Obsah (6)

§ 100§ 97§ 101§ 99§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-21-132614 T

§ 100lg 4).

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
3. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
4. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
5. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on M. - E. P. (hageja) hagiavaldus E. P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 200 eurot kuus alates
6. oktoobrist
7. Hageja kinnitab, et kostja on alaealise M. - E. P. isa, kuid ta ei osale lapse ülalpidamises.
8. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja osaleb lapse ülalpidamises ning katab lapse jooksvaid kulusid. Laps saab taskuraha, väärtpaberikonto sissemakseid jmt. Lapse ema saab riigilt lapsetoetust. Kostjal on veel kaks alaealist last, kellele ta peab ülalpidamist võimaldama, sealjuures maksab kostja elatist Soome kohtuotsuse alusel oma poja R. i ülalpidamiseks. Kostjal ei ole regulaarseid sissetulekuid. Kostja on kohustatud võimaldama ülalpidamist kahele ülejäänud lapsele, kes jääksid hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus peaks jätma elatise välja mõistmata, kuna teatud ulatuses täidab kostja vahetult lapse ülalpidamiskohustust, või vähendama elatist tuntavalt alla hageja nõutava summa.
9. Eelistungil
10. detsembril 2021 arutas kohus pooltega kompromissi sõlmimise võimalust, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Pooled ei vaielnud selle üle, et laps elab püsivalt ema juures ning isa juures ei ööbi. Hagejal on tuvastatud keskmine puue. Kostja väitis, et tema maksab lapse arveid, kui neid temale saadetakse. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja ainus ühine laps. Hageja eest saab hageja seaduslik esindaja lapsetoetust 60 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei saa lasterikka pere toetust. Kohus kohustas kostjat esitama oma vastuväidete ja varalise seisu tõendamiseks tõendid. Kohtuistungil
11. mail 2022 selgitas kostja, et kui lapsel on midagi vaja, siis ta ostab selle lapsele. Kostja selgitas, et tema kontod on arestitud ning tööle ta ei lähe. Kostjat peab ülal tema elukaaslane. Kostjal on mitmeid ettevõtteid, kuid need seisavad, akiivne tegevus puudub. Pojale R. ile ei ole kostja elatist tasunud. Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostjale kuuluvad sõiduvahenditest üks traktor, üks pereauto ja üks perebuss. Kostja kolmeaastane poeg Armin elab koos kostjaga, teda peab ülal tema ema. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et rahast, mida kostja on lapsele andnud, ei ole temani midagi jõudnud, et seda lapse ülalpidamiseks kasutada. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 100

lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. XXX M. - E. P. (hageja) vanemad on M. V. (hageja seaduslik esindaja) ja E. P. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 24-27). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemate kooselu on lõppenud ning hageja elab hageja seadusliku esindaja juures. 2/7
2. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13;
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-17, p 18-19).
5. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale elatist. Kostja väidab, et tema osaleb hageja ülalpidamises sellega, et kannab hageja jooksvaid kulusid nagu kunstikooli maksed, lapse taskuraha ja väärtpaberikonto sissemaksed (dtl 34).
6. detsembri 2021 eelistungil lisas kostja, et tasub ka lapse telefoniarveid (dtl 42). Hageja seaduslik esindaja kinnitas eelistungil, et kostja tasub hagejale kuus 40 eurot taskuraha, samas kunstikooli eest on kostja
7. aastal ainult septembris tasunud; ka telefoniarve on kostjal mõnikord maksmata ning hageja ei saa välja helistada (dtl 43).
8. Hagimenetluses peab kumbki pool tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale
9. veebruari 2022 määruses, et kui kostja vastuväide elatise nõudele seisneb selles, et tema peab hagejat vahetult ülal, tuleb kostjal esitada selle kohta tõendid (dtl 75). Kostja ei ole hageja ülalpidamise kohta esitanud muid tõendeid peale kostja pangakonto väljavõtte AS-ist LHV Pank (dtl 54-67). Kohus on samuti teinud päringud pankadesse ning selgunud on, et kostja ei ole Bigbank AS, Coop Pank AS, AS Citadele banka Eesti filiaali, AS SEB Pank ega Luminor Bank AS klient (dtl 89, 90, 117, 119, 120), kostja pangakonto Swebank ASis on blokeeritud (dtl 122-126) ning ainus kostja nimel olev kasutuses olev pangakonto on AS-is LHV Pank (dtl 96-115). Kostja pangakonto väljavõttest perioodi
10. juunist 2021 kuni
11. aprillini 2022 nähtub, et 2021.a juulis on kostja kandnud hagejale pangakontole kokku 96,50 eurot, augustis 83,58 eurot, septembris 170 eurot, oktoobris 26 eurot, novembris 65 eurot, detsembris 102 eurot; 2022.a jaanuaris 70 eurot, veebruaris 60 eurot ning märtsis 105 eurot. Ülekannete selgitused on valdavalt kas taskuraha või lepingu alusel.
12. Kohus leiab, et kostja poolt hageja pangakontole ülekannete tegemine on käsitletav hagejale taskuraha andmisena. Lapsele taskuraha andmist ei saa aga pidada vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu
13. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12). Antud juhul ei ole hageja seaduslik esindaja sellist nõusolekut ega heakskiitu andnud. Vastupidi, hageja seaduslik esindaja on kohtule
14. mai 2022 kohtuistungil kinnitanud, et rahast, mida kostja on lapsele andnud, ei ole hageja seadusliku esindajani midagi jõudnud, et seda lapse ülalpidamiseks kasutada (dtl 134). Ka kostja ise on kohtuistungil avaldanud, et hageja on rahaga vastutustundetu ning raiskab seda (dtl 132-133). Sellega nähtub ka kostja enda seletusest, et hagejale ülekantud summad ei teeni tegelikkuses hageja igapäevase ülalpidamise eesmärki, vaid on pelgalt hageja suva järgi kasutatav taskuraha. Kostja ei 3/7 ole kohtule esitanud ühtki muud tõendit (teenuse- või ostuarve või muu kuludokument), millest nähtuks hageja jooksvate kulude kandmine, sh kostja poolt väidetud kunstikooli kulude tasumine või telefoniarve tasumine. Ka väärtpaberikonto sissemaksete tegemise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega, kostja vastuväide selles, et kostja osaleb hageja ülalpidamises tema jooksvate kulude vahetu kandmisega, ei ole tõendamist leidnud. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealise lapse ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista.
15. Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

1. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus alates
2. oktoobrist 2021, s.o alates hagiavalduse esitamisest.
3. Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni
4. detsembrini 2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni

1. detsembrini 2021 oli töötasu alammäär Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2019 määruse nr 115 § 1 alusel 584 eurot kuus. Seega oli

§ 101lg 1 kohane minimaalne elatis 292 eurot.

Riigikohus on oma praktikas leidnud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13;
2. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
3. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
4. Alates
5. jaanuarist 2022 on jõustunud

§ 101

muudatused elatissumma suuruse arvutamisel.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades
2. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust, on elatise baassummaks käesoleval hetkel 209,20 eurot.

§ 101

lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Aastal 2020 oli Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk 1448 eurot, millest 3% on 43,44 eurot.
2. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021.a Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Pooled ei vaidle, et lapsetoetus 60 eurot kuus laekub hageja seaduslikule esindajale. Tulenevalt

§ 101

lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt 4/7 kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja elab püsivalt ema juures ning isa juures ei ööbi. Seega,

§ 101alusel arvutatud elatise summa oli antud vaidluse asjaoludel 1.

jaanuarist kuni

1. märtsini 2022 213,44 eurot kuus ning on alates
2. aprillist 2022 kuni
3. märtsini 2023 225,64 eurot kuus (vt ka just.ee/elatiskalkulaator/).
4. Eeltoodust tuleneb, et hageja poolt nõutav elatissumma 200 eurot kuus on väiksem kui hagiavalduse esitamise ajal kehtinud ning alates
5. jaanuarist 2022 kehtiv elatise miinimum. Seetõttu ei ole hagejal kohustust tõendada hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.
6. Kuigi hageja nõuab elatist niigi miinimumist väiksemas summas, on kostja palunud elatise väljamõistmise korral väljamõistetavat elatist veelgi vähendada. Kostja väidab, et temal ei ole regulaarset sissetulekut ning ta peab võimaldama ülalpidamist kahele ülejäänud lapsele, kes jääksid hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks kui hageja (dtl 35). Vaidlust ei ole selles, et lisaks hagejale on kostjal veel kaks alaealist last: R. E. A. H., sündinud XXX, ja A. P. , sündinud XXX (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 2627; A. P. sünnitunnistus, dtl 49; väljavõte Soome rahvastiku informatsioonisüsteemist, dtl 50).
7. Elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
2. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16118651 p 10).

102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 18. Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 102

