1-22-4121/40

1-22-4121 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-4121 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Sten Lind Kriminaalasi X süüdistuses KarS § -de 141 lg 2 p 1,6; § 179 lg 11 ja § 178 lg 11 järgi üldmenetluses; Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Prokurör Leelet Kivioja Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav X (isikukood XXXXXXXXXXX, isikuandmed toimikus) kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta X’u kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa apellatsioon Harju Maakohtu 01.02.2023.a. otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 01.02.
5. a otsusega üldmenetluses tunnistati X süüdi KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistati X süüdi KarS § 179 lg 11 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistati X süüdi KarS § 141 lg 2 p.p 1, 6 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. Juhindudes KarS § 64 lg 1 loeti X-le kohtuotsusega mõistetud kergemad karistused kaetuks temale mõistetud raskeima karistusega ja mõisteti talle liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. 1 1-22-4121
6. 15.02.2023.a esitas Harju Maakohtu 01.02.2023.a otsuse peale apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Apellant leiab, et maakohus ei ole küllaldase tähelepanuga kaalunud X-le karistuse mõistmisel kohtulikus menetluses ilmnenud kergendavaid asjaolusid ja süüaluse enda isikuomadusi. Maakohus on küll viidanud, et X on olnud süüdistuses märgitud süüteosündmuste algul ka ise alaealine, kuid karistuse mõistmisel seda asjaolu tegelikult arvesse võtnud ei ole. Ekspertarvamuse kohaselt ei esine X-l küll vaimuhaigust sellisel kujul ja määral, mis takistaks tal aru saamast oma tegude iseloomust ja neid juhtimast, kuid ekspert tuvastas temal seksuaalsuunitluse häirena pedofiilia, mis on reeglina ravile väga visalt ja ebasoodsalt alluv seisund. Samas leiab ekspert, et X-l puudub kalduvus vägivaldsusele või vägivallakuritegude toimepanemisele. Järelikult puuduvad tal isikuomadused, mis muudaksid ta üldiselt sotsiaalses keskkonnas ohtlikuks, mis võiks tingida vajaduse temale karistuse mõistmisel arvestada üldpreventiivset eesmärki. Kaitsja hinnangul oleks piisavaks karistuseks X suhtes sanktsiooni keskmisega võrdne karistus. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus 01.02.2023.a. osaliselt, X-le KarS § 141 lg 2 p 1,6 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse mõistmise osas ning mõista süüdistatavale kergem karistus.
7. 21.02.2023 apellatsioonivastuse esitas prokuratuur. Vastuses leitakse, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. Apellatsioonivastuses palutakse jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohtu kolleegium, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja apellatsioon, mis puudutab üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamist on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral nii karistust kergendavate, kui ka raskendavate asjaolude esinemisega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus on arvestanud asjaoluga, et süüdistuses etteheidetud kuriteosündmuste algul oli süüdistatav ka ise alaealine. Maakohtu otsus süüdistatavale karistuse mõistmise osas on kooskõlas nii materiaalõiguse, kui ka kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtukolleegium nõustub selles osas täielikult maakohtu veatute põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2