← Eesti

2-21-8269/57

Obsah (14)§ 5§ 230§ 438§ 103§ 459§ 445§ 468§ 123§ 129§ 162§ 164§ 176§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8269 Tsiviilasi K. K. hagi A. K. vast

) § 369 alusel ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate elatise maksete täitmiseks. Hageja selgitab siinjuures, et hageja ema K. K. on kostjalt elatise tasumist nõudnud suuliselt. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasiulatuva elatise võlgnevuse tasumist ka sel juhul, kui kostjalt ei ole kohtueelselt elatise tasumist nõutud. Kostja vastus hagiavaldusele

  1. Kostja vastas
  2. augustil 2021 hagiavaldusele. Kostja selgitas, et hageja emal oli varasemalt hageja kasuks väljamõistetud elatis ning hageja elas kostja juures
  3. aastani. Hageja ema on kostjale elatise eest võlgu. Varasemast määratud elatisest hageja emalt hageja kasuks soovib kostja teha tasaarvelduse ja asi läbi vaadata kohtuistungil. 2.1 Kostja selgitas
  4. septembril 2021, et ta ei nõustu elatise suurusega ega ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt. Hageja jäi kostja kasvatada alates
  5. aastast ning hageja ema ei osalenud tema ülalpidamises.
  6. aastal asus kostja hageja emalt elatist nõudma.
  7. aastal sai kostja elatise otsuse täitmise tulemusel 2833 eurot. Pärast seda algas aastaid kestev hooldusõiguse vaidlus lapse osas. Hageja ema ei panustanud lapse ülalpidamisse sisuliselt 2013 -
  8. aastatel.
  9. aastal läks laps Soome ema juurde elama. Lapsevanemad tegid suulised kokkulepped omavalitsuses. Kostja märgib, et kokkuleppe oli see, et hageja ema ei tasu elatist ja ei küsi seda ka kostjalt. Kui laps läks Soome, siis andis kostja kõik lapsele varutud asjad 2

