Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3182 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pro

§ 76lg 4,5 alusel määrata F.F-ile katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada F.F käitumiskontrollile kestusega 6 (kuus) kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata F.F-ile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda sõltuvusravile;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata F.F katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus F.F-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu F.F karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.  5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 15.05.2017 otsusega on F.F süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ning karistatud 1 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati F.F-i eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2017.a – 20.03.2017.a, so 2 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmata karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 20.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud F.F-i isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Käesolevaks hetkeks on avanenud ka tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohustuseta vabanemise tähtaeg. Tartu vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 29%. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 18%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla F.F-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu F.F selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimene vangistus ja joobes juhtimise eest. Probleemiks alkohol. Tulevikus püüab parem inimene olla, ei taha enda sõnul enam viinaga jageleda. Mõistab, et alkohol nüristab ainult, on enda hävitamine. Joobes juhtimise eest on korduvalt karistatud, katseajal ei joonud ja käitus korralikult. Töökaotuse tulemusel läks lihtsama vastupanu teed. On nõus ravile minema, see teeb paremaks maailmavaadet. Iseseisvalt on ka AA-grupis osalenud, kuid see pole tulemusi andnud. Ravi proovinud ei ole. Vabaduses saaks aidata ja toetada lähedased: ema, isa ja õde. Elama asuks õe tallu, kes ise elab Norras juba pikemat aega. Ema ja isa elavad mõni kilomeeter eemal. Vabaduses tuleb järje peale saada, tahab autoremondifirmat teha. Esialgu tuleb Töötukassasse pöörduda ning on selle kohta kuulnud head. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlema hakata ei kavatse. On varem olnud edukalt kriminaalhoolduse all olnud. Lõpetuseks soovis teada, kas arutatakse asja koos elektroonilise valvega või ilma, kuid on jätkuvalt elektroonilise valve kohaldamisega nõus. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa F.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.F-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. F.F kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on F.F temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 8 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva taluga, kus tal on võimalik elada üksinda tingimusel, et ta hoiab majal silma peal. Vajalik nõusolek isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt saab ta ametiisikutega hästi läbi, konflikte esinenud ei ole. Kaaskinnipeetavaga samamoodi kinnipeetav suhtleb ja konflikte ei ole kellegagi esinenud. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Esitatud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetava peres suhted omavahel toetavad ja lähedased. Elama asuks kinnipeetav õele kuuluvasse tallu, mille lähedal elavad ka isiku vanemad. Üksteist aidatakse. Kriminaalkorras karistatud isikutega kinnipeetav enda kinnitusel vabanemise järel suhelda ei kavatse. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond ning vabanemisjärgne elukoht isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, nähtub asja materjalidest, et isik on varasemalt pidevalt olnud tööga hõivatud. Ütlusi andes selgitas kinnipeetav oma plaane esialgu Töötukassasse minna ning tulevikus ka luua enda autoremondi töökoda. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustab isiku vaba aega produktiivselt ja pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku alkoholisõltuvus. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholist. Kinnipeetav märkis, et peab vajalikuks ravi ning on nõus kohtu määratavale ravile allumisega. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Seega on põhjendatud määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on vangla n-ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik