Obsah (5)

§ 121§ 45§ 4§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-454 Määruse kuupäev 1. märts 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Majoriteet OÜ ja Aivar Vaabi (Vaap) kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. jaanuari 2023. a

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb osas, milles on vaidlustatud MTA
2. jaanuari
3. a kontrollakti nr 12.2-3/056076-31 ning MTA toiminguid maksumenetluse läbiviimisel, tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 1 ja lg 2 esimese lause kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse. Maksuotsus on MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Isiku suhtes läbi viidud kontrollimenetlus on suunatud maksukohustuse selgitamisele ning vajaduse korral on menetluse tulemuseks maksuotsus, s.o haldusakt, millega määratakse lõplikult kindlaks isiku maksukohustus. Enne maksuotsuseandmist koostatakse maksumenetluses kontrollakt. Kontrollakt annab ülevaate maksumenetluses tuvastatud asjaoludest seostatuna õigusliku regulatsiooniga ning maksuhalduri seisukohast isiku maksukohustuse kohta. Kontrollakt iseseisvalt ei muuda isiku maksukohustust. Kontrollakti kohta seisukoha esitamise võimaldamisega tagab MTA isikule MKS § 13 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõiguse. Seega on kontrollakti koostamine menetlustoiming, mitte haldusakti andmine. Küna tühistada saab üksnes haldusakte, mitte toiminguid, ei ole esitatud kaebus kontrollakti tühistamiseks lubatav. 5.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (vt lahendid nr 3-3-1-8-02, p 5; nr 3-3-1-64-11, p 8). Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine on kohtupraktika järgi lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (nt lahendid nr 3-3-1-39-10, p 21; nr 3-3-1-64-11, p 9).

1. Eelnev tähendab seda, et kaebajad saavad seonduvalt MTA tegevusega pöörduda kaebusega kohtusse siis, kui MTA on teinud maksuotsuse. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid menetlustoimingute eraldiseisvat vaidlustamist enne lõpliku haldusakti või toimingu tegemist MTA poolt. Kaebuse põhjendused puudutavad ainult kaebajate menetluslikke õigusi. Kohtul puudub olemasoleva info põhjal alus arvata, et kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmine on vältimatu. Seega on kaebajatel võimalik oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole pöörduda juhul, kui MTA väljastab maksuotsuse, millega kaebajad ei nõustu.
2. Lisaks leiab kohus, et kriminaalasja peale ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu esitatud kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

8. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Prokuratuuri tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui vaidlustatud on prokuratuuri tegevus, millega rikutakse isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. 9. Kuna halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega hinnata nende õiguspärasust, tuleb kaebajate kaebus osas, milles on vaidlustatud kriminaalmenetlust ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse läbiviimisel, tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna. 11.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 12.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna käesoleval juhul kuulub kaebus mh tagastamisele

§ 121

lg 2 p 1 alusel, pole kohtu hinnangul riigilõivu tagastamine

§ 104lg 5 p-st 2 tulenevalt põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3