(15)2-21-8269 kaasa. Vanematel oli ka kokkulepe, et laps veedab koolivaheajad kostja juures ja nii on ka
  1. aastast olnud. Hageja ema ei ole lapsele vajalikke asju kaasa pannud. Kostja on ostnud kõik hooajariided, jalanõud ja kooliasjad. Viimati oli laps kostja juures
  2. maist 2021 kuni
  3. juulini
  4. Põhjendamatu on elatist nõuda tagasiulatuvalt, sest kostja andis lapsele vajalikud asjad Soome elama minnes kaasa. Elatise osas on ka varem hageja emal ja kostjal vestlusi olnud ning hageja ema on teatanud, et ei küsi kostjalt elatist, kui kostja kinnitab, et hageja ema on elatise täies ulatuses tasunud. Kostja saadab lapse kontole otse taskuraha. Ka saab hageja Soome toetusi, millega tuleb arvestada elatise välja mõistmisel. Hageja ema on ise kostjale kinnitanud, et elab Soomes hästi ega nõua kostjalt elatist. Samuti palub kostja arvestada tema teise lapse Eliisie Kurega, kelle suhtes on tal samuti ülalpidamiskohustus. Kostja on ise majanduslikult keerulises olukorras minevikus tehtud vigade pärast, mis on piiranud sissetuleku saamist. Hageja seisukoht kostja vastusele
  5. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele
  6. oktoobril
  7. Hageja elab alates
  8. aastast alaliselt Soomes koos oma emaga. See, et hageja viibib koolivaheagadel ajutiselt ja lühiajaliselt (so suve vaheajal aeg-ajalt 1-2 kuud, käesoleval aastal oli hageja kostja juures nt vaid paar päeva kuus) ka kostja juures, ei ole elatise vähendamise aluseks. Selliste lühiajaliste kohtumiste ajal on kostja kandnud kulutusi vaid hageja toidule. Kõik ülejäänud hageja kulud (elamiskulud, toit, riided, koolikulud, meelelahutus, transpordikulud jm) kannab tervikuna hageja ema. Kostja väited, nagu oleks ta kandnud seoses lapsega ka mingeid muid kulutusi, on paljasõnalised. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab kõiki kasvava lapsega seotud kulusid (sh elamiskulud, toit, riided, jalanõud jne) kanda seniste lapsele väidetavalt ostetud riiete ja mänguasjadega (lapsele tuleb kasvamise tõttu osta mh iga-aastaselt kõik uued riided ja jalanõud). Ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa käsitada lapse eest üksikute pisiostude ja teenuste eest tasumist. 3.1 Elatise nõue on esitatud tagasiulatuvalt alates
  9. juunist 2020, mistõttu ei oma tähtsust sündmused ja asjaolud, mis on toimunud enne seda. Samas on väärad ja paljasõnalised kostja väited, nagu ei oleks hageja ema enne
  10. aastat hageja ülalpidamiseks elatist tasunud ja nagu ei oleks hageja ema sel ajal hageja kasvatamises osalenud. Kusjuures kostja on oma vastuses ka ise õigesti selgitanud, et vastavad elatise maksed on täitemenetluse käigus kostjale laekunud, mistõttu ei saa olla vaidlust, et hageja ema on varasema perioodi osas elatist tasunud. Kostja on
  11. augustil 2019 allkirjastanud ka kirjaliku kinnituse, milles kostja on kinnitanud, et tal ei ole mitte mingeid rahalisi nõudeid hageja ema vastu. See kinnitus on võlatunnistus, mistõttu ei saa olla vaidlus selles, et hageja emal ei ole mitte mingeid täitmata kohustusi kostja ees. Ei ole sõlmitud kokkuleppeid, et kostja ei pea hageja ülalpidamiseks elatist tasuma. Samas on Riigikohus vanemate võimaliku kokkuleppe kohta elatise osas selgitanud, et kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida kinnitab ka perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 teine lause, st selleks ei ole vaja vanemal esitada hagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil. Seega ei välista vanemate võimaliku kokkuleppe sõlmimine elatise osas lapse poolse elatise hagi esitamist. 3.2 Kostja on omaks võtnud, et hageja ema ja kostja vahel on olnud vestlusi elatise teemal, samas on nende vestluste teema olnud see, kas ja millal kavatseb kostja hakata hageja ülalpidamiseks elatise makseid tasuma. Ühtlasi ei ole elatise nõude aluseks mitte elatise varasem nõudmine, vaid ülalpidamiskohutuse rikkumine. Hageja ema ei ole andnud kostjale nõusolekut hageja ülalpidamise kohustuse täitmiseks maksete tegemisega hageja pangakontole, mistõttu ei saa ülalpidamiskohustuse täitmisena käsitada lapsele väidetava taskuraha andmist. 3
(15)2-21-8269 3.3 Ainuüksi see, et kostjal on veel üks laps, ei anna alust elatise summa vähendamiseks, kusjuures kostja ei ole ka tõendanud oma väidetavaid kulutusi teise lapse ülalpidamisele ega oma teise lapse vajadusi. Samuti ei anna alust elatise summa vähendamiseks alla miinimumelatise summa kostja paljasõnaline väide oma väidetava raske majandusliku olukorra kohta. Kostjal ei ole takistusi leida endale töökoht, mis võimaldaks oma mõlemale lapsele vähemalt miinimumsummas elatise tasumist. Hagi vastusest nähtuvalt ei ole kostjal kulutusi elamispinnale, kuna kostja elab oma vanematele kuulunud korteris ilma sellega seotud kulutusi kandmata, mistõttu on kostjal selles osas kokkuhoitud summad võimalik panustada hageja ülalpidamiskulude kandmisse. 3.4 Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Eelnevat silmas pidades ei oma asjas tähtsust, milliseid väidetavaid toetusi makstakse hageja emale Soomes, mistõttu tuleb kostja vastav taotlus jätta rahuldamata. Kohtu eelmenetlus
  1. Kohus on teinud järelepärimise kostja varalise seisukorra kohta Eesti Vabariigi pankadele ja Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti esitatud maksuandmete tõendist
  2. oktoobrist 2021 nähtub, et kostjale on laekunud
  3. aasta oktoobrist kuni
