← Eesti

1-17-5828/364

Obsah (5)§ 180§ 195§ 7§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-17-5828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. august 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5828 Kohtunik Marek Vahing Koht

§ 180

lg 1 ja 3 alusel mõista Yulia Cherniakovalt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 219 eurot ning jätta riigi õigusabi tasu summas 4042 eurot ja 20 senti riigi kanda. 5.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Yulia Cherniakoval on õigus menetluskulud kogusummas 1200 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  2. Selgitusse tuleb märkida „1-17-5828, menetluskulud, Yulia Cherniakova“.
  3. Maksegraafiku mittetäitmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  4. Yulia Cherniakovat süüdistatakse järgnevas. 01.08.2013 esitas Yulia Cherniakova Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (asukohaga Tartu linn Kalevi 1) e-posti aadressile info.louna@prokuratuur.ee enda poolt digitaalselt allkirjastatud teadvalt vale kuriteokaebuse (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.01.2014 registreerimisnumber LÕRP-9/13/113) selle kohta, et Xxxxx xxxxx võltsis dokumenti ning kasutas võltsitud dokumenti. Kuriteokaebuse kohaselt esitas Xxxxx xxxxx tsiviilasja nr 2-12-22821 menetlemise käigus Tartu Maakohtule tõendina Xxxxx xxxxx 02.12.2011 kassa väljamineku orderi nr 000232I KV l, millel on Yulia Cherniakova allkiri, kuid Yulia Cherniakova ei ole seda orderit allkirjastanud. Tegelikkuses on Xxxxx xxxxx 02.12.2011 kassa väljamineku orderi nr 000232-1 KVI allkirjastanud Yulia Chemiakova. 10.01.2014 kell 15.53 esitas Yulia Cherniakova e-posti aadressilt xxxxxxxxxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (asukohaga Tartu linn Kalevi 1) e-posti aadressile info.louna.@prokuratuur.ee enda poolt digitaalselt allkirjastatud teadvalt vale kuriteokaebuse (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.01.2014 registreerimisnumber LÕRP-9/14/15) selle kohta, et Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ ning advokaat Xxxxx xxxxx võltsisid dokumenti ning kasutasid võltsitud dokumenti. Kuriteokaebuse kohaselt edastas Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ 05.12.2013 Yulia Cherniakovale 05.04.2013 kuupäevaga advokaadibüroo ja Yulia Cherniakova vahelise kliendilepingu lõpetamise ja menetlusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti, millel on Yulia Cherniakova allkiri, kuid Yulia Cherniakova ei ole seda akti allkirjastanud. Tegelikkuses on Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ ning Yulia Cherniakova vahelise 05.04.2013 kuupäeva kandva kliendilepingu lõpetamise ja menetlusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud Yulia Cherniakova.
  5. Sellega pani Yulia Cherniakova süüdistuse kohaselt toime KarS 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt.
  6. Prokurör leiab, et süüdistus on põhjendatud ja palus kohtuvaidlustes Yulia Cherniakova süüdi tunnistada ja karistada. 2
  7. Yulia Cherniakova kaitsja Rein Napa leidis, et asjas on kõrvaldamata kahtlused, mis tuleks tõlgendada Yulia Cherniakova kasuks ja teha tuleks õigeksmõistev otsus. Süüdistatava ütluste kohaselt võib Xxxxx xxxxx kassa väljaminekuorderil ja OÜ Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid kliendilepingu lõpetamise aktil olla küll tema allkiri, kuid tema ei ole sellistele dokumentidele oma allkirja andnud ja seega ei ole nende dokumentide väidetavad originaalid autentsed. Kaitsja esitas süüdistatava poolt püstitatud kahtluse kontrollimiseks, so süüdistatava väidetele kinnituse saamiseks või nende kummutamiseks juba
  8. augustil 2017 koostatud kaitseaktis taotluse dokumendiekspertiisi määramiseks, et esitada eksperdile lahendamiseks küsimused, mis pidanuksid andma hinnangu tema kaitsealuse väidetele, ehk siis pidanuks ekspertiisi käigus selguma, kas nimetatud orderil ja aktil esineb tunnuseid, mis viitavad nende dokumentide kokku monteerimisele erinevate võimalike tehniliste (foto-, videopaljundusseadmed jms) või mehhaaniliste (kokku- või pealeliimimine vms) võimaluste abil ja toel. Kuivõrd kohus ei ole kaitsja palutud ekspertiisi ei eelmenetluses ega ka kohtuliku uurimise käigus (kaitsja kordas oma taotlust) läbi viinud, ongi tekkinud kõrvaldamata kahtlused.
