KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi R. M. i (pankrotis)

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood) Saamata nõue € Jaotis Eesti Vabariik Maksu- ja 4441,02 74,7099% Tolliameti kaudu

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta R. M. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada R. M. it täitma usaldusisiku kohustusi ise.
2. Vangistuses viibides kehtib R. M. i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas, iga aasta
4. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele.
5. Kuni R. M. viibib vangistuses, tuleb võlgnikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. märtsil aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada
7. märtsil
9. Pärast vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
10. veebruaril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotistele.
11. Pärast R. M. i vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta
12. märtsil ja
13. septembril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
14. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või 2/10 Tsiviilasi 2-22-319 ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 10.03.
2. a määrusega välja R. M. i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Pankrotihaldur esitas 09.09.
3. a kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 12.09.
4. a määrusega.
5. 22.01.
6. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused:
7. lõpetada R. M. i pankrotimenetlus raugemise tõttu;
8. pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada Margo Normann pankrotihalduri kohustustest R. M. i pankrotimenetluses;
9. määrata 3/10 Tsiviilasi 2-22-319 pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 554,40 € (sh käibemaks);
10. jätta pankrotihalduri tasu 40 € R. M. i kanda;
11. pankrotihalduri tasu 514,40 € (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest ning määrata tasu maksmine OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr XXX.
12. algatada R. M. i kohustustest vabastamise menetlus.
13. Kohus avaldas 23.01.
14. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus R. M. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 15.02.
15. a maksta kohtu deposiiti 1500 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
16. R. M. on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 02.02.
17. a esitas võlgnik kohtule nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. ARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnik R. M. on kinnipeetav XXX. Pankrotimenetluse jooksul ei ole vanglast laekumisi olnud. 21.03.2022 laekus pankrotipessa kohtutäitur O. Kutšmeilt tagastusena laekunud 40 € pärast pankroti väljakuulutamist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kantud raha. II Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses

§ 146

lg 1 p 1, 2, 3 sätestatud väljamakseid ei esine.

§ 146

lg 1 p 4 alusel kuuluvad väljamaksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu.

§ 65

lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (

1. aastal mitte suurem kui 2*725=1450 €). § 65 lg 112 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: • pankrotiavalduse materjalidega tutvumine 1 tund • teabenõuete koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste 1 tund 4/10 Tsiviilasi 2-22-319 • • • • • • kindlakstegemiseks; võlausaldajate väljaselgitamine, teavitamine pankrotist ja nõudeavalduse esitamise kohustusest vara ja kohustuste tuvastamine, ettekande koostamine võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokolli koostamine saadud teabe ja dokumentidega tutvumine, nõudeavalduste materjalidega tutvumine, nõuete põhjendatuse ja tähtaegsuse kontrollimine, esialgse võlausaldajate nimekirja koostamine ja võlausaldajatele tutvumiseks saatmine, AT teate koostamine andmete ülekontrollimine, lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine aruande ja ettepaneku koostamine menetluse lõpetamiseks raugemisega halduri toimiku koostamine Kokku 1 tund 30 min 1 tund 30 min 1 tund 30 min 30 min 7 tundi Pankrotihaldur palub ülesannete täitmise eest 7 tunni, s.o. 14 pooltunni ulatuses määrata tasuks 462 € (14 pooltundi*33€), millele lisandub käibemaks 92,40 €, kokku tasu 554,40 €. 40 € on võimalik hüvitada täiturilt tagastusena laekunud 40 € arvel. Ülejäänud tasu summas 514,40 palun hüvitada pankrotiseaduse § 65 lg 11 alusel riigi vahenditest. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotisi ei ole võimalik R. M. i pankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise tõttu. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid ei olnud. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. VII Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II rahuldamisjärk Jrk nr
6. Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

§ 157p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

6.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

7.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

1. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning R. M. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
2. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses, vaid muu asjaolu.

10.

§ 165lg 3 alusel tuleb Margo Normann vabastada pankrotihalduri kohustusest R.

M. i pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu 11.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 12.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 7 töötunni eest 462 eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku 554,40 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 6/10 Tsiviilasi 2-22-319 514,40 eurot, sh käibemaks 85,73 eurot. Pankrotihalduri tasu 40 eurot, sh käibemaks 6,67 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. 14.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on töötunni tasuks arvestanud 66 eurot. Halduri tasu 7 töötunni eest on 7 × 66 ehk 462 eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo Normanni taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 7 töötunni eest summas 554,40 eurot, sh käibemaks 92,40 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
2. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu täies ulatuses katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. 17. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Aastal 2023 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kahekordne alammäär on 1450 eurot.

1. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning R. M. ile tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 514,40 eurot, sh käibemaks 85,73 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Pankrotihalduri tasust 40 eurot, sh käibemaks 6,67 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
3. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini.
6. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
7. a
8. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
9. aasta
10. juunini. 7/10 Tsiviilasi 2-22-319 21.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. R. M. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 02.02.2023 a esitas võlgnik kohtule nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole R. M. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnik on Tartu Vanglas olnud pankrotiavalduse esitamise ajal rakendatud tööle (vangla majandustööd, abitöölise ametikoht, töötasu 0,64 senti tunnis), kuid pankrotivarasse ei ole laekunud töösuhtest raha. Ainuke laekumine on toimunud kohtutäitur Oksana Kušmeilt tagastusena laekunud summa arvel. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 17.12.2020 ja tema prognoositav vabanemise aeg on 10.06.2025.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub kolm aastat veebruaris 2026 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R. M. i suhtes kohustustest vabastamise menetluse. 24. Kohus selgitab täiendavalt, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus otsustab selle pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 18.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Võlausaldajad on nõustunud, et usaldusisiku kohustusi täidab R. M. ise. Võlausaldaja kohtutäitur Aive Kolsar on märkinud, et kinnipeetavana puudub võlgnikul võimalus kasutada internetipanka, teostada makseid ja täita muid seadusega sätestatud usaldusisiku kohustusi. Kohus märgib, et võlgniku vangistuses viibides kehtib R. M. i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, ja kohus kohustab R. M. it taotlema Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele.

1. Kohus leiab, et R. M. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab R. M. t täima usaldusisiku kohustusi R. M. kohustustest vabastamise menetluses.
2. Kohus kohustab R. M. it vangistuses viibimise ajal esitama kord aastas (iga aasta
3. märtsil) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
4. märtsil ja
5. septembril) kohtule aruandeid. R. M. i vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Esimene aruanne tuleb esitada
6. märtsil
7. 8/10 Tsiviilasi 2-22-319
8. Vangistuses viibides kehtib R. M. kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
9. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. veebruaril).
2. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
3. R. M. il on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
4. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas, iga aasta
5. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. 31.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 32.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 33.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 34.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest 9/10 Tsiviilasi 2-22-319 vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

35.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 36.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 10/10