  4. aasta oktoobrini töötasu OÜ-lt Emma Kaubad XXX senti (tl 44). Üksnes Swebank AS kinnitas, et kostja on tema klient ning kostjal on blokeeritud arvelduskonto, mille jääks on 13 eurot 80 senti ning kontol on 9 euro 60 sendi suurune broneering kuutasudest, ning viimase kuue kuu jooksul ei ole pangatoiminguid toimunud. 4.1 Kohus kohustas
  5. oktoobril 2021 kostjat esitama selgitus järgneva kohta: milline on tema varaline seisund ja töötasu suurus (esitada tööleping töötasu suuruse kohta); selgitada milline on kostja varasem töökogemus ja haridus, et kohus saaks hinnata kostja võimekust sissetulekut teenida; 3) selgitada kui palju kulub tal enda vajaduste rahuldamiseks ning mille arvelt ta neid vajadusi rahuldab; 4) märkida alates
  6. juunist 2021 aeg, mil hageja viibis kostja juures päeva täpsusega; 5) selgitada, kui suures summas peab ta ülal oma teist last E. K. t, võimalik on kohtule esitada pangaülekanded elatise tasumise kohta. Samuti kohustas kohus hageja ema esitama: 1) teave enda sissetuleku ja varalise seisundi kohta ja 2) teave K. K. toetuseks makstavate lapsetoetuse ja/või peretoetuse kohta. Hageja täiendavad seisukohad
  7. Hageja esitas
  8. oktoobril 2021 täiendava seisukoha, milles märkis, et hageja ema sissetulekuks on käesoleval ajal Soome riigist saadav töötu abiraha XXX kuus. Soome riik maksab hagejale toetusena XXX senti kuus. Hageja igakuiseid ülalpidamiskulusid on hageja emal võimalik tervikuna tasuda vaid tänu oma praeguse elukaaslase igakuisele toetusele. 5.1 Eluliselt ei ole usutav, et kostja igakuine sissetulek on XXX kuus, kui kostja töötab täistööajaga. Kostja on täies elujõus noor mees, kellel ei ole takistusi leida endale töökoht, kus tasutakse vähemalt keskmist palka. On ilmne, et kostja varjab oma tegeliku sissetuleku suurust (kusjuures kostja ei ole ka tõendanud väidetavate kulutuste tegemist oma teisele lapsele), siis ei esine alust vähendada elatise makset alla seaduses sätestatud miinimumsumma kostja varalise seisundi tõttu. 5.2 Selleks, et võtta arvesse elatise suuruse määramisel lapse viibimist kostja juures, peab kostja tõendama lapsele kulutuste tegemist ajal, kui laps viibib tema juures. Kostja ei ole teinud 4
(15)2-21-8269 kulutusi ei hageja riietele ega muudele hagejale vajalikele esemetele. Enne
  1. aastat, mil hageja viibis suvedel pikalt hageja ema juures, jätkas hageja ema ometigi kostjale ka sel ajal igakuise elatise maksete tasumist (so 270 eurot kuus), kusjuures ka sel ajal ostis hagejale riideid ja muid vajalikke asju just nimelt hageja ema (mitte kostja hageja emalt saadud elatise maksete eest), mistõttu vanemate võrdsuse põhimõtet silmas pidades ei ole ka käesoleval juhul õiglane seaduses sätestatud minimaalse elatise summat vähendada seetõttu, et hageja on lühiajaliselt viibinud ka kostja juures. 5.3 Hageja toob allpool ühtlasi välja hageja igakuiste minimaalsete kulutuste nimekirja: üür 323 eurot 75 senti; elekter 25 eurot kuus; telefon 25 eurot kuus; meelelahutus, mänguasjad, juuksur jms ca 50 eurot kuus; riided/jalanõud: minimaalselt 530 eurot aastas, so 44 eurot kuus; koolitarbed minimaalselt 200 eurot aastas so 17 eurot kuus; trenn 55 eurot kuus; hooajalised kulud (jalgrattad, uisud, tõukerattad, jm) minimaalselt 490 eurot aastas so 40 eurot kuus; toit, hügieenitarbed/maiustused jms 100 eurot kuus; taskuraha 15 eurot kuus. Kokku minimaalselt 694 eurot 75 senti kuus. Oluline on rõhutada, et tegelikud kulud on eelnevast suuremad, sest eelviidatud kulude hulka ei ole arvestatud ei reisikulusid ega muid ootamatuid lisakulusid (nt jope vm riideese läheb katki jms). 5.4 Hageja rõhutab, et ka hageja emal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps (R. K. ), kelle ülalpidamise kohustus on samuti hageja emal. 5.5 Hageja ema on kostjalt elatist nõudnud. Kuna kostja ei ole hageja ülalpidamiseks alates
  2. aasta jaanuarist elatist tasunud ega ole hageja ülalpidamiskulude kandmises osalenud, siis ei saa olla vaidlust selles, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud on alates
  3. aastast kandud tervikuna vaid hageja ema, so käesolevaks hetkeks kokku summas ca 23 600 eurot. Ka eelviidatud põhjusel ei saa pidada õiglaseks ei tagasiulatuva elatise vähendamist ega seaduses sätestatud minimaalse elatise summa vähendamist. 5.6 Hageja taotles kostja isa R. K. pangakonto väljavõtet, kuivõrd hagejale on teada, et kostja kasutab oma isa pangakontot. Kostja täiendavad seisukohad
  4. Kostja selgitas
  5. oktoobri
  6. a menetlusdokumendis, et ta on majanduslikult keerulises olukorras ja elatub juhutöödest, mistõttu on sissetulek ebastabiilne. Kohtutäiturite nõuete tõttu lõpetatakse kostjaga tihti töösuhteid. Kostja selgitas, et ta oma teisele lapsele elatist ei maksa, kuid laps saab elatisabi, mis aga toob kaasa kostjale võlgnevuse. Hageja emaga on kostjal varem elatise vaidlusi olnud korduvalt. Hageja ema on varem esitanud elatisenõude kohtusse, kuid tingimusel, kui kostja võtab Soomes elatisnõude tagasi, ei küsi hageja kostjalt elatist. Ühel hetkel hageja ema soov elatist küsida lõppes, sest ta väitis, et elab Soomes hästi ja kostja raha tema ei vaja. Kostjal on raske tõendada hagejale tehtavaid kulutusi, kuna kasutab vaid sularaha ja sellest ei jää märkeid maha. Kohtu eelmenetlus
  7. Kohus tegi päringu kostja vastu algatatud täitemenetluste kohta (tl 65-91). Kohus kohustas
