← Eesti

2-22-121124/10

Obsah (12)§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 138§ 124§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023 , Tallinn Tsiviilasja number 2-22-121124 Tsiviilasi AS Aktiva Por

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 16.09.2022 Harju Maakohtule hagi T. M. (kostja) vastu võla nõudes.
  2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: X AS ja kostja sõlmisid 25.02.2020 laenulepingu nr L89003420145 ja 26.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89004869404, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. X AS loovutas nimetatud lepingutest tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale, kes nõuab kostjalt põhivõla 586,62 euro, intressi 43,43 euro, sissenõudmiskulu 60 euro, laenuhaldustasu 20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 52,59 euro ning edasiulatuva viivise tasumist lepingujärgses määras (vastavalt lepingule nr L89003420145 23,90% aastas ja vastavalt lepingule nr L89004869404 22,90% aastas). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt viivist nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras. 2

(2)
  1. Harju Maakohus võttis 17.11.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
  2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 14.12.2022). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et kostja ei ela Tallinnas ei aadressil XXX. Telefoninumbril +372 XXX vastanud isik ütles, et kostja on selle telefoninumbri andnud tagasi audiitorite järelevalve nõukogule. Kostja ema on varasemas menetluses kinnitanud, et kostja elab välismaal, riiki ega kontakte ei tea. Kohtule ei ole teada, kas kostja ka tegelikult on Eestist lahkunud. Seega puuduvad kohtul tõsikindlad andmed selle kohta, et kostja elab välismaal.
  3. Kostja ei ole kohtu poolt märatud tähtajaks (16.01.2023) ega hiljem hagile vastanud.
  4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 17.09.2022 kuni põhinõude summas 429,83 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 22,9% aastas. Hagiavalduse tekstist ja puuduste kõrvaldamise dokumendist nähtub, et põhinõude tegelik summa on 404,83 eurot. Ilmselt on tegemist trükiveaga. Kohus rahuldab hagiavalduse resolutsiooni punkti
  5. osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 17.09.2022 kuni põhinõude summas 404,83 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 22,9% aastas. Muus osas kuulub hagi rahuldamisele.
  6. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

Menetluskulud 9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

10.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Resolutsiooni punktis 5. palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 124

ja 133 alusel 904,51 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 245 eurot. Hageja taotles puuduste kõrvaldamisel enam tasutud riigilõivu (35 eurot) tagastamist ning 02.11.2022 määrusega tagastas Harju Maakohus hagejale enamtasutud riigilõivu. Eeltoodule tuginedes, kuulub hagiavalduse resolutsiooni punkt 5. rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kosjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 245 eurot. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 100 eurot.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 3

(2)13.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.