lg 2 I ja III lause järgi ei vabane vanemad

§ 102

lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2115, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid 5/7 ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).
4. Kohus selgitas
5. veebruari 2022 määruses, et kui kostja leiab, et esineb mõjuv põhjus nõutava elatise summa vähendamiseks, tuleb kostjal seda tõendada. Kui kostja väidab, et tema teised lapsed jäävad hagejale elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui hageja, tuleb kostjal seda tõendada. Kohus selgitas, et selleks tuleb analüüsida kostja varalist seisu ja laste vajadusi ning kostjal tuleb esitada selleks vajalikud selgitused, andmed ja tõendid, sh A. P. ema ja R. E. A. H. i ema panus laste vajaduste katmiseks (dtl 75).
6. Oma varalise seisu kohta on kostja esitanud AS LHV Pank konto väljavõtte (dtl 5467) ning Swedbank AS konto väljavõtte, mille kohaselt kontol liikumisi ei ole ning
7. jaanuari 2022 lõppsaldo on 0,01 eurot (dtl 69). Kohus on juba eelnevalt tuvastanud (vt otsuse p 9), et ainus kostja nimel olev kasutuses olev pangakonto on AS-is LHV Pank (dtl 96-115). AS LHV Pank konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja saaks töötasu. Kostja avaldas eelistungil isikuandmete kontrollimisel, et temal on keskharidus, kuid ta ei tööta, töötuna arvele ei ole mõtet võtta, ta on mittetegutsevas ettevõttes juhatuse liige (dtl 42). Kostja kinnitas ka kohtuistungil, et tema ei tööta, tööle põhimõtteliselt ei lähe ning on lapsega kodus, kostja on oma elukaaslase ülalpidamisel (dtl 133). Kostja selgitas, et tal on mingid ettevõtted jäänud, mis lihtsalt seisavad, aktiivne tegevus puudub – Yakaia OÜ, EP servis OÜ, OÜ Tähelille Vara (dtl 134). Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja kontole laekuvad siiski maksed erinevatelt äriühingutelt (sh Yakaia OÜ, EP servis OÜ, OÜ Tähelille Vara) ning eraisikutelt, samuti on tehtud sularaha sissemakse. Kostja konto väljavõtte kohaselt laekus perioodil
8. juulist kuni
9. märtsini kostja kontole kokku 5134,44 eurot, mis teeb kostja ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 570,49 eurot. AS LHV Pank
10. märtsi 2022 koondväljavõttelt nähtub, et kostjale kuulub aktsiaid, mille turuväärtus on 1450,92 eurot, osalus aktsiafondis turuväärtusega 22 eurot, pensionifondi II sammas turuväärtusega 9096,76 eurot ning III sammas turuväärtusega 1033,12 eurot (dtl 80-81). AS LHV Pank
11. aprilli 2022 vastusest päringule ilmneb, et kostja on perioodil
12. juunist 2021 kuni
13. aprillini 2022 aktsiaid juurde ostnud, seejuures oli temale kuuluvate aktsiate turuväärtus
14. juuni 2021 seisuga 943,60 eurot ning
15. aprilli 2022 seisuga oli temale kuuluvate aktsiate turuväärtus 1457,43 eurot (dtl 94, 116). Kostja avaldas kohtuistungil, et temale ei kuulu kinnisvara; sõiduvahenditest kuulub kostjale üks traktor, üks pereauto, üks perebuss; kostja ei maksa kodus elamise eest raha ning kuna elukaaslane töötab toitlustuses, kulub pere toidule kuus 40 eurot (dtl 134). R. E. A. H. i kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis 154,77 eurot kuus (dtl 51-52), kuid kostja kinnitusel ta väljamõistetud elatist maksnud ei ole (dtl 134). Kostja on esitanud tõendi ka selle kohta, et kostja vastu täitemenetluses esitatud nõuete suurus kokku on 98 115,35 eurot, millest omakorda Maksu- ja Tolliameti nõue peatatud menetluses on 97 169,82 eurot (dtl 82-83).
16. Eeltoodust järeldab kohus, et kostjal on olemas kõik eeldused (kostja on tööealine, keskharidusega, omab kogemust ettevõtluses ning on mittetegutsevas ettevõttes juhatuse liige, kostja pole esile toonud töötamist takistavaid tervislikke põhjusi) püsiva sissetuleku teenimiseks ning seniste sissetulekute suurendamiseks kas ettevõtlusega tegutsedes või töölepingu alusel tööle asudes. Kostja selgitustest ega kohtule esitatud 6/7 tõenditest ei nähtu, et kostja on ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teinud kõik endast oleneva. Kostja on otsustanud tööle mitte asuda ning selle võimalik põhjus võib olla soov vältida täitemenetluses kohustuste täitmist töötasu arvel. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Kostjale kuulub vara (aktsiad, pensionisambad, sõiduvahendid), mida on võimalik hagejale ülalpidamise andmiseks müüa. Seejuures on kostja ajal, mil ta väidetavalt ei tööta ning regulaarset sissetulekut ei oma, siiski leidnud võimaluse aktsiatesse investeerimiseks. Kohtuistungil on kostja avaldanud, et ta võib hagejale maksta ja osta kõik, sh 150 eurot maksva jope (dtl 133). Eeltoodu annab põhjust arvata, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kohus on kostjale selgitanud tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millised on kostja iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh nende emade panus laste ülalpidamisse. Seetõttu ei ole kostja tõendanud, et tema teised lapsed jäävad hagejale elatise väljamõistmise tõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab elatist alla miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et temal esineb mõjuv põhjus nõutava elatise veelkordseks vähendamiseks.

§ 102lg 2 alusel elatise vähendamiseks seega põhjust ei ole.

1. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 200 eurot alates hagiavalduse esitamisest. Käesolev vaidlus on alguse saanud maksekäsu kiirmenetlusest, mille tõttu tuleb hagi lugeda hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Seega tuleb elatis välja mõista alates
2. oktoobrist
4. Hageja on palunud elatis tasuda kas hageja või hageja seadusliku esindaja pangakontole (dtl 5). Arvestades, et hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et tema ei ole kostja poolt lapse kontole kantud summasid tema ülalpidamiseks kasutada saanud (dtl 134), peab kohus põhjendatuks määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kohustada kostjat maksma elatist hageja seadusliku esindaja pangakontole. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7/7