  8. novembril 2021 kostjat esitama selgituse selle kohta, kui palju kulub kostjal eluasemele (üür, küte, elekter jms) ja söögile, lisanduvad veel sidekulud, transpordikulud ja kulud tervishoiule. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud inimesel eluks tingimusteta vajalikud, kuid kostja selgitustest ei ole võimalik aru saada, kui suur on tema enda vajaduste suurus. Samuti kohustas kohus kostjat esitama selgituse, milline on kostja varasem töökogemus ja haridus. Ka 5
(15)2-21-8269 ei ole võimalik päevade täpsusega aru saada päevi, mil hageja veetis
  1. aasta suvel kostja juures. 7.1 Kohus kohustas kostjat hagi tagamise korras 13.detsembri
  2. a määrusega tasuma elatist kohtumenetluse ajal 100 eurot kuus. Kostja selgitused
  3. Kostja selgitas
  4. novembri
  5. a menetlusdokumendis, et tema haridus on 6 klassi ja ta on kriminaalkorras karistatud ja sellest tulenevalt on raskendatud ka töökoha leidmine. Varasemalt aastaid ei tasunud hageja ema kostjale elatist, millest tekkis suur elatise võlgnevus. Samuti oli kokkulepe, et hageja ema ei küsi kostjalt elatist. Hageja ema on esitanud võltsitud dokumendi, mis peaks kinnitama, et hageja emal kostja ees võlgnevusi elatise maksmisega ei ole. Seda dokumenti ei ole kostja allkirjastanud.
  6. maist kuni
  7. juulini 2021 oli hageja kostja ja kostja vanemate juures ning oli mitmeid väljasõite. Täpset arvestust kostja ei pidanud ja kulutused olid ühised. Kostja isa R. K. tegi pangale ligipääsu volituse omal ajal just põhjusel, et hageja ema saaks sinna elatist tasuda, sest kostja kontod olid sel ajal arestitud. Kostja elas sel ajal vanemate juures ja hagejat kasvatati ühiselt. Kostja selgituste järgi on tema sissetulekud ebastabiilsed ning ta arveldab peamiselt sularahas ja ülekanneteks palub lähedaste abi. Kostjale endale kulub eluasemekuludeks 400 eurot, sidekuluks 50 eurot, transpordikuludeks 100 eurot ja toiduraha 150 eurot. Kohtu eelmenetlus
  8. Kohus rahuldas
  9. detsembril 2021 hageja taotluse ja kohustas R. K. t esitama oma pangakontode väljavõtted alates
  10. juunist 2020 kuni
  11. detsembrini
  13. Kohus selgitas
  14. jaanuaril 2022 pooltele alates
  15. jaanuarist 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatusi elatise väljamõistmise kohta.
  16. Hageja selgitas
  17. jaanuari
  18. a menetlusdokumendis, et kostja on kohut eksitanud, kui selgitas, et tema isa pangakontol ei ole tema raha. Kohtu väljanõutud pangakonto kinnitab üheselt, et R. K. pangakontol on eranditult vaid kostja raha ja seda kasutab kostja ise. Hagejale teadaolevalt puudub R. K. l seos isikutega, kes on kontole makseid teinud ja maksete ja teenuste eest on tasutud just kostjale. Nimetatud pangakonto väljavõttest nähtub, et
  19. aasta juunist kuni
  20. aasta detsembrini on kostja sissetulekuks vähemalt XXX eurot ehk XXX eurot kuus. Kostja on ka ise selgitanud, et tema püsikulud igas kuus on 700 eurot ning ta arveldab peamiselt sularahas, mis tõendab faktilist asjaolu, et lisaks eespool viidatud pangakontol toodule omab kostja veel täiendavalt sularahas sissetulekut vähemalt 700 eurot kuus.
  21. Kohtu eelistungil
  22. juunil 2022 selgitas kostja, et ta elatub ehitusalal juhutöödest. Ta palus elatist vähendada alla miinimumelatise määra põhjusel, et tal on elatis välja mõistetud ka E. K. le ja augustikuus on sündimas veel üks laps. Hageja selgitas, et dokument, mille kohta võltsituse väite kostja esitas, on algselt kostja pool alla kirjutatud digitaalselt.
  23. Kohus
  24. juunil 2022 soovis hagejalt teada, millises ulatuses ta soovib elatist alates
  25. jaanuarist
  26. Riigikohus on
  27. juuni
  28. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19160 andnud juhised alates
  29. jaanuarist 2022 kehtima hakanud elatise väljamõistmise regulatsiooni kohta. Riigikohus märkis: „ Näiteks juhul, kui hageja on esitanud enne
  30. jaanuarit 2022 hagi, milles soovib saada miinimumelatist, mis oli
  31. aastal 292 eurot kuus, peab kohus paluma hagejal täpsustada, kas hageja taotleb osas, mis puudutab elatist alates
  32. jaanuarist 2022, ülalpidamist kehtivas õiguses sätestatud ulatuses või soovib ta endiselt 292 euro suurust elatist. Kui hageja 6
(15)2-21-8269 soovib ka pärast
  1. jaanuarit 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab kohus hagejale selgitama, et hageja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot. Hageja täiendav seisukoht
  2. Hageja
  3. juuli
  4. a seisukohas selgitas, et ta soovib alates 1.jaanuarist 2022 elatist saada kehtivas õiguses sätestatud ulatuses. Samas on hageja seisukohal, et ka alates
  5. jaanuarist 2022 ei kujune elatise summa väiksemaks kui varasem miinimumelatis, so 292 eurot kuus. Arvestades kehtiva PKS § 101 lg 3, 4 ja 5 ning kostja tegelikku sissetulekut (so netosumma XXX eurot kuus, ehk brutosumma XXX eurot kuus) kujuneb perioodi
  6. jaanuarist 2022 kuni
  7. märtsini 2022 elatise summaks 288 eurot 98 senti kuus. Alates
  8. aprillist 2022 elatise summaks aga 298 eurot 18 senti kuus. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Arvestades, et kostja sissetulek (so brutosummas XXX eurot kuus) on oluliselt suurem kui hageja emal (so XXX eurot kuus), tuleks kostja kanda jätta suurem osa hageja ülalpidamiskuludest. Vaidlust ei ole selles, et kostja isa pangakontole laekunud rahalised vahendid on seotud kostja tööga ning, et kostja teeb töid nö mustalt ainuüksi seetõttu, et on seisukohal, et ei tasu ametlikult tööl käia nagu ta selgitas eelistungil. 14.1 Hageja rõhutab, et elatis summas 292 eurot ei ületa kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suurust. Hageja vajadused on minimaalselt 694 eurot 75 senti kuus. Siinjuures märgib hageja, et on üldteada asjaolu, et elukallidus ja hinnad Soomes (kus hageja alaliselt elab) on oluliselt kõrgemad kui Eestis (ainuüksi üürikulud on Soomes 1295 eurot kuus). Kuna hageja vajadused on suuremad kui 584 eurot kuus, siis on ka sel põhjusel põhjendanud mh alates
