← Eesti

2-21-10060/25

Obsah (11)§ 277§ 238§ 237§ 457§ 2§ 162§ 166§ 174§ 175§ 177§ 386

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-21-10060 Hag

§ 277lg 1).

I. A. i allkirjadel esinevad ilmselged erinevused. Kinnituskirja sisu ei ühti hageja muude tõenditega. Hageja uue müüja digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja kohaselt on kinnistu müügihinna viimane osamakse tasutud 18.11.2013. Samas hagiavalduse algne väide on olnud, et müügihinda ei ole kunagi täielikult tasutud, vaid et 5281,88 euro ulatuses lõppes müügihinna tasumise nõue tasaarvestuse tulemusena, esitamata seejuures ühtki tõendit tasaarvestuse toimumise kohta. Kostja jääb oma väite juurde, et müüjale ei ole ostuhinda 25.11.2010 lepingu kohaselt tasutud ning seda on I. A. ise kinnitanud OÜ Vennad Ehitus esindajale. Juhuks, kui kohus selle hinnanguga ei nõustu, palub kostja ostuhinna tasumata jätmise väite kinnitamiseks kuulata tunnistajana üle müüja seaduslik esindaja I. A. . Lisaks esinevad kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 3 lg-st 1 tulenevad piirangud kinnisasja omandamiseks. Hageja ei ole tegelenud põllumajandustoodete tootmisega, mistõttu keelab KAOKS § 4 lg 3 hagejal kõnealuse kinnistu omandamise. Maksu- ja Tolliameti 16.11.2021 dokument tõendab ainult seda, et hageja majandusaasta aruannetes perioodil 2018-2020 on esitatud andmed põllumajandustoodete tootmisega tegelemise kohta. Kostjal on alust kahtlustada, et hageja on enda raamatupidamisaruandeid võltsinud ning Maksu- ja Tolliameti tõend on saadud võltsitud dokumente kasutades. Seega võib esineda

§ 238lg 3 p-s 1 sätestatud alus keelduda tõendi vastuvõtmisest.

4 Maavarud OÜ äriregistri üldandmete ajaloo kohaselt oli kuni 15.03.2021 tegevusalaks „muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused“ (EMTAK 82991). Seejuures veebileht wasp.ee, mis hageja üldandmete ajaloos sidevahendite alt nähtub, kuulub riiulifirmade müügiga tegelevale ettevõtmisele. 15.03.2021, mis on ühtlasi vaidlusaluse Pihlaka tee 3 enampakkumise alguse kuupäev, on hageja esitanud korraga 2018 kuni 2020 majandusaastate aruanded, mis on kõik samasisulised. Kõigis kolmes aruandes on tegevusalaks köögivilja jms kasvatus (EMTAK 01131). Ainsaks varaks on olnud algne osakapital 2508 eurot. Ühtegi kulu ei ole kunagi tekkinud ja töötajaid ei ole kunagi olnud. Sellele vaatamata olevat toodetud põllumajandustooteid ning saadud müügitulu kolme aasta peale kokku 120 eurot. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 4. Pooled esitasid pärast kohtulahendi kuulutamise aja määramist kumbki täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et kuigi uued tõendid on esitatud hilinenult, ei pikenda nende asja materjalide juurde võtmine asja menetlust (

§ 237lg 1 ja § 331).

Kumbki pool on saanud teise seisukohtade ja tõendite osas arvamust avaldada. Kohus võtab seega asja materjalide juurde hageja esitatud OÜ IMERA KAUBANDUS 11.01.2022 kinnituskirja (tl 99-100) ning Maksu- ja Tolliameti 16.11.2021 tõendi (tl 101102) ning kostja esitatud Maavarud OÜ üldandmete ajalugu (tl 111-112), wasp.ee kuvatõmmise (tl 113-113p); Maavarud OÜ 2018-2020. a majandusaasta aruanded (tl 114125). Tegemist on kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt asjakohaste tõenditega. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse I. A. i (müüja juhatuse liige) tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja soovib I. A. i ütlustega tõendada, et müügilepingu ostuhind on tasumata. Kohus möönab, et hageja väited ostuhinna tasumise osas on olnud vastuolulised, samas on hageja esitanud kaks I. A. i allkirjastatud kinnitust, milles ta väidab, et ostuhind on tasutud. Isegi, kui üks nendest ei ole ehtne (nagu väidab kostja), on kohtu hinnangul vähe tõenäoline, et I. A. i suuline seisukoht erineb kirjalikust. Eeltoodu tõttu ei pea kohus vajalikuks I. A. it tunnistajana üle kuulata (

§ 238lg 1 p 1).