  9. Yulia Cherniakova etteheidete nimekiri on pikk. Suur osa etteheidetest puudutavad kohtueelset menetlust ja kohtu eelmenetlust ning nende osas on kohus oma seisukohad kujundanud ega pea mõistlikuks neid uuesti lahkama hakata. Ka kohtumenetlus, täpsemalt kohtuliku uurimine ei ole toimunud Yulia Cherniakova meele järgi. Ta on esitanud mitmeid taandamistaotlusi, st ta on püüdnud korduvalt taandada oma kaitsjat, prokuröri kui ka kohtunikku. Kõik need taotlused on jäänud tagajärjetuks. Kõige enam heidab Yulia Cherniakova kohtule ette seda, et kohus ei vii kohtulikku uurimist läbi Yulia Cherniakova reeglite järgi, vaid lähtub Eesti kriminaalmenetluse seadustikus kirjapandust. Nii ei ole Yulia Cherniakova nõus, et ta ei saa käituda kohtus nii nagu heaks arvab, segada mistahes ajal menetlusosalistele vahele, röökida ja ropendada. Ka ei ole Yulia Cherniakova nõus, et ta ei saa endale sobivalt menetlusosalistele küsimusi esitada. Ta ei ole nõus, et kohtunik teda katkestab ja seab tema sõnavõttudele ajalisi piiranguid; ei võta vastu asjasse mittepuutuvaid dokumente ja asitõendeid; laseb kannatanutel ja tunnistajatel kohtusaalis valetada; ei algata kriminaalasja kohtueelse menetluse läbiviijate ja prokuröride suhtes jne. Ka nendele etteheidetele on kohus jooksvalt reageerinud – selgitanud oma seisukohti nii taandamistaotluste lahendamiste määrustes kui ka kohtuistungitel. Ühtlasi on kohus selgitanud Yulia Cherniakovale seda, et ta ei saa kohtu jooksvaid menetluslikke otsuseid vaidlustada enne kui apellatsioonimenetluses. Oma viimases sõnas kordas Yulia Cherniakova suuresti oma varasemaid etteheiteid menetlustele ja kuivõrd kohus on nendele vastanud oma määrustes ja jooksvalt kohtuistungitel (kantud kohtuistungi protokollidesse) ei pea kohus vajalikuks kohtuotsust koormata oma seisukohtade üle kordamisega. Yulia Cherniakoval on võimalik oma etteheiteid edasikaebemenetluste raames erinevate määruste ja kohtuistungi protokollide põhjal sisustada.
  10. Kohus leiab, et Yulia Cherniakova on talle etteheidetavad teod toime pannud ja teda tuleb selle eest karistada.
  11. Vaidlust ei ole selles, et Yulia Cherniakova süüdistuses nimetatud aegadel ja viisil Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaks dokumenti saatis, mille ta pealkirjastas kui kuriteokaebused. Yulia Cherniakova neid fakte ei eita ja asjas kogutud dokumentaalsed tõendid neid fakte ka kinnitavad. Kohtule on esitatud koopiad 01.08.2013 ja 10.01.2014 kuriteokaebustest. Nendest nähtuvalt esitas Yulia Cherniakova 01.08.2013 ja 10.01.2014 e-posti teel Tartus Kalevi tn 1 asuvale Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaebused, mille prokuratuur on esitamisega samal päeval vastu võtnud.
  12. Kohtu jaoks on veenvalt tuvastatav seegi, mida Yulia Cherniakova tegelikult nendes kuriteokaebustes kirjutas ja mõtles. Mõlema kuriteokaebuse tekste analüüsides saab üheselt järeldada: Yulia Cherniakova väidab, et tema ei ole teatud dokumente allkirjastanud, need on võltsitud ja neid on kasutatud ja ta märgib ära sellegi, kes neid kasutanud on. Seega on 01.08.2013 ja 10.01.2014 prokuratuurile esitatud pöördumised on nii vormi kui ka sisu poolest 3 kuriteokaebused. Lisaks sellele on Yulia Cherniakova ka mõlemad esitatud dokumendid pealkirjastanud kuriteokaebustena ning ennast on ta käsitlenud kaebuste esitajana. Tuleb nõustuda süüdistajaga, et Yulia Cherniakova edastas oma 01.08.2013 ja 10.01.2014 kaebustes prokuratuurile teavet kuritegude toimepanemise kohta, viidates seejuures ka konkreetsetele toimepanijatele, s.o Xxxxx xxxxxile ning Xxxxx xxxxxele.
  13. Teade, milles teist inimest süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus

§ 195lg 2 järgi.

Järelikult esitas Yulia Cherniakova kaks kuriteokaebust.

  1. Kohus on veendunud ka selles, et Yulia Cherniakova valetas nendes kuriteokaebustes teadlikult.
  2. Esmalt Xxxxx xxxxx 02.12.2011 kassaorderist. Yulia Cherniakova väidab, et tema ei ole seda dokumenti allkirjastanud. Asjas teostatud ekspertiis väidab vastupidist. Ekspertiisiakti nr 14E-DK0118 kohaselt on orderil olev Yulia Cherniakova allkiri kirjutatud Yulia Cherniakova poolt. Ekspert on andnud arvamuse kategooriliselt jaatavas vormis.
  3. Kohtus andsid ütlusi ka kannatanu Xxxxx xxxxx ja tunnistaja Xxxxx xxxxx. Mõlema ütluste kohaselt allkirjastas Yulia Cherniakova orderi isiklikult, tehes seda nende mõlema juuresolekul ning nende mõlema nähes. Kohtus ütlusi andes kinnitasid kannatanu ja tunnistaja sedagi (prokurör näitas neile vaidlusalust kassaorderit), et Yulia Cherniakova allkirjastas just nimelt selle kassaorderi, mis saadeti ekspertiisi ja mille koopia lisas Yulia Cherniakova oma kuriteokaebusele.
  4. Kohus on veendunud, et ekspertiis viidi läbi originaaldokumendi alusel. Nii nagu märgib õigesti prokurör, on dokumendi originaali liikumine ekspertiisiasutusse jälgitav. Xxxxx xxxxx kinnitas kohtus, et tema andis orderi originaali tunnistajana ülekuulamise käigus 20.06.2014 üle uurijale. Edasi on tuvastatav, kuidas kriminaalasja menetlenud uurija NxxxxxxxxxxxxxxPxxxxxxxxxkoostas 01.10.2014 ekspertiisimääruse käekirjakirjaekspertiisi korraldamiseks ning andis eksperdi käsutusse vaidlusaluse kassaorderi originaali. 29.10.2014 koostatud ekspertiisiaktiga tagastas ekspertiisiasutus kassaorderi ning 06.11.2014 tagastas uurija Nxxxxxx Pxxxxxxxxxkassaorderi originaali üleandmise-vastuvõtmise akti alusel Xxxxx xxxxxle.
  5. Kahtlusi ei jäta õhku ka ekspertiisiakt ise, milles sõnaselgelt sedastatakse, et ekspertiisiks on esitatud A4 formaadis valgele paberile musta trükitekstiga koostatud dokument, millel on käsikirjaline tekst ja allkiri kirjutatud sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga). Dokumendil on vasakus ülanurgas klammerdusjäljed ja diagonaalne murdejoon. Nõustuda tuleb prokuröriga, et ekspertiisi läbi viies ei oleks saanud ekspertidele jääda märkamatuks, et määrusest nähtuva originaali asemel on ekspertiisi saadetud dokumendi koopa või faksi teel edastatud dokument ja juhul kui ekspertiis oleks viidud läbi dokumendi koopia või faksi teel liikunud dokumendi põhjal, nähtuks see asjaolu ka sõnaselgelt ekspertiisiaktist. Ekspert on üksikasjalikult täheldanud üles dokumendi väljanägemise (dokumendi ülaservas olevaid klammerdus- ja murdejälgi) ning sellest saab teha järelduse, et nad uurisid originaaldokumenti.
  6. Ka Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ 05.04.2013 kliendilepingu lõpetamise ja menetlusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti kohta väidab Yulia Cherniakova kuriteokaebuses, et tema ei ole seda akti allkirjastanud, dokument olla võltsitud. Kohtumenetluses väitis süüdistatav, et dokument on kuidagi kokku monteeritud.