  9. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmine minimaalselt summas 292 eurot kuus. Hageja lapsetoetus Soomes on 94 eurot 88 senti kuus. Kuid elukalliduse tõttu tuleks elatise arvutamisel lapsetoetuse määra arvesse võtta mitte suuremas ulatuses kui Eestis kehtiv määr. Hageja ei ole viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vaid oluliselt vähem. Kostja täiendav seisukoht
  10. Kostja märgib
  11. juulil 2022 esitatud menetlusdokumendis, et hageja elatisenõuet tulnuks menetleda Soome kohtus. Samuti on kostjale endiselt arusaamatu, miks hageja ema elatisenõude esitanud, kui 4 aastat pidas hagejat ülal kostja. Kostja ei pea elatise hagi, eriti tagasiulatuvas osas heausklikuks ja õiglaseks ning põhjendatuks. Soomes on hageja ja kostja suhtlemiseks määratud nõnda, et hageja ema peab võimaldama hagejal ja kostjal olla koos vaheaegadel, sh suvevaheajal. Hageja ema on asunud hageja ja kostja suhtlemist takistama ilmselt põhjusel, et vältida elatise vähendamise alust vahetu ülalpidamise kaudu. Kostjal on 6 klassi haridus ehk algharidus ja kriminaalne taust, mistõttu on tal ametliku töö leidmine olnud raskendatud. Kostja teeb ehitusega seotud juhutöid. Ta hangib kliendi raha eest kliendile ehitusmaterjalid ja seetõttu on tema kasutataval kontol, milleks on tema isa konto liikunud raha ehitusmaterjalide ostuks. Kostja teenistust ei saa arvutada ehitusmaterjalide ostuks saadud ja kulutatud raha järgi. Näiteks on kostja kaudu ostnud saunakerise ka kostja lepinguline esindaja, kes kinnitab, et kerise hind oli ehituspoe arvel sama, mis ta kostjale kerise väljaostuks kandis. Kostja ei saa mõni kuu üldse teenistust. Keskmiselt hindab ja nimetab kostja enda sissetulekuks 800 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ja peagi sündiv kolmas laps. Kostja ei pea õigeks arvestada Eesti peretoetustega, vaid tuleb arvestada tegelikult saadavaid toetusi Soome Vabariigist. 7
(15)2-21-8269 15.1 Kostja täpsustas
  1. juulil 2022, et pangakonto raha liikumised ei tähenda, et kõik tulu on tema isiklik ning ta saab ainukasu. Osa laekumisi on olnud materjali rahad ehituspoodi koheselt tasumiseks, mida ei saa tema sissetulekuna arvestada, samuti osaliselt laekumised varuosade eest mida küll maksti kostja volitatud arvele, kuid kostja tasus kohe A. L. arvele, sest kostja töötas siis osaliselt A. L. juures. Kostjal puudub stabiilne sissetulek, kindel töösuhe ning igakuiselt on sunnitud end elatama juhutöödega. Kui kostja suudab endale sissetuleku tagada, keskmiselt 800 eurot, on tal mitmeid väljaminekuid, samuti püüab tasuda ka vanu võlgnevusi kohtutäituritele. Lisaks on tal kohustus tasuda elatist E. K. ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Augustis sünnib perre kolmas laps. Kostja elab üürikorteris (200 eurot üür), millele lisanduvad igakuised kommunaaliarved (ca 200 eurot), sidekulud (80 eurot), lasteaia tasu (ca 75 eurot) transpordikulud (liisingauto 230 eurot pluss kütus/hooldus 200 eurot, elukoht asub linnast väljas ja lasteaed teises asulas). Elukohakulud, sidekulud ja lasteaia tasu on elukaaslasega jagamisel või minu kõikuva sissetuleku puudumisel ainsana tema tasuda. Hageja viimased seisukohad
  2. Hageja
  3. augusti
  4. a menetlusdokumendis taotleb mitte vastu võtta kostja
  5. juuli 2022 menetlusdokumenti, kuivõrd see on esitatud hilinenult. Kohus andis tähtaja esitada seisukohad
  6. juuliks
  7. Kostja väited, nagu ei oleks kogu kostja isa pangakontole laekunud raha, mille näol on tervikuna tegemist just nimelt kostja poolse tööga seotud kostja sissetulekuga, tema isiklikuks tuluks, kuna osa rahast on ette nähtud materjalide jaoks ja osa raha on ta väidetavalt edasi kandnud kolmandale isikule varuosade eest, on paljasõnalised ja väärad. Seega tuleb kogu selline sissetulek (kokku netosummas XXX eurot kuus) lugeda tervikuna kostja sissetulekuks. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks mingeidki kulusid või et ta reaalselt tasuks oma teisele lapsele elatist, kusjuures kostja on selles osas ka oma
  8. juuli 2022 seisukohas märkinud, et kõik sellised kulud tasubki tervikuna hoopis kostja elukaaslane, mitte kostja. Seega puuduvad kostjal endal kulud. Hageja võis hagi esitada Eesti Vabariigi kohtusse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus leiab, et K. K. hagi A. K. vastu elatise saamiseks on põhjendatud osaliselt ja kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude elatise saamiseks alates
  10. juunist 2021 kuni tema täisealiseks saamiseni. Kohus ei rahulda K. K. elatise nõuet tagasiulatuva, perioodi
  11. juunist 2020 kuni
  12. maini 2021, eest elatise saamiseks.
  13. Kohus selgitab, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. 19. Kohus märgib, et hagejal oli õigus elatisenõue esitada Eesti Vabariigi kohtusse. Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 3 p a) kohaselt ülalpidamiskohustuste küsimustes on pädevad otsustama selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht.