  1. Kohtu hinnangul ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - - - - ostja (Park 169 OÜ) ja müüja (OÜ IMERA KAUBANDUS) sõlmisid 08.03.2007 (võlaõigusliku) müügilepingu nr XXX (tl 45-51); müügilepingu pooled muutsid müügilepingut nr XXX osaliselt 25.11.2010 lepinguga (tl 9-11); müügilepingu esemeks oli registriossa nr XXX (hiljem registriosa nr XXX ) kantud kinnistu jagamisel tekkiv kinnistu (pindalaga 16,72 ha, tl 14); kinnistust registriosaga nr XXX (pindalaga 15,49 ha, käesolevaks ajaks asukohaga XXX, tl 14) eraldati 03.11.2020 kinnistu nr XXX (pindala 11 327 m2, käesolevaks ajaks aadress XXX, tl 13) asjaõiguslepingut ei ole müügilepingu pooled sõlminud; kostja omandas kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX ) täiteasjas nr XXX toimunud enampakkumisel ning on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna (vara enampakkumise akt - tl 15, omanikukanne - tl-d 14, 86); hageja omandas müügilepingust tuleneva nõudeõiguse nõude loovutamise lepinguga (tl 82-84 pöördel). 5 Pooled vaidlevad: - kas kostjal on kohustus anda tahteavaldus hageja vaidlusaluse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks; kas on täidetud müügilepingust tulenevad tingimused asjaõiguslepingu sõlmimiseks; kas esinevad KAOKS §-dest 3 ja 4 tulenevad piirangud hageja kinnistu omanikuks saamisel.
  2. Vaidlusaluse kinnistu (registriosa nr XXX ) kinnistusraamatu III jakku oli 26.03.2007 (muudetud 21.12.2010) kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Park 169 OÜ (likvideerimisel, tl 14) kasuks ning 08.12.2021 muudeti kannet taas, millega eelmärge on seatud hageja kasuks (tl 86). Eelmärge tagab praegusel juhul asjaõiguse omandamise nõuet (AÕS § 63 lg 1 p 1). Hageja tugineb asjaõigusliku ostueesõigusega sarnasele olukorrale (AÕS § 257 lg 3) ning hageja eesmärk on saavutada olukord, kus hageja kantakse kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Ostja on esitanud müüja vastu samasisulise hagi tahteavalduste asendamiseks, mis rahuldati 26.08.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-
  3. Kohtute infosüsteemi andmetel on tagaseljaotsus jõustunud. Kohus selgitab, et ei ole seotud tsiviilasjas nr 2-21-3798 tehtud tagaseljaotsuse resolutsiooniga, kus ei arvestatud mh asjaoluga, et vaidlusaluse kinnistu omandas täitemenetluses kostja (

§ 457lg 1).

AÕS § 63 lg 3 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse. Seega tuleb kohtul hagi lahendamisel tuvastada, kas käsutus, millega vaidlusaluse kinnistu omanikuks sai kostja, on tühine ning kas kostjal on sellest tulenevalt kohustus anda tahteavaldused hageja kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ja kostja omanikukande kustutamiseks. Enne aga hindab kohus, kas esinevad KAOKS-is sätestatud piirangud hageja omanikuks saamisel. 7. Vaidlusalune kinnistu (XXX) on 100% maatulundusmaa pindalaga 15,49 ha (tl 86). 08.03.2007 müügilepingu p-s 2.2.1 on välja toodud, et müügilepingu objektiks oleva katastriüksuse kõlvikulises koosseisus on haritavat maad 10,08 ha ning looduslikku rohumaad 0,72 ha (tl 45). Kostja esitas maakatastri väljavõtte, mille kohaselt on 15,49 ha pindalast 10,10 ha haritav maa ja 5,03 ha metsamaa (tl 52). KAOKS § 3 lg-le 1 kohaselt on kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuv tehing tühine. Samu asjaolusid on müügilepingu pooltele selgitanud ka notar 08.03.2007 lepingus (viidates sel ajal kehtinud KAOKS-le). Samas ei välista KAOKS eelmärke kinnistusraamatusse kandmist. Kuivõrd hageja palub kostja tahteavalduste asendamist ja kinnistusraamatu kannete tegemist käesoleval ajal, tuleb kohtu hinnangul asja lahendamisel arvestada kehtivas KAOKS-s sätestatud piirangutega, kuivõrd nende tagajärjeks on tehingute tühisus. Kuigi tegemist on avalikust huvist tulenevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise kitsendustega (KAOKS § 1 lg 1) ning sellega vastuolus oleva tehingu tegemisel võib tühisuse tuvastamise nõude ning kinnistusraamatu kande parandamist taotleda valdkonna eest vastutav minister, ei ole kohtu hinnangul mõistlik ning menetluse ökonoomiaga kooskõlas (

