseakti esitanud ja seetõttu lükkus eelistung edasi kuni 11.04.
6. Viru Maakohtu 11.04.2018 eelistungi toimumise ajaks ei olnud kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik maakohtule kaitseakti ikka veel esitanud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Maakohus lükkas eelistungi taaskord edasi. Viru Maakohtu 17.04.2018 määrusega määrati Gervin Pambergile kaitsjaks vandeadvokaadi abi Robert Sprengk. Samal päeval määras maakohus uue eelistungi toimumise ajaks 18.06.
7. Viru Maakohtu 14.05.2018 määrusega liideti kriminaalasjaga nr.1-17-11773 kriminaalasi nr.1-18-4056 Danil Gokalo süüdistuses KarS §274 lg.2 p.3 järgi ning kriminaalasja ühiseks numbriks loeti 1-17-
8. Süüdistatavad A. L., S. P., Danil Gokalo ja Gervin Pamberg anti maakohtu 18.06.2018 määrusega kohtu alla. Ühtlasi määrati asja arutamine 07.01.2019 – 09.01.2019, 14.01.2019 – 16.01.2019, 21.01.2019 – 23.01.2019 ja 05.02.
9. Viru Maakohtu 12.09.2018, 20.09.2018, 08.11.2018, 17.12.2018 istungitel arutati ringkonnaprokurör Liina Pikma taotlust süüdistatav S. P. suhtes tõkendi muutmiseks, kuid kuna süüdistatav maakohtu istungitele ei ilmunud, lükkus asja arutamine korduvalt edasi. Viru Maakohtu 07.01.2019 istungil olid kõik süüdistatavad kohal ja maakohtul õnnestus nende isikuandmeid kontrollida. Küll aga lükkus asja arutamine edasi seoses Danil Gokalo kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi haigestumisega. Viru Maakohtu 14.01.2019 istungil selgus, et süüdistatav S. P. oli haigestunud ning teiste süüdistatavate osas ei olnud veel selgunud, kas asjas on võimalik lihtmenetlust kohaldada. Maakohus lükkas asja arutamise edasi. Viru Maakohtu 21.09.2019 istungile süüdistatav S. P. ei ilmunud. Maakohus määras järgmise korraldava istungi ajaks 05.02.2019, et määrata uued üldmenetluse istungi toimumise ajad. Viru Maakohtu 05.02.2019 määrusega eraldati kriminaalasja materjalidest A. L. süüdistus lahendamiseks lühimenetluse korras ja S. P. süüdistus lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Samal päeval toimunud kohtuistungil määrati asja arutamine teiste süüdistatavate suhtes üldmenetluses 25.11.2019 – 29.11.2019 ja 05.12.2019, alternatiivselt 01.07.2019 - 05.07.2019 ja 11.07.
10. Ringkonnaprokurör Liina Pikma esitas 10.05.2019 maakohtule taotluse ühendada A. L. süüdistus kriminaalasjas nr.1-19-3863 tagasi kriminaalasja nr.1-17-11773 materjalide juurde ja 27 jätkata asja lahendamisega üldmenetluses. Viru Maakohtu 14.05.2019 määrusega ühendati ühiseks menetluseks kriminaalasi nr.1-17-11773 ja kriminaalasi nr.1-19-3863 ning kriminaalasja ühiseks numbriks loeti 1-17-
11. Viru Maakohtu 25.11.2019 korraldaval istungil selgus, et Gervin Pamberg oli vahepealsel ajal loovutatud Soome Vabariigile. Maakohus lükkas asja arutamise edasi seniks, kuni Gervin Pamberg naaseb Eesti Vabariiki. Viru Maakohtu 11.09.2020 korraldaval istungil arutati kriminaalasja edasist käiku ning korraldav istung lükati taaskord edasi. Seoses erinevate menetlusosaliste haigestumisega toimus järgmine Viru Maakohtu korraldav istung 07.05.
12. Maakohus leidis, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja lõpetamisega A. L. suhtes on põhjendatud. Maakohus määras, et asja arutamine üldmenetluses toimub 06.12.2021 – 17.12.2021 ja 29.12.