§ 103

lg 2 ja lg 4 kohaselt Eesti kohus võib ülalpidamisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. 8

(15)2-21-8269 Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud ning kostja elukoht on Eestis, seega saab Eesti kohus käesolevat asja lahendada.

§ 103

lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas ülalpidamisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Hageja elukoht ei ole Eestis (hageja elab Soomes),seega on hagi õigesti esitatud kostja elukoha järgi Tartu Maakohtusse. Lisaks tuleneb Eesti kohtualluvus ka EÜ määruse nr 4/2009 art 5, kuna kostja on ilmunud Tartu Maakohtusse ega ole seni kohtualluvust vaidlustanud.

  1. Esmalt võtab kohus seisukoha K. K. elatise nõudes alates
  2. juunist 2021 (I) ja seejärel tagasiulatuva elatise nõudes (II). Viimasena jagab kohus menetluskulud (III). I
  3. K. on esitanud hagi A. K. vastu elatise saamiseks
  4. mail 2021, mil kehtis PKS § 101 kuni
  5. jaanuarini 2022 kehtinud redaktsioonis. Et perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus PKS § 101 muutmise kohta täpsemaid rakendussätteid ette ei näinud, tuleb kohaldada hageja nõudele kuni
  6. jaanuar 2022 vana redaktsiooni ning sellest edasi uut redaktsiooni. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealised lapsed. Seega on kostja kohustatud andma hagejatele ülalpidamist, kui hagiavalduse esitamise seisuga kostja enda seadusjärgset ülalpidamiskohustust ei täitnud.
  7. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt selle kohta Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu
  12. mai
  13. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18).
  14. Kohus on
  15. jaanuaril 2022 pooltele selgitanud alates
  16. jaanuarist 2022 elatise suuruse muutumisega seotud perekonnaseaduse sätete olemust. Kohus selgitas
  17. juunil 2022, et alates
  18. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 näeb otsesõnu ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Näiteks on ka Riigikohus
  19. juuni
  20. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19160 ps 13.2 asunud seisukohale, et kui hageja soovib saada elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt muu hulgas hinnata, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse §-de 17 ja 21 mõttes sõltumata poolte taotlustest. Samuti palus kohus hagejal täpsustada elatise suurust alates
  21. jaanuarist 2022, kuivõrd Riigikohus on eelviidatud lahendis selgitanud, et kui hageja soovib ka pärast
  22. jaanuari 2022 elatist 292 eurot, peab kohus hagejale selgitama, et hageja peab tõendama, et tema vajadused on ühes kuus vähemalt 584 eurot. 9

(15)2-21-8269
  1. Hageja esitas
  2. juulil 2022 selgituse, et tema vajadused on minimaalselt kuus 694 eurot 75 senti (tl 58 ja 144). Hageja soovib elatist alates
  3. juunist 2021 PKS § 101 lg 1 alusel miinimummääras (tl 20). Kohus selgitab, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuivõrd hageja nõudeks on miinimumelatis, ei pea ta oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt selle kohta Riigikohtu
  4. veebruari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12; Riigikohtu
  6. märtsi
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 13;
  8. jaanuari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega ei pea kohus hageja kulude suurust detailselt analüüsima. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealisele lapsele elatise nõudmist. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu
  10. veebruari
  11. a otsust tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Seega on kostja tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks.
  12. Kohus märgib esmalt, et elatis enne
  13. jaanuari 2022 tuleb kohtupraktika kohaselt välja mõista ühekordse summana. Riigikohus selgitas eelviidatud lahendis nr 2-19-19160 p-s 17.2, et selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni
  14. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena.
  15. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatis tuleb miinimumelatise määrast väiksemas summas välja mõista seetõttu, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps, sünnib kolmas ja tema sissetulek on ebastabiilne juhutööde tõttu. Kohus ei nõustu kostjaga, et tema esiletoodud asjaolud annavad aluse miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks.
  16. PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud säte ei ole sisuliselt muutunud ka
  17. jaanuarist 2022, mistõttu kohus käsitleb kostja vastuväited nii enne
  18. jaanuari 2022 esitatud nõude osas, kui ka pärast seda, koos. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kehtiva PKS § 102 lg-s 2 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest on sama nagu ka kuni
  19. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg-s
  20. Seega saab kohtu hinnangul vähemalt üldjuhul lähtuda varasemast kohtupraktikas elatise vähendamise kohta. Selliselt on varasemas kohtupraktikas leitud, et PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi (vt nt Riigikohtu
  21. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
  22. Küll aga märgib kohus, et mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt selle kohta Riigikohtu
  23. veebruari
  24. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12; Riigikohtu
  25. aprilli
  26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Kui kohustatud vanem taotleb miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta

§ 230lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama.

Ka on Riigikohus selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Seega on kostja tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks.