  7. Taas tuleb tõdeda, et ekspert on teisel arvamusel ja kohus usub eksperti mitte Yulia Cherniakovat. Ekspertiisiakti nr 14E-DK0117 kohaselt on advokaadibüroo aktil olev Yulia Cherniakova allkiri kirjutatud Yulia Cherniakova poolt ja arvamus on antud kategooriliselt jaatavas vormis. Eksperdi kategooriliselt jaatavas vormis antud arvamust kinnitavad kannatanu Xxxxx xxxxxe kohtus antud ütlused akti allkirjastamise kohta - 05.04.2013 kohtuistungi alguses Tartu Maakohtu kohtusaalis, kus arutati Yulia Cherniakova tsiviilasja, nad selle 4 dokumendi allkirjastasid. Xxxxx xxxxx seega kinnitas kohtus, et Yulia Cherniakova allkirjastas selle akti tema juuresolekul ning tema nähes. Ka Xxxxx xxxxxele näitas prokurör Yulia Cherniakova poolt kuriteokaebusele lisatud akti ning kannatanu kinnitas, et tegemist on koopiaga sellest dokumendist, mille Yulia Cherniakova tema nähes allkirjastas. Oma sõnade kinnituseks esitas kannatanu kohtule ka originaaldokumendi, mille palus kohtuotsuse jõustumisel talle tagastada.
  8. Selle originaaldokumendi liikumine ekspertiisiasutusse on tuvastatav. Xxxxx xxxxxe kohtus antud ütluste kohaselt andis tema akti originaali ülekuulamise käigus 19.06.2014 üle Nxxxxxx Pxxxxxxxxxe. 01.10.2014 koostas Nxxxxxx Pxxxxxxxx ekspertiisimääruse käekirjakirjaekspertiisi korraldamiseks ning andis eksperdi käsutusse kõnealuse akti originaali. 28.10.2014 koostatud ekspertiisiaktiga tagastas ekspertiisiasutus originaalakti uurijale ja 04.11.2014 tagastas uurija akti originaali üleandmise - vastuvõtmise akti alusel Xxxxx xxxxxele.
  9. Taaskord kirjeldab ka selle dokumendi kohta ekspertiisi koostanud ekspert üksikasjalikult dokumenti, mida ta uuris: ekspertiisiks on esitatud A4 formaadis valgele paberile koostatud dokument, millel on sinine ja must trükitekst ja kaks allkirja on kirjutatud lillakas-sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga). Mingitki moodi ei oleks ekspertidele saanud jääda märkamatuks, et määrusest nähtuva originaali asemel on ekspertiisi saadetud koopia. Nõus prokuröriga - juhul kui ekspertiis oleks viidud läbi dokumendi koopia põhjal, nähtuks see asjaolu sõnaselgelt ka ekspertiisiaktist.
  10. Seega on täidetud KarS § 319 lg 1 objektiivne koosseis. Yulia Cherniakova on esitanud tõendikogumile, mille pinnalt luges kohus eelnevalt kuriteo toimepanemise tuvastatuks, rohkelt vastuväiteid (sh peab ta kannatanute ja tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks) ja dokumentaalseid tõendeid. Tõsi, kohus peab reeglina kaitseväidete osas seisukoha võtma, aga ennekõike siis, kui on alust arvata, et need vastuväited või tõendid püstitavad kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüs.

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada teatavasti tema kasuks. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda siiski seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.