13. Eeltoodust nähtub, et Danil Gokalole esitatud süüdistus KarS §121 lg.1, §214 lg.2 p.1, 4 ja §274 lg.1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on toime pandud kevad – suvel 2015 saabus kohtusse alles 2,5 aastat peale nende toimepanemist. Seejärel lükkus asja arutamine menetlusosaliste eemalolekute tõttu korduvalt edasi, kuni seda sai lõpuks detsembris 2021 sisuliselt arutama hakata. Alates süüdistatava kohtu alla andmisest kuni asjas tehtava lahendini kulus enam kui 3,5 aastat. Danil Gokalole esitatud süüdistus KarS §121 lg.1 ja §274 lg.1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul ei ole nende mahtu ja sisu arvestades tegemist üldsegi keerulise ja mahuka kriminaalasjaga. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga ühelt poolt, et süüdistataval on õigus, et kõiki tema kriminaalasju arutatakse koos. Küll aga ei saa maakohus nõustuda sellega, et väiksemamahulised kriminaalasjad seisavad suuremate taga. Eeltoodu valguses oleks olnud mõistlik eelnimetatud menetlused eraldada ja koheselt kohtusse saata või juhul, kui oli näha kriminaalasja venimine, taotleda nende eraldamist maakohtus, nagu toimus süüdistatav A. L. puhul. Samas arvestab maakohus, et sealjuures ei saa ühegi süüdistatava käitumisele, s.o. haigestumine ja ühe süüdistatava viibimine Soome Vabariigi kinnipidamisasutuses midagi ette heita. Maakohus rõhutab, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasja arutataks efektiivselt, kiiresti ja mõistliku aja jooksul. Nimetatud põhimõtte sätestab juba EIÕK art 6 lg.1 ls.1 ja Põhiseaduse §
14. Niisiis tuleb tõdeda, et kuivõrd asja arutamine on veninud juba sedavõrd pikalt, on kaitsja taotlusel kriminaalasja lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega suur kaal. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega on üks võimalikke lahendusi reageerimaks menetluse ebamõistlikule kestusele, mis tuleb kõne alla siis, kui menetluse kestus on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes isiku karistamisega avalikes huvides. Eeltoodust tulenevalt nõustub maakohus Danil Gokalo kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejevi seisukohtadega osaliselt ja leiab, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.117-11773 Danil Gokalo süüdistuses KarS §121 lg.1 ja §274 lg.1 järgi tuleb lõpetada KrMS §274-2 lg.1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Tegemist on II astme kuritegudega, mille toimepanemisest on möödas 6,5 aastat. Vastavalt Riigikohtu 07.12.2020 lahendile kohtuasjas nr.1-17-3371 tuleb kriminaalasja arutaval kohtul õiguskaitsevahendina kaaluda KrMS §274-2 sätestatu kõrval ka 28 karistuse kergendamist KrMS §306 lg.1 p.6-1 tähenduses. Võttes arvesse käesoleva asja menetlemisega tekkinud ebaõiglust, ei ole see meede põhjendatud. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatavad on neile KarS §214 lg.2 p.1, 4 inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest nad on täiskasvanud ja süüdivad ning nende teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. 29 Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav Gervin Pamberg süüdi kahes kuriteoepisoodis, tegemist on I astme kuritegudega ja ühel juhul on kasutatud füüsilist vägivalda. Süüdistusakti kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindab maakohus kuritegude toimepanemist korduvalt, seda, et mõlemad kuriteoepisoodid on süüdistatava poolt toime pandud vangistuse kandmise ajal ja seda, et ühes kuriteoepisoodis kasutas süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Arvestades käesolevas kohtuotsuses toodut leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse liigi ja suuruse mõistmisel ka süüdistatava isikut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 9 kehtivat väärteokaristust. Mõlemad kuriteoepisoodid on süüdistatav toime pannud reaalse vangistuse kandmise ajal. Peale käesolevas kriminaalasjas kuritegude toimepanemist 2015 on süüdistatav veel korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajal kannab karistust Harju Maakohtu 11.10.2021 otsuse alusel. KarS §214 lg.2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon karistusena ette vaid reaalse vangistuse. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista 6 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Nagu maakohus käesolevas kohtuotsuses eelpool märkis, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning süüdistatava süü on keskmisest määrast suurem. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista 6 aastat vangistust. Vastavalt KarS §65 lg.1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus §64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. 30 Kohtukõnes taotles ringkonnaprokurör karistuste liitmist täiel määral. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et antud juhul on põhjendatud karistuste osaline liitmine. Maakohus viitab siinjuures nii kuritegude toimepanemise ajale kui ka kannatanute seisukohtadele süüdistatava karistamise osas. Samas ei ole maakohtu arvates põhjendatud liita varasemale karistusele KarS §214 lg.2 sätestatud minimaalsest karistusmäärast väiksemat karistust. Eeltoodu alusel tuleb KarS §65 lg.1 alusel liita Harju Maakohtu 11.10.2021 otsusega mõistetud karistusele 7 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust (ringkonnaprokuröri kohtukõnes ilmselgelt ekslikult 7 päeva) käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 6 aastat vangistust osaliselt ning lõplikult kuulub Gervin Pambergil kandmisele 11 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust. Perioodil 18.08.2021 - 09.02.2022 on Gervin Pambergil kantud 5 kuud 22 päeva vangistust ning alates 10.02.2022 jääb Gervin Pambergil kanda 11 aastat 25 päeva vangistust. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav Danil Gokalo süüdi ühes kuriteoepisoodis, tegemist on I astme kuriteoga, mille puhul on kasutatud füüsilist vägivalda. Süüdistusakti kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindab maakohus seda, et kuriteoepisood on süüdistatava poolt toime pandud vangistuse kandmise ajal ja seda, et kannatanu suhtes on kasutatud füüsilist vägivalda. Arvestades käesolevas kohtuotsuses toodut leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmine. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse liigi ja suuruse mõistmisel ka süüdistatava isikut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 26 kehtivat väärteokaristust. Käesolevas kriminaalasjas menetletava ja süüdimõistmiseni viiva kuriteoepisoodi on süüdistatav toime pannud reaalse vangistuse kandmise ajal. Peale käesolevas kriminaalasjas kuriteo toimepanemist 2015 on süüdistatav veel kriminaalkorras karistatud 2018 ning käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas. Lisaks nimetatud kriminaalasjale, milles on süüdistatav käesoleval ajal vahistatud, on maakohtu menetluses veel üks kriminaalasi sama süüdistatava suhtes KarS §274 lg.2 p.3 järgi korduvates episoodides. See näitab üheselt, et süüdistatav ei ole oma käitumist muutnud ja jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus ka asjaolu, et peale vangistusest kogu karistuse ärakandmiselt vabanemist vahistati süüdistatav uue kuriteo toimepanemise kahtlusega juba 2 nädala pärast. Seega jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist ka pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Nagu maakohus juba eelpool viitas, näeb KarS §214 lg.2 karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse, s.t. vaid reaalse vangistuse. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavale tuleb KarS §214 lg.2 p.1, 4 järgi karistuseks mõista 5 aastat vangistust. 31 Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Nagu maakohus käesolevas kohtuotsuses eelpool märkis, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning süüdistatava süü on keskmise suurusega. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistuseks vangistus ringkonnaprokuröri poolt viidatud määras, s.o. siiski alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel mõistab maakohus Danil Gokalole käesolevas kriminaalasjas karistuseks 5 aastat vangistust, mille kandmine algab alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et kannatanu R. M. tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuid ei viidanud siinkohal ühelegi seaduslikule alusele. Vastavalt KrMS §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Vastavalt KrMS §38-1 lg.6 lähtutakse samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi tekstis TsMS) sätestatust. Kuna kehtiv KrMS ei näe ette hagist loobumise tagajärge, tulebki siinkohal lähtuda TsMS sätestatust. Vastavalt TsMS §429 lg.1 võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse; vastavalt sama sätte lg.2 kui hageja loobub hagist kohtuistungil, siis hagist loobumine protokollitakse. Käesolevas kriminaalasjas loobus kannatanu R. M. süüdistatav Gervin Pambergi vastu esitatud tsiviilhagist summas 20 € kohtuistungil. Eeltoodu alusel nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et kannatanu R. M. tsiviilhagi tuleb käesolevas kohtuotsuses eeltoodud sätete alusel jätta läbi vaatamata. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 32 Vastavalt KarS §4 lg.2 on KarS §214 lg.2 astme kuritegu. järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 654 €. Eeltoodu alusel kuulub sundraha 1635 €. mõlemalt süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatav Gervin Pambergi kaitsjaks vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes esitas 21.12.2017 taotluse summas 72 €. Nimetatud kaitsjatasu on hüvitatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga 22.12.2017 määrusega summas 72 € ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Süüdistatav Gervin Pambergi kaitsjaks kohtumenetluses on vandeadvokaat Robert Sprengk, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: - 18.06.2018 summas 138 € (kohtulikuks menetluses ettevalmistamine 75 €, 18.06.2018 eelistungil osalemine 25 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 23 €). Nimetatud taotlus on summas 138 € rahuldatud Viru Maakohtu 19.06.2018 määrusega ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt - 29.12.2021 summas 1702,20 € (ettevalmistus kohtuistungiteks 50 €, ettevalmistus 29.12.2021 kohtuistungiks 54 €; osalemine 07.01.2019 kohtuistungil 25 €, osalemine 14.01.2019 kohtuistungil 25 €, osalemine 21.01.2019 kohtuistungil 50 €, osalemine 05.02.2019 kohtuistungil 25 €, osalemine 11.09.2020 korraldaval istungil 27 €, osalemine 06.12.2021 kohtuistungil 95 €, osalemine 07.12.2021 kohtuistungil 175 €, osalemine 08.12.2021 kohtuistungil 70 €, osalemine 10.12.2021 kohtuistungil 66 €, osalemine 15.12.2021 kohtuistungil 84 €, osalemine 29.12.2021 kohtuistungil 131 €; tasu sõidule kulutatud aja eest 07.01.2019 summas 15 €, 14.01.2019 summas 7,50 €, 05.02.2019 summas 7,50 €, 14.05.2019 summas 15 €, 11.09.2020 summas 7,50 €, 06.12.2021 summas 25 €, 07.12.2021 summas 25 €, 08.12.2021 summas 25 €, 10.12.2021 summas 25 €, 15.12.2021 summas 25 €, 29.12.2021 summas 25 €; sõidukulud 07.01.2019 summas 30 €, 14.05.2019 summas 30 €, 11.09.2020 summas 15 €, 06.12.2021 summas 39 €, 07.12.2021 summas 39 €, 08.12.2021 summas 39 €, 10.12.2021 summas 39 €, 15.12.2021 summas 39 €, 29.12.2021 summas 39 €; 14.01.2019 summas 15 €, 05.02.2019 summas 15 €, käibemaks 283,70 €). Seega kuulub süüdistatav Gervin Pambergilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 72 € ja kohtulikus menetluses 1840,20 €. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatav Danil Gokalo kaitsjaks vandeadvokaat Arvo Suuban, kes esitas 03.04.2018 taotluse summas 30 €. Nimetatud kaitsjatasu on hüvitatud Viru Vangla spetsialist G 03.04.2018 määrusega summas 30 € ja kuulub väljamõistmisele 33 süüdistatavalt. Samuti oli süüdistatav Danil Gokalo kaitsjaks kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kes esitas 06.10.2015 taotluse summas 60 €. Nimetatud kaitsjatasu on hüvitatud Viru Vangla spetsialist H 06.10.2015 määrusega summas 60 € ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Süüdistatav Danil Gokalo kaitsjaks kohtumenetluses on vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: - 11.09.2020 summas 410,40 € (ettevalmistamine 270 €, 11.09.2020 kohtuistungil osalemine 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, sõidukulu 30 €, käibemaks 68,40 €). Nimetatud taotlus on summas 410,40 € rahuldatud Viru Maakohtu 11.09.2020 määrusega ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt - 07.05.2021 summas 230,40 € (täiendava kaitseakti koostamine 135 €, 07.05.2021 kohtuistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, sõidukulu 15 €, käibemaks 40,20 €). Nimetatud taotlus on summas 230,40 € rahuldatud Viru Maakohtu 12.05.2021 määrusega ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt - 07.12.2021 summas 247,20 € (07.12.2021 kohtuistungil osalemine 176 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 41,20 €) - 28.12.2021 summas 1246,80 € (14.01.2019 kohtuistungil osalemine 25 €, kohtukõne koostamine 324 €; 21.01.2019 kohtuistungil osalemine 25 €, 05.02.2019 kohtuistungil osalemine 25 €, 14.05.2019 kohtuistungil osalemine 25 €, 06.12.2021 kohtuistungil osalemine 95 €, 08.12.2021 kohtuistungil osalemine 70 €, 10.12.2021 kohtuistungil osalemine 66 €, 15.12.2021 kohtuistungil osalemine 84 €; tasu sõidule kulutatud aja eest 14.01.2019 summas 15 €, 21.01.2019 summas 15 €, 05.02.2019 summas 15 €, 14.05.2019 summas 15 €, 06.12.2021 summas 15 €, 08.12.2021 summas 15 €, 10.12.2021 summas 15 €, 15.12.2021 summas 15 €; sõidukulud 14.01.2019 summas 30 €, 21.01.2019 summas 30 €, 05.02.2019 summas 30 €, 14.05.2019 summas 30 €, 06.12.2021 summas 15 €, 08.12.2021 summas 15 €, 10.12.2021 summas 15 €, 15.12.2021 summas 15 €; käibemaks 207,80 €) - 29.12.2021 summas 208,80 € (29.12.2021 kohtuistungil osalemine 144 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, sõidukulu 15 €, käibemaks 34,89 €). Seega kuulub süüdistatav Danil Gokalolt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 90 €. Maakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi 28.12.2021 taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja on esitanud muuhulgas taotluse hüvitada tasu kohtukõne koostamise eest summas 324 €. Maakohus ei nõustu selles osas taotlusega. Nagu nähtub käesolevas kohtuotsuses eelpool viidatust, on maakohus rahuldanud kaitsja taotlused asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest vastavalt summades 270 € ja 135 €. Oma kohtukõnes ei viidanud kaitsja mitte ühelegi uuele asjaolule, mida ta ei oleks käsitlenud juba kaitseaktis. Kohtukõne ei ole iseenesest ka väga pikk ja mahukas, selles on enamuses tsiteeritud süüdistusakti teksti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktikat. Eeltoodu aluse leiab maakohus, et eraldi taotlus kohtukõne koostamiseks 6 tunni ulatuses ei ole millegagi põhjendatud. Maakohus rahuldab kaitsja taotluse 4 tunni ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub kaitsja 28.12.2021 taotlus rahuldamisele summas 931 € + käibemaks 186,20 €, seega kokku summas 1117,20 €. 34 Maakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi 29.12.2021 taotlus kuulub samuti rahuldamisele osaliselt. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada tasu 29.12.2021 kohtuistungil osalemise eest summas 144 €. Maakohus ei nõustu selles osas taotlusega. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung toimus ajavahemikus kell 10.16 – 12.02 ja 12.06 – 12.
15. Seega kuulub kaitsja tasutaotlus selles osas rahuldamisele 5 pooltunni eest summas 135 €. Eeltoodu alusel kuulub kaitsja 29.12.2021 taotlus rahuldamisele summas 165 € + käibemaks 33 €, seega kokku summas 198 €. Kokkuvõtvalt kuuluvad kaitsja taotlused rahuldamisele summas 2203,20 €. Arvestades süüdistatava suhtes kriminaalasja menetluse lõpetamist kahes kuriteoepisoodis seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja ühes kuriteoepisoodis seoses õigeksmõistmisega, peab maakohus põhjendatuks jätta osa kaitsekuludest Eesti Vabariigi kanda. Maakohus jätab Eesti Vabariigi kanda kaitsjatasu summas 1101,60 €. Kaitsjatasu summas 1000 € kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör asitõenditena maakohtule esitatud CDplaatide jätmist asja materjalide juurde. Kaitsjad vandeadvokaat Robert Sprengk ja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et esitatud CD-plaadid tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Siiri EERO rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Lauri IRO rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.09.
16. a otsusega nr 1-
17. 35