Obsah (4)

§ 121§ 104§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2338 Määruse kuupäev 28. veebruar 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X ja Y kaebus Viru Vangla ja Eesti Vabariigi tegevuse peale RESOLUTSIOON 1. Taga

) § 104 lg 2 teise lause kohaselt riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse resolutsiooni p-ga 4 jäeti X ja Y riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 5 kohustati neid tasuma riigilõivu 90 eurot ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Riigilõiv tuli tasuda ning riigilõivu tasumist tõendav dokument tuli esitada kolme päeva jooksul Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest. Määruse resolutsiooni p 4 jõustus
6. veebruaril
7. Seega riigilõivu tasumise 3-päevane tähtaeg hakkas kulgema
8. veebruaril 2023 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli
9. veebruar
10. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole X ja Y seaduslik esindaja W kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud ega täiendavat tähtaega palunud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud.
11. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav.
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X ja Y kaebuse

§ 104lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

13.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebajad esitasid kaebuses taotluse jätta kohaldamata iga õigusnorm, mis takistab käesoleva kaebuse menetlusse võtmist, ning tunnistada see vastuolus olevaks PS §-dega 11, 13, 14 ja 15 ning EIÕK art 6 lg-ga 1 ja art-ga
3. Kohus leiab, et kaebajate taotlus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei ole ei PS ega EIÕK-ga vastuolus see, kui siseriiklikult seatakse kohtusse pöördumisele teatud piiranguid riigilõivu tasumise kohustuse näol või kui taotluse esitajalt nõutakse tema taotluse (praegusel juhul riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluse) lahendamiseks vajalikke tõendeid ning nende esitamata jätmisel jäetakse tema taotlus rahuldamata. Kohtul ei ole kohustust asuda ise tõendeid koguma, kui vastava ettepaneku tulemusena ei ole kaebajad (käesolevas 2 olukorras kaebajate seaduslik esindaja W) kohtule esitanud piisavalt enda valduses olevaid tõendeid enda väite või mingi asjaolu kinnituseks. Lisaks märgib kohus, et EIÕK art 6 lg 1 järgi on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK art 13 näeb ette, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. EIÕK art 13 ei eelda, et õigus kohtusse pöörduda peaks olema absoluutsena tagatud. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm
4. juuni 2013, 3-3-1-86-12, p 11). PS § 123 lg 2 näeb ette, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Riigikohtu selgituste kohaselt eeldab ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega (RKHKo
5. oktoober 2014, 3 3 1-47-14, p 17). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga ning EIÕK sätete vahetuks kohaldamiseks puudub alus ja vajadus. 16.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis X, Y ja W nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3