  1. a otsus nr 1-18-86, p 58 koos viidatud praktikaga).
  2. Järelikult ei tõstata mitte igasugune kaitseversioon põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid see kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku kaitseversioon teiste tõenditega ja kohus jätab Yulia Cherniakova esitatud asjakohatud tõendid ja vastuväited tõendikogumist ja seega ka kohtuotsuse analüüsist välja. Seda on võimalik teha abstraktselt, sest asjakohatus on ilmselge. Ei saa olla lubatav olukord, kus süüdistatav esitab lehekülgede viisi asja mittepuutuvaid dokumente ja vastuväiteid ja kohus hakkab neid üksipulgi otsuses lahkama, ülejäänud tõendikogumiga võrdlema ja siis neid ühe kaupa tõendikogumist välja heitma.
  3. Subjektiivne koosseis nõuab otsest tahtlust KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuivõrd tuvastamist leidis, et Yulia Cherniakova allkirjastas kassaorderi ning advokaadibüroo akti, siis kuriteokaebustes vastupidist väites tegutses ta selgelt eesmärgiga süüdistada teisi inimesi kuritegude toimepanemises ehk siis ta tegutses kohtu arvates kavatsetult. Tema eesmärk oli teisi kahjustada ja selle ta mõneks ajaks ka saavutas, sest Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlused ja politsei viis läbi menetlustoiminguid inimestega, keda Yulia Cherniakova alusetult süüstas. 5
  4. Kuivõrd õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad tuleb Yulia Cherniakova süüdi tunnistada KarS § 319 lg 1 järgi.
  5. KarS § 319 lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Prokuröri arvates tuleks karistuse mõistmisel arvestada järgmisi asjaolusid: Yulia Cherniakova esitas valesid kuriteokaebusi kahel korral. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistusregistri andmetel ei ole teda kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid, kuriteo toimepanemisest möödunud aega ning võimalust mõjutada Yulia Cherniakovat edaspidiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd Yulia Cherniakova on kohtus korduvalt rõhutanud oma rasket majanduslikku olukorda ja rahaliste vahendite puudumist, ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega, kuna selle tasumiseks puuduvad tal võimalused. Seega jääb üle teine karistuse alternatiiv, so vangistus. Kuivõrd Yulia Cherniakovat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on karistuse eesmärgid saavutatavad läbi KarS § 73 kantava katseaja. Kokkuvõttes palus prokurör tunnistada Yulia Cherniakova süüdi KarS § 319 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata Yulia Cherniakova suhtes täielikult täitmisele, kui Yulia Cherniakova ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
  6. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. mai
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
  13. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.
  14. Yulia Cherniakovat rahalise karistusega mõjutada ei ole võimalik, ka ei täidaks see üldpreventiivseid eesmärke. Ta ei tööta, elatub sotsiaalabist ja abikaasa sissetulekutest. Seega mõjutaks rahalise karistuse mõistmine pigem tema abikaasat kui teda ennast.
  15. Järelikult tuleb mõista Yulia Cherniakova karistuseks vangistus, vangistuse keskmine määr on kuus kuud. Prokurör leidis, et Yulia Cherniakova süü on keskmisest väiksem ja teda saab karistada sanktsioonimäära keskmise lähedase karistusega – viie kuulise vangistusega, mille saab jätta KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata.
  16. Kohus nõustub selle karistusettepanekuga. Yulia Cherniakova süü on keskmisest pisut väiksem, ta on varem karistamata ja süüd raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. 6
  17. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on 981 eurot; ekspertiisitasud (

§ 175

lg 1 p 2) summas 564 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud (

§ 175lg 1 p 4) summas 3697,20 eurot, kokku on menetluskulud 5242,20 eurot.

30. Vastavalt

§ 180

lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda ja kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 31. Yulia Cherniakova elatub sotsiaalabist ja abikaasa sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik määrata, et Yulia Cherniakova peab tasuma sundraha ja osa menetluskuludest, kokku 1200 eurot ja see kuulub tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Ülejäänud menetluskulu summas 4042,20 eurot jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.