4-23-344/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-344 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus rahatrahvi asendamises arestiga Gennadi Ptitsõni (Ptitsõn; isikukood 38710010214) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Gennadi Ptitsõnit 11.01.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2317,18,009252 KarS § 278 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 30.01.
9. Viru Maakohus asendas 07.02.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-344 Gennadi Ptitsõnile Põhja prefektuuri 11.01.
11. a otsusega määratud rahatrahvi 15 päeva arestiga. Maakohus määras, et aresti kandmise algusaega hakatakse arvestama alates Gennadi Ptitsõnile Harju Maakohtu 20.10.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6719 mõistetud vangistuse lõppemisest. 2.
13. Maakohus tuvastas, et asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole menetlusalune isik 11.01.
14. a määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud ning kohtutäituri materjalide kohaselt on selle sissenõudmine võimatu. Maakohus leidis, et Põhja Prefektuuri avaldus on põhjendatud ning menetlusalusel isikul tuleb temale määratud rahatrahv ära kanda arestina. Rahatrahvi asendamist üldkasuliku töö tundidega ei 1 pidanud kohus võimalikuks, kuna nende tegemise ajal tuleb menetlusalusel isikul järgida käitumiskontrolli nõudeid. Gennadi Ptitsõni varasem käitumine – suutmatus alluda kriminaalhoolduse nõuetele – näitab, et ta pole selleks suuteline. Seega on vähetõenäoline, et ta suudaks üldkasuliku töö edukalt sooritada. Kuivõrd Gennadi Ptitsõn kannab Harju Maakohtu 20.10.
15. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-21-6791 mõistetud 1 aasta 8 kuu 5 päeva pikkust vangistust alates 20.10.2021, tuleb aresti asuda kandma pärast selle vangistuse lõppemist.
16. Viru Maakohtu 07.02.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse Gennadi Ptitsõn, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning palub asendada arest üldkasuliku tööga. Maakohus ei andnud temale valikut, kas ta soovib üldkasulikku tööd teha. Maakohus ütles, et tema ei ole selleks sobiv isik, kuna on rikkunud varasemalt registreerimiskohustust. Süüdlane ei saa aru, kuidas on see seotud üldkasuliku töö tegemisega, kuivõrd sel ajal ei pea registreerimiskohustust täitma. Aresti määramine ei ole mõistlik, arvestades riigi majanduslikku olukorda ja seda, et sel ajal oleks ta riigi ülalpidamisel. Otstarbekam on saata tema kui noor ja terve inimene üldkasulikku tööd tegema. Kõik varasemad korrad on ta teinud üldkasulikku tööd ilma rikkumisteta. Samuti ei olnud kohtuistungil Põhja prefektuuri esindajat, kes oleks temaga tõenäoliselt nõustunud. Viimaks palub ta arvesse võtta sedagi, et ta vabaneks vangistusest 26.06.2023, mil saaks asuda tööle Taluaed OÜ-sse, kuid aresti ärakandmisel vabaneks alles 07.07.
18. Selle ajaga võib ta töö kaotada ning uut on raske leida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Gennadi Ptitsõn ei ole tasunud väärteoasjas nr 2317,18,009252 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga. Määruskaebuses ei vaielda rahatrahvi arestiga asendamisele vastu, kuid palutakse aresti asendamist üldkasuliku tööga.
20. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Gennadi Ptitsõnil on õigus, et väärteoasjas üldkasuliku töö tegemise käigus ei ole vaja järgida registreerimiskohustust. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi on võimalik määrata vaid kriminaalasjas käitumiskontrollile allutatud isikule. Seega on maakohtu väide väärteoasjas üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustuse osas ekslik, kuid see ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
21. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Kohtute Infosüsteemi andmetel on Gennadi Ptitsõn tõesti korduvalt väärteoasjades teinud üldkasulikku tööd. Samas ei ole ta üldkasulikku tööd suutnud iga kord lõpuni teha, kuna ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid kriminaalasjas ning sellest tulenevalt on tema karistus täitmisele pööratud, mistõttu on ta edasiselt viibinud vanglas. Kriminaalhooldusnõuete, sh registreerimiskohustuse, täitmata jätmine näitab, mil määral on alust arvata, et süüdlane kavatseb asenduskarist täita. Nii võis Gennadi Ptitsõn küll viimati
22. aastal sooritada temale väärteoasjas nr 4-18-181 asenduskaristusena määratud 12 tundi üldkasulikku tööd, kuid tema hilisem käitumine näitab, et reeglitest, sh ka üldkasuliku töö ajakavast, kinnipidamine on pigem vähetõenäoline. Kriminaalasjas nr 1-19-7224 esitati Gennadi Ptitsõni suhtes neli erakorralist ettekannet, kuivõrd ta rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi (sh registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu). Kuigi temale anti mitmeid võimalusi oma käitumist parandada, ta seda ei teinud ning lõpptulemuseks oli karistuse täitmisele pööramine. See aga näitab, et Gennadi Ptitsõn suhtub kohtu poolt määratud kohustustesse hoolimatult ning ei ole alust arvata, et käesolevas asjas peaks see teistmoodi olema. Seda enam, et nimetatud kriminaalasjas kuulutati Gennadi Ptitsõn tagaotsitavaks ja kohaldati Euroopa 2 vahistamismäärust, millest saab järeldada, et on reaalne oht, et süüdlane võib hakata kõrvale hoiduma ka üldkasuliku töö tegemisest.
23. Väheoluline üldkasuliku töö sooritamise perspektiivi hinnates ei ole seegi, et kriminaalasjas nr 1-21-6791 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on tegemist alkoholisõltlasega. Tal on olnud pikka aega probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis mh takistas teda ka kriminaalasjas nr 1-19-7224 tingimisi mõistetud karistust nõuetekohaselt kandmast. Ringkonnakohus leiab, et probleemid sõltuvusainete tarvitamisega võivad takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
24. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
25. Neil asjaoludel on maakohus põhjendatult leidnud, et Gennadi Ptitsõnile määratud asendusaresti ei ole võimalik üldkasuliku tööga asendada.
26. Ringkonnakohus ei pea määravaks ka Gennadi Ptitsõni argumente seoses võimaliku töökoha kaotamisega. Tegemist on lühiajalise karistusega, 15-päeva pikkuse arestiga. Arvestades seda, et Gennadi Ptitsõn vabaneb alles 26.06.2023 ning talle on juba praegu selleks ajaks töökoht tagatud, ei ole tõenäoline, et umbes kahe nädala pikkune viivitus tööle asumisel saab määravaks. Isegi kui see nii on, siis praegu ei kaalu see asjaolu üle eeltoodut, s.o ohtu, et Gennadi Ptitsõn ei asu nõuetekohaselt üldkasulikku tööd tegema. Asjaolu, et riik peab teda aresti kandmise ajal üleval pidama, ei ole samuti argumendiks. Asenduskaristuse kohaldamisel ei ole põhjendatud lähtuda ainult riigi ülalpidamiskuludest, tähtsam on riigil tagada, et mõistetud karistused ei jääks kandmata.
27. Ka ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks asjaolu, et kohtuistungil ei viibinud Põhja prefektuuri esindajat. VTMS § 211 lg 11 kohustab rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga arutama süüdlase osavõtul või viimase soovil ka kaitsja osavõtul, kuid sissenõudja esindaja kohtuistungil osalema ei pea. Seega ei ole maakohus menetlusõiguse vastu eksinud.
28. Eeltoodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3