§ 2

) jätta käesolevas asjas seadusest tulenev piirang tähelepanuta, kuivõrd see põhjustaks üksnes täiendavaid kohtuvaidlusi. Õigust kohaldab kohus ning kohtul tuleb kontrollida mh võimalikke tühisuse aluseid. 6 Ka 08.03.2007 müügilepingu (p-d 6.1.1. ja 2.2.1) versioonis oli detailplaneeringu (mille tulemusena muutub maa sihtotstarve äri- ja elamumaaks) kehtestamise eesmärk tagada, et puuduks vastuolu KAOKS-ga. KAOKS § 4 lg 3 kohaselt tuleb piiranguid kontrollida „tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolme aastat“. Kuivõrd KAOKS-i piirangute rikkumise tagajärjeks on asjaõigustehingu tühisus (vt p 8), siis on kohtu hinnangul peetud silmas „tehingu all“ eelkõige asjaõiguslepingut, mistõttu on põhjendatud kontrollida piiranguid kehtiva seaduse alusel. Kohus märgib, et varem kehtinud KAOKS

(2003)võimaldaks siiski jõuda samale järeldusele. 8. KAOKS § 4 lg 3 kohaselt, on lepinguriigi (ehk Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi) juriidilisel isikul õigus omandada põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla (edaspidi põllumajandustoode) tootmisega. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt, kui lepinguriigi juriidiline isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3-5 sätestatud nõuetele, võib ta omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku 10 hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal. Kohtu hinnangul on KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tehingu tühisuse tagajärg käsutustehingu (asjaõiguslepingu) suhtes, mitte kohustustehingule. Seda kinnitab KAOKS § 3 lg 2 esimene lause, mille kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuva tehingu korral taotleb kinnisasja asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus kinnistusraamatu kande parandamist ja vaidluse korral pöördub kohtusse tehingu tühisuse tuvastamiseks. Samale seisukohale on jõutud õiguskirjanduses (vt ka Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud vlj. 2014, § 641, lk 214) küll varasema KAOKS
(2003)osas, kuid kohtu hinnangul kehtib sama järeldus ka kehtiva seaduse puhul.
  1. Hageja ei ole vastu vaielnud, et kinnistu hõlmab 10,10 ha haritavat maad (tl 52), mille omandamisele kohalduvad KAOKS-st tulenevad piirangud. Seega on kostja toonud põhjendatult esile, et käsutustehingut, millega saab hageja kinnistu omanikuks, ei saa kehtivalt teha, kuivõrd vaidlusaluse kinnistu koosseisus on üle 10 ha põllumajandusmaad. Hageja on kohtule teatanud, et on asunud tellima uut mõõdistamist, kuid ei ole seda seni kohtule esitanud. Pooled ei vaidle, et kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu luba hagejal kinnisasja omandamiseks pole. Hageja leiab, et seoses hageja asendamisega on täidetud KAOKS § 4 lg 3 tingimus, st hageja on tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Hageja esitas kohtule Maksu- ja Tolliameti tõendi (tl 101-102), milles kinnitatakse, et hageja on tegelenud aastatel 2018-2020 põllumajandustoodete tootmisega. Tõend on koostatud Maavarud OÜ (endise ärinimega Almolin UÜ) äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete alusel. Kostja vaidleb tõendile vastu ning leiab, et tegelikkuses ei ole hageja kunagi põllumajandustoodete tootmisega tegelenud. Hageja 2018-
  2. a majandusaasta aruannetes (tl 114-125) on hageja tegevusalaks märgitud põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük. EMTAK klassifikaatori järgi köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus. Hageja ainsaks varaks on olnud algne 7 osakapital 2508 eurot. Hageja 2018-
  3. aastate majandusaasta aruanded on esitatud sama päeval (15.03.2021), kui algas vaidlusaluse kinnistu enampakkumine (tl 15). Kohus leiab, et KAOKS § 4 lg 3 tähenduses tuleb hinnata, kas hageja on tegelikkuses tegelenud viimased kolm aastat põllumajandusega, mitte piirduda pelgalt äriregistrile esitatud andmete kontrollimisega. Seda kinnitab KAOKS eelnõu seletuskiri (108 SE), mille kohaselt saab põllumajandusmaa omandamisel KAOKS-i eesmärki täita eelkõige tingimusel, et seda maad hakatakse koheselt jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama, vältides maa sattumist isikute kätte, kes ei oska seda maad põllumajanduslikult sihtpäraselt kasutada. Eelkõige annab selle garantii põllumajandustoodete tootmise kogemus. Samuti ei näe KAOKS ette, et põllumajandusega tegelemist tuleks kontrollida majandusaasta aruandes või äriregistris märgitud info alusel. Äriseadustiku (ÄS) § 4 lg 5 kohaselt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. Seega võimaldab äriseadustik ettevõtjal ise määratleda ja teatada äriregistrile oma tegevusalad. Kohus on seisukohal, et üksnes majandusaasta aruandesse märgitud tegevusala ei ole piisav tõendamaks, et hageja on kolm viimast aastat tegelenud põllumajandusega viisil, mis vastaks KAOKS-is sätestatud eesmärgile. Kuni 15.03.2021 (majandusaasta aruannete esitamiseni) oli hageja tegevusalaks äriregistri üldandmete ajaloo kohaselt „muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused“ (tl 111-112). See näitab samuti, et 2018-
  4. a majandusaasta aruannetes (tl 114-125), mis esitati ühel päeval (15.03.2021), ei pruugi kajastada tegelikku olukorda. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et hageja ei ole tegelenud põllumajandustoodete tootmisega, kinnitab ka see, et hageja 2018-
  5. a majandusaasta aruannetes on e-posti aadress info@wasp.ee, mis viitab, et tegemist võis olla algselt riiulifirmaga (tl 113113 pöördel). See, et hagejal ei ole kunagi tekkinud ühtegi kulu ega olnud ühtegi töötajat, tekitab samuti kahtlusi, kas hagejal on põllumajandustoodete tootmise kogemus. Eeltoodust tulenevalt (ning eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates) leiab kohus, et hagi ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd kostja tahteavalduste asendamine ja hagejale vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse üleminek läheks vastuollu KAOKS § 4 lg 3 piiranguga ning tooks igal juhul kaasa tehingu tühisuse. Seega jääb hagi rahuldamata.
  6. Kohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks võtta seisukohta muude poolte väidete osas, mh kas täidetud on asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalikud müügilepingu eeltingimused, sh tasutud kogu ostuhind ja kas lepingut tuleb tõlgendada selliselt, et asjaõiguslepingu sõlmimise vältimatuks tingimuseks on detailplaneeringu kehtestamine. Seetõttu jätab kohus hindamata ka antud väidetega seotud tõendid (tl 1819, tl 20, tl 99-100).
  7. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Kuivõrd vaidlusaluse eseme võõrandamise tõttu hageja 12.01.2022 määrusega asendati, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt Park 169 OÜ (likvideerimisel) ja Maavarud OÜ kanda (

