KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-916 Kohtuasi

§ 91lg 1, lg 2 p 2 alusel tööandja poolse rikkumise tõttu (resolutsiooni punkt 2).

1. Kinnitada X ja Y OÜ vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 2.
2. Y OÜ on kohustatud tasuma hiljemalt
3. märtsil
4. a X arvelduskontole number XXXXXXXXXXXXXX SWEDBANK AS hüvitise summas 250.00 eurot, selgitus tasumisel „kompromiss tsiviilasjas 2-19-916“ Rahalise kohustuse mitteõigeaegne tasumine toob kaasa kohustuse tasuda viivist 0.2% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. 2.
5. Kompromissiga kinnitavad pooled, et kui kompromiss täidetakse nõuetekohaselt, siis pooltel ei ole üksteise suhtes mingeid pretensioone ega nõudeid. 2.
6. Kompromissi mittetäitmisel saavad pooled pöörduda määruse täitmiseks kohtutäituri poole.
7. Tsiviilasja nr 2-19-916 menetlus lõpetada.
8. Tagastada X apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 37 eurot 50 senti osaühingu Q (registrikood XXXXXXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
9. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Poolte kokkuleppel on määruskaebuse esitamine kompromissi kinnitavale kohtumäärusele välistatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. X (hageja) esitas
11. jaanuaril
12. a Harju Maakohtule hagiavalduse Y OÜ (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, töötasu, puhkusehüvitise, lepingu ülesütlemise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
14. veebruaril
15. a esitas kostja vastuhagi ning
16. aprillil
17. a vastuhagi täpsustuse, milles palus tuvastada hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lugeda töölepingu ülesütlemine korraliseks, lõpetada tööleping
18. jaanuaril
19. a ning ennistada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühistuse tuvastamise hagi esitamise tähtaeg.
20. juuni
21. a määrusega jättis maakohus kostja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning keeldus menetlusse võtmast kostja nõudeid töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töölepingu korraliseks ülesütlemiseks ja töölepingu lõpetamiseks alates
22. jaanuarist
23. a.
24. aprillil
25. a esitas kostja vastuhagi raames nõude mõista hagejalt välja enam tasutud töötasu summas 209.79 eurot ning täpsustas oma nõuet
26. mail
27. a.
28. Harju Maakohtu rahuldas
29. detsembri
30. a kohtuotsusega hagi osaliselt ning: 1) tuvastas, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes hageja
31. detsembri
32. a avaldusega töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks alates
33. detsembrist 2018.

§ 91

lg 1 ja lg 2 p 2 alusel tööandja poolse rikkumise tõttu; 2) mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 750 eurot (netosummas) ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

1. detsembrist
2. a kuni kohustuse kohase täitmiseni; 3) jättis hagi muus osas rahuldamata. Maakohus rahuldas vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 209 eurot 79 senti (netosumma). Maakohus tasaarvestas vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 540 eurot 21 senti (netosumma) ja viivise põhinõudelt alates
3. detsembrist
4. a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta vastuhagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2
7. Menetlusosalised esitasid
8. märtsil
9. a Tallinna Ringkonnakohtule kompromissi ning palusid selle kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
10. Ringkonnakohus selgitas
11. märtsi
12. a kirjas menetlusosalistele, et poolte esitatud kompromissi punkt A) kattub maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 2, mis on jõustunud, mistõttu ei saa ringkonnakohus tühistada menetluse lõpetamisel selles osas maakohtu otsust.
13. Menetlusosalised avaldasid
14. märtsil
15. a, et on nõus kohtu käsitlusega, et kompromissi punkt A) jääb kompromissi tingimustest välja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule
17. märtsil
18. a esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb Harju Maakohtu
19. detsembri
20. a kohtuotsus vaidlustatud osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1, 3-6, menetluskulude jaotus) TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Maakohtu otsus jääb muutmata vaidlustamata ja seega jõustunud osas, milles maakohus tuvastas, et
21. veebruaril
22. a poolte vahel sõlmitud tööleping nr YR-01/01 lõppes X
23. detsembri
24. a avaldusega töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks alates
25. detsembrist 2018.

§ 91

lg 1, lg 2 p 2 alusel tööandja poolse rikkumise tõttu (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2).

1. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss on kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatult. Seejuures avaldas hageja
3. märtsil
4. a, et kostja on talle kompromissiga kokku lepitud summa tasunud.
5. Poolte kokkuleppe punkti D) kohaselt saavad pooled pöörduda kompromissi mittetäitmisel määruse täitmiseks kohtutäituri poole. Selguse mõttes märgib ringkonnakohus, et poolte kompromissi kinnitav kohtumäärus on täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel ning õigus pöörduda täitedokumendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole tuleneb ka seadusest (TMS).
6. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 430 ja 432 sisust ning soovivad, et ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks asja menetluse.
7. Hageja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada tema eest riigilõivu tasutud isikule TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja 3 eest tasus
8. jaanuaril
9. a apellatsioonkaebuselt riigilõivu 75 eurot osaühing Q (registrikood XXXXXXXX). Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 ja TsMS § 150 lg-st 4 tuleb hagejale tagastada 37.50 eurot kandes selle summa kompromissis nimetatud osaühing Q arvelduskontole.
10. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda.
11. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et välistavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) 4