  1. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et lisaks on kostjal ka teine laps E. K. , kelle kasuks on elatis välja mõistetud. Ka viitab kostja sellele, et
  2. aasta augustikuus oli 10

(15)2-21-8269 sündimas tal kolmas laps, kuid kostja selle lapse sünni kohta tõendit ei esitanud. Kohus kontrollis kostja väite tõesust ise rahvastikuregistrist, kuid ka seal ei olnud kannet kostja kolmanda lapse kohta. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et kostjalt on E. K. kasuks elatis välja mõistetud, ei too kostja esile ega selgita, kui suuruses ulatuses ta E. K. ülalpidamises osaleb. Kostja selgitused selle kohta on vastuolulised. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks ei saa pidada üksnes väidet teiste alaealiste laste olemasolu kohta. Kostja peab tõendama, et lapsed satuksid hagejale elatist tasudes majanduslikult halvemasse seisu, selleks tuleb tõendada kogu pere (leibkonna) eelarve. Teise lapse olemasolu saaks olla hagejale alla seadusega kehtestatud miinimummäära elatise väljamõistmisel aluseks siis, kui teise lapse vajaduste rahuldamine satuks ohtu, kui kostja tasuks hagejale miinimummääras elatist. Kostja ei ole esile toonud ka, kui suured on E. K. ülalpidamisekulud ja milliste vahendite eest ta neid tasub. Kohus on kostjat kohustanud nimetatut tõendama. Seega on kostja jätnud tõendamata, et miinimumelatise tasumisel jääb tema teine laps halvemasse olukorda. Kohus kordab, et ainult vastuväite alusel ei ole seda asjaolu võimalik hinnata.
  1. Riigikohus on oma senises praktikas läbivalt rõhutanud alaealise lapse vanema kohustust korraldada oma elu ja tegevus viisil, et tagatud oleks laste ülalpidamine. Selline kohustus kohaldub ka kostjale. Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; Riigikohtu
  6. märtsi
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
  8. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis. Kohtul on alust arvata, et kostja ei ole esitanud kohtule tegelikke andmeid oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta. Näiteks on hageja nõudel kohus välja nõudnud kostja isa pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja kasutab seda pangakontot oma ehitusalase tegevuse toimetamiseks. Küll ei nõustu kohus hagejaga selles, et kõik pangakontol nimetatud kanded on kostja sissetulek. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (Riigikohtu
  9. aprilli
  10. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kohus leiab siiski, et kostja on võimeline teenima Eesti Vabariigis keskmist palka. Kostja on täistöövõimeline noor mees. Kohus selgitab, et kostjal on võimalik teenida ka lisatulu, nt on võimalik leida keskkonnas https://goworkabit.com/ajutised-toopakkumised sobiv lühiajaline tööots, et parandada enda sissetulekut ja seeläbi võimet enda alaealisi lapsi ülal pidada, kes sõltuvad üksnes oma vanematest.
  11. Kostja on väitnud, et ta on hagejat vahetult ülal pidanud, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, kui mitu päeva kuus keskmiselt veedab hageja tema juures.
  12. Kohus on seisukohal, et põhjust ei ole vähendada hageja nõutavat miinimumelatist, sest kostjal tuleb oma kohustusse suhtuda tõsisemalt. Kostja ei ole näiteks täitnud menetluseaegset ülalpidamiskohustust, kuigi kohus on selleks teda hagi tagamise määrusega kohustanud. Samuti ei ole kostja ei tõendanud endale vajalike kulutuste suurust.
  13. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude välja mõista elatis alates
  14. juunist 2021 tol ajal kehtivas miinimumelatise määras – 292 eurot. Kuni
  15. detsembrini 2021 on seega 11
(15)2-21-8269 elatise tasumata osa 2044 eurot (7x292). Kuivõrd hageja kulud on suuremad kui 584 eurot kuus, on põhjendatud ka alates
  1. jaanuarist 2022 määrata väljamõistetava elatise suuruseks 292 eurot (vt selle kohta Riigikohtu
  2. juuni
  3. a lahendi tsiviilasjas nr 2-19-19160.p 14.2).
  4. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 36. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda K. K. i kontole nr XXX selgitusega „elatis“ iga kuu lõpuks eelmise kuu eest ette. 37.

§ 468

lg 3 näeb ette, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks täies ulatuses. Kohus rahuldab hageja eelnimetatud taotluse ja tunnistab kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks täies ulatuses. II

  1. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium on samas lahendis leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.
  4. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav.
  5. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et hageja ei ole esile toonud, et hageja ema oleks enne hagi esitamist sisuliselt püüdnud elatisenõuet maksma panna. Selle kohta on üksnes hageja selgitus, et tema ema on elatist nõudnud. Kostja on vastuväitena selgitanud, et hageja ema ei ole temalt elatist soovinud 12