§ 166lg 1).

8

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostjat esindas vandeadvokaat tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja 03.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja menetluses õigusabi kokku 21,75 h summas 3697,50 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi järgmiste toimingutega: - - - korrespondents kliendiga, kohtule esindusõigusest teatamine ja toimikule juurdepääsu küsimine, toimiku materjalidega tutvumine (1,5 h); korrespondents kliendiga 19.07.2021, edasiste tegevuste arutamine (0,25 h); kohtule 23.07.2021 taotluse koostamine kostja eeldatavate menetluskulude katteks hagejalt tagatise nõudmiseks (1,75 h); korrespondents kliendiga, 05.08.2021 päring kohtule seoses taotluste lahendamisega (0,5 h); vastaspoole 01.09.2021 seisukohaga tutvumine, korrespondents kliendiga (0,5 h); tutvumine kohtu 03.09.2021 määrusega, korrespondents kliendiga (0,5 h); vastavalt 03.09.2021 kohtumäärusele kostja 13.09.2021 kirjaliku hagivastuse esitamine (4,5 h); 13.10.2021 nõupidamine kliendiga, edasiste sammude arutelu (0,5 h); kohtu 04.11.2021 kirjaga tutvumine ning kostja 08.11.2021 taotluse koostamine menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja seisukoha esitamise tähtaja edasi lükkamiseks (2,5 h); kostja 28.12.2021 seisukoha koostamine hageja 18.10.2021 menetlusdokumendile ja vastuseks kohtu 04.11.2021 kirjale (4,25 h); hageja 27.12.2021 taotlusega tutvumine, kohtu 28.12.2021 kirjale vastamine 07.01.2022 (0,5 h); kostja 03.02.2022 kirjaliku seisukoha koostamine, sh tutvumine kohtu 12.01.2022 ja 21.01.2022 määrustega, tutvumine hageja 24.01.2022 taotluse ja tõenditega ning korrespondents ja telefoninõupidamine kliendiga (4 h); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h). Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab mitmeid toiminguid (kliendiga suhtlemine, kohtu ja vastaspoole dokumentide tutvumine), mida ei pea kohtu hinnangul täies ulatuses hüvitama vastaspool. Samuti ei olnud tegemist niivõrd mahuka asjaga, mis õigustaks ajakulu üle 20 tunni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja 9 mahukust on kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud 18 tunni ulatuses, s.o summas 3060 eurot. Nimetatud summa kuulub solidaarselt Maavarud OÜ-lt ja Park 169 OÜ-lt väljamõistmisele.

§ 177

lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja taotlus mõista hagejatelt (Maavarud OÜ-lt ja Park 169 OÜ-lt) välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 12.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb 28.01.2021 hagi tagamine (muudetud 06.07.2021 määrusega) tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik Kohtuotsus osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2022 otsusega 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.