Obsah (7)

§ 47§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

2-23-167 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-167 Tsiviilasi E H maksejõuetusavaldus Men

§ 47lõiked 1 ja 2).

11. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud E H kanda.
2. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
3. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
4. E H (võlgnik) esitas 4.01.2023 Pärnu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, kuid varasuhteks on lahusvarasuhe. Võlgnikul alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik töötab ja tema sissetulekuks on 921 eurot kuus (neto) ning sotsiaaltoetus 300 eurot. Igakuised väljaminekud on 705 eurot: eluasemekulud 200 eurot; kulutused toidule 240 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot; transpordikulud 50 eurot; sidekulud 35 eurot; ravimid ja tervishoiukulud 50 eurot ning muud vältimatud kulud 30 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 34 836 eurot. Maksejõuetuse põhjusteks on kiirlaenud ja 2021 a alguses tekkinud raskused nende tagasimaksmisel.
5. Kohus võttis 10.01.2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kristjan Aava. 2 2-23-167
6. Usaldusisik esitas 10.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.
2. Usaldusisiku aruandest nähtub, et kolmandatel isikutel on võlgniku vastu nõudeid kokku 41 418,71 eurot, millest 3 250,00 eurot on tingimuslik käenduslepingust tulenev nõue. Võlgniku kontodel on 23.01.2023 seisuga 0,10 eurot. Võlgniku töötasuks ca 900,00 eurot XX OÜ juures. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku viimase kolme aasta sissetulek alljärgnev: 2019 summas 14 209,34 eurot, millest 10 775,70 eurot moodustas palk, 412,58 eurot haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis, 353,50 eurot tööandja makstud haigushüvitised ja 241,05 eurot muu palgatulu; 2020 summas 11 299,58 eurot, millest töötasu moodustas 10 450,34 eurot, Töötukassa palgatoetus summas 649,08 eurot ja muu palgatulu 200,16 eurot; 2021 summas 21 490,88 eurot, millest tööandja makstud haigushüvitis moodustas 211,40 eurot, muu palgatulu 293,44 eurot, palk 13 076,98 eurot ja II samba tulu enne pensioniiga summas 7 516,44 eurot. Võlgniku omandis ei ole sõidukeid ega väikelaevu, talle ei kuulu väärtpabereid ega äriühingu osasid. Võlgnikule on kuulunud korteriomand, asukohaga XXXXXXXXXXX, mis on XXXXXXXXXXXX büroos sõlmitud asjaõiguslepinguga kingitud võlgniku tütrele XX Käesoleval juhul oli kingi saaja võlgniku tütar, seega on usaldusisiku hinnangul kinkeleping tagasivõidetav. Sõltumata tagasivõitmise eeldustest, tuleks hinnata ka tagasivõitmise otstarbekust ja mõju pankrotivarale. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu seetõttu, et puudub sissetulek, mille arvelt saaks täita märkimisväärses mahus võlausaldajate nõudeid kohustuste ümberkujundamisel. Võlgnik on taotlenud maksejõuetusavalduses pankroti välja kuulutmist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist. Usaldusisik nõustub võlgniku taotlusega.
3. Seega nähtub usaldusisiku aruandest et võlgnikul on kohustusi summas 41 418,71 eurot, millest käenduslepingust tulenev tingimuslik nõue on summas 3 250,00 eurot, samal ajal vara või sissetulek, mille arvelt kohustusi täita puuduvad. Võlgniku sissetuleku allikaks käesoleval ajal on töötasu summas ca 900 eurot, kuid isegi seejuures on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale märgitud töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus kuulutab eelneva põhjal võlgniku püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 8.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest 3 2-23-167 vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus antud juhul ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohtule teadaolevalt antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaat Kristjan Aava on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28.02.2024. 10.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. 11. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi.

§ 54

lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, ehk käesoleval juhul 145,00 eurot tunnis. Kokkuvõttes taotleb usaldusisik tasu kindlaksmääramist 8 eest kogumaksumusega 1 160,00 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 1 392,00. Usaldusisik palub, et tasu määrataks büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits & Partnerid.Kooskõlas

§ 54

lg-ga 7 ja 05.02.2021 määrusega, palub usaldusisik anda võlgnikule menetlusabi summas 528,00 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 633,60 eurot.

1. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal 4 2-23-167 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
2. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust tuleb usaldusisikule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 1392 eurot (sh käibemaks) Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5