(15)2-21-8269 saada. Seega on hageja ema ja kostja selles osas erinevatel seisukohtadel. Isegi kui hageja ema ja kostja on suhelnud suuliselt elatise teemadel, ei pruugi see praeguse vaidluse asjaolusid arvestades olla piisav. Vaidlust ei ole selles, et hageja emal ja kostjal on olnud varasemalt elatisnõude vaidlus, kus ülalpidamiskohustust ei täitnud vabatahtlikult hageja ema ajal mil hageja elas kostja juures. Kohus ei võta seisukohta, kui suur on selles menetluses tekkinud elatise võlgnevus, sest kostja on ise kinnitanud, et tal puuduvad hageja ema suhtes elatisnõudest tekkinud rahalised nõuded. Kostja on esitanud
  1. augustil 2019 avalduse Soome vastavale ametiasutusele täitemenetluse (K. K. elatise nõudes) lõpetamiseks, milles kostja kinnitab, et tal ei ole avalduse allkirjastamise päeva seisuga mingeid rahalisi nõudeid K. K. i vastu ning kostja palub täitemenetluse lõpetada (tl 37). Kohus selgitab, et kostja on menetluses püüdnud väita, et tema allkiri sellel on võltsitud, kuid selgus, et kostja andis kinnitusele esmalt digiallkirja ning kuivõrd Soomes ei arvestata Eesti Vabariigi digiallkirjaga, siis tuli see dokument tal uuesti käsikirjaliselt alla kirjutada.
  2. Arvestades aga seda, et lapsevanematel on varasemalt olnud vaidlus elatise teemadel, lapse hooldusõiguse teemal ja täitemenetluses elatise nõudmise teemal, tulnuks hageja emal väga konkreetselt esitada kostjale kirjalik nõue elatise saamiseks. See olnuks ühemõtteline ja kinnitanuks hageja järjepidevat soovi elatist saada. Kohus arvestab ka seda, et kostja on 6 klassi haridusega ning tema arusaamine on seetõttu lihtsustatud ja vajanuks hageja emalt konkreetsemat suhtlust ja elatise nõuet. Seetõttu on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki ning seaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kohus mõistab, et õiglane oleks olnud, kui mõlemad vanemad oleksid jooksvalt oma last võrdsel määral toetanud, kuid tagantjärgi on sellise õigluse saavutamine võimatu. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
  3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist miinimumsummas, sealjuures numbriliselt täpsustamata väljamõistetava elatise suurust.

§ 129

lg 2 alusel on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kohus selgitab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude puhul hõlmab

§ 129

lg 2 järgne hagihind nii enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud kohustuste kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuse saamisele suunatud nõuet. Eelnevast tulenevalt on hagi hinnaks hageja nõudes 2628 eurot. III 43.

§ 162

§ lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

alusel sätestatakse menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 alusel võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

  1. Hageja märkis
  2. jaanuari 2022 seisukoha p-s 2.8., et käesoleval juhul oleks hageja menetluskulude hageja enda kanda jätmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hageja oli sunnitud kohtu poole pöörduma ainuüksi seetõttu, et kostja ei tasunud ega olnud nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist kohtuväliselt. Kostja ei ole hagejale elatist tasunud ka peale hagi esitamist ja peale hagi tagamise kohtumääruse tegemist, seega ei saa olla vaidlust, et kostja ei 13

(15)2-21-8269 ole jätkuvalt nõus hagejale elatist tasuma, mistõttu ei saa olla vaidlust ka selles, et elatise hagi esitamise vajaduse on põhjustanud kostja poolne tegevus. Samuti ei ole kostja käesoleval juhul andnud õiget ega täielikku teavet oma sissetulekute kohta, mis on mh muutnud menetluse oluliselt mahukamaks ja kulukamaks. Eelnevat arvestades taotles hageja, et kohus jätaks menetluskulud käesolevas asjas tervikuna kostja kanda. 45. Kohus nõustub hagejaga, et hageja menetluskulude täielikult enda kanda jätmine oleks hageja väljatoodud põhjendustel hageja suhtes ebaõiglane. Samal ajal tuleb arvestada, et kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulusid kostja kanda täies ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulud vastavalt

§ 164lg-le 2 jätta kostja kanda 50% ulatuses.

46. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks. Hageja kinnitab

§ 176

lg 5 kohaselt, et kõik esitatud menetluskulud on tekkinud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-21-

  1. Kütuse kulu esindajal
  2. juuni 2022 eelistungile sõitmiseks on 45 eurot. Kulutused õigusabile on 1701 eurot (summa koos käibemaksuga, so tunnitasu koos käibemaksuga 108 eurot tunnis, ilma käibemaksuta 90 eurot tunnis). Hageja palub välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivist lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
  3. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid: 02.06.2021 Hagiavalduse täpsustuse koostamine 1 tund 30 min 162 eurot 04.10.2021 Tutvumine kostja vastusega, hageja arvamuse koostamine 1 tund 30 min 162 eurot 23.10.2021 Hageja seisukoha koostamine 1 tund 15 min 135 eurot 24.11.2021 Hageja seisukoha koostamine 1 tund 108 eurot 03.01.2022 Tutvumine R. K. pangakontodega, hageja 24.01.2022 seisukoha koostamine 3 tundi 30 min 378 eurot 08.06.2022 Ettevalmistus istungiks, istungil viibimine, menetluskulude nimekirja koostamine 4 tundi 432 eurot 20.07.2022 Tutvumine kohtu 27.06.2022 kirjaga, teatis kohtule 1 tund 30 min 162 eurot 08.08.2022 Kohtule seisukoha koostamine 1 tund 30 min 162 eurot Kokku 15 tundi 45 min 1701 eurot
  4. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. 14

(15)2-21-8269 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
  1. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 108 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on samuti põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud aeg 15 tundi 45 minutit. Hageja esindaja sõidukulu 45 eurot Tartusse
  2. juuni 2022 kohtuistungile on samuti mõistliku suurusega ja põhjendatud kulu. Kostja pole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
  3. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik kulu hageja esindajale 1746 eurot (15 tundi 45 minutit x 90 eurot + käibemaks 20% + sõidukulu 45 eurot). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1746 eurot. Kohus jättis kostja kanda 50% hageja menetluskuludest. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista menetluskulu 873 eurot (sh käibemaks). 51.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik Kohtuotsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsusega. 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.