← Eesti

3-21-125/47

Obsah (6)§ 198§ 230§ 56§ 2§ 158§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 108 lg-st

  1. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja rahuldada nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus. 8.
  3. Ringkonnakohus kohaldas vääralt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg-t
  4. Kolmandal isikul polnud kinnistut omandades alust eeldada, et ta saab sellele rajada ärihoone. Tema õigused ei ole selles olukorras kaalukad. Vaidlustatud otsuses ei ole selgeid ja kohtulikult kontrollitavaid kaalutlusi, mis planeeringulahendust õigustaks. 8.
  5. Ringkonnakohus kohaldas valesti HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p
  6. Vaidlustatud otsus on ilmselgete kaalutlus- ja põhjendamisvigadega, mistõttu see tulnuks tühistada. Küsimusele, milliseid huve tuleks praegusel juhul eelistada, peab vastuse andma vallavolikogu, mitte kohus või vastustajat kohtumenetluses esindanud vallavalitsuse jurist. 8.
  7. Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust ei lahendanud õigesti kumbki kohtuaste. Kohtud on asetanud uurimispõhimõtte järgimise nõude vastustaja asemel kaebajale. Vastustaja ei ole välja selgitanud DP elluviimisega kaasnevat müra, heitgaaside hulka ja valgusreostust kaebaja kinnistul. Nende küsimustega tuleb tegeleda planeerimis-, mitte ehitusloa menetluses. Arusaam, et kohtumenetluses ei või esile tuua asjaolusid, millele planeerimismenetluses ei viidatud, ei põhine seadusel. Vastustaja oleks pidanud kaaluma parkla rajamist hoone alla, et säästa puhverala ja kaebajat ning välistada oht, mis tuleneb parkla paiknemisest kõrgepingeliini all. DP 5

(11)3-21-125 menetluses ei kaalutud planeeringualal kulgevast kõrgepingeliinist tulenevat ohtu inimeste tervisele ja varale. 8.
  1. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui võttis asja juurde Viimsi valla
  2. aprilli
  3. a menetlusdokumendi joonealuses viites märgitud aruande. Aruannet kui tõendit ei ole toimikus. Tõend oli ringkonnakohtu jaoks asja lahendamisel otsustava tähendusega. Vastustaja ei esitanud tõendi asja juurde võtmiseks taotlust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 1). Kohus võttis tõendi asja juurde omal algatusel. Ringkonnakohus käsitles aruannet tõendina esimest korda otsuses. Kaebaja jaoks oli tegu vastustaja seletusega, mistõttu ei olnud tal võimalik võtta aruande kui tõendi kohta seisukohta. Ringkonnakohus rikkus

§ 198lg-t 3.

Aruannet ei saa käsitada vaidlustatud otsuse põhjendusena, kuna see koostati hiljem. 8.

  1. Ringkonnakohus mõistis aruannet valesti. Rohumaaliikideks, mida DP-ga kavandatu aruande järgi mõjutab, on ka linnustik. Teiseks nähtub aruande Lubja DP-d puudutavast osast, et selle koostamisel ei inventeeritud haudelinnustikku. Ringkonnakohus ei ole arvestanud puhverala eesmärgiga, piirdudes üksnes linnustikule ja loomastikule avalduva mõju selgitamisega. Kaebaja palub võtta tõendina asja juurde fotod, mis tõendavad, et suurulukid liiguvad Lubja tee serval kogu aeg. 8.
  2. Kaebaja kasuks tulnuks välja mõista kõik õigusabikulud, mis olid esimeses kohtuastmes 14 163 eurot ja 12 senti (halduskohus pidas põhjendatuks 7630 eurot, kaebaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud) ning teises kohtuastmes 6204 eurot (koos käibemaksuga).
  3. Vastustaja palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Lubja kinnistu paikneb intensiivse liiklusega tee ääres ning olulises osas ka kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis. Seetõttu ei täida kinnistu täies ulatuses puhverala funktsioone. Näiteks ei saa kinnistule rajada kõrghaljastust. Ka pärast DP kehtestamist säilib 60 m laiune puhverala. Rohevõrgustiku TP auditi koostamiseks sõlmis vald lepingu
  4. a jaanuaris, rohevõrgustiku toimivuse vahearuanne valmis
  5. novembril
  6. DP kehtestamisel
  7. detsembril 2020 oli vallal võimalik vahearuande ja esialgsete seisukohtadega tutvuda. Aruande järgi ei jää Lubja tee äärde olulisi suurulukite liikumisradu. Loomade liikumine sellel alal võiks tuua kaasa nende kokkupõrkeid autodega. DP lahenduse mõju linnustiku rohumaaliikidele on (vähe) negatiivne (kollane värv), haudelinnustikku ei inventeeritud. DP ei kahjusta tuumalade terviklikkust ega killusta terviklikke loodusalasid.
  8. Account OÜ palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. 10.
  9. Üldplaneeringute muutmine DP-ga on põhjendatud. Ärihoone teenib ka avalikke huve. Hoone täpset kasutusotstarvet ei pea määrama DP-ga. Kuna ringkonnakohus leidis, et DP kehtestamise otsus on küll põhjendamispuudustega, kuid kaalutlusvigadeta, võis ta jätta otsuse tühistamata. 10.
  10. Ringkonnakohus ei rikkunud uuringu aruandele tuginedes menetlusnorme. Uuring valmis pärast halduskohtu otsust, seetõttu ei olnud vastustajal võimalik seda varem esitada. Teistel menetlusosalistel oli võimalik uuringuga tutvuda ja sellele vastuväiteid esitada. Aruannet e-toimikusse lisamata jättes ei rikkunud ringkonnakohus oluliselt menetlusnorme. Dokument on mahukas ning kättesaadav valla kodulehel. 10.
  11. DP kehtestamise otsuses on vastustaja välja toonud oma põhimotiivid, viidates ka KSH eelhinnangule. Vastustaja võis oma seisukohti kohtumenetluses täpsustada. Uuringu aruanne kinnitab KSH eelhinnangu järelduste asjakohasust: puhverala vähenemine Lubja tee 2 kinnistul ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist. DP alal ei ole loomastiku liikumise koridore. Seal ei elutse kaitsealuseid 6

(11)3-21-125 linnuliike ega kasva kaitsealuseid taimi. Miski aruandes ei viita sellele, et puhverala vähenemine võiks häirida loomi ja linde rohevõrgustiku tuumalal. Uuringus on järeldatud, et DP ei mõjuta loomastikku ja linnustikku, küll aga esineb negatiivne mõju rohumaaliikidele. Viimati nimetatu heastamiseks on DP elluviimisel võimalik järgida aruandes toodud soovitusi. Ka inimmõju lähenemist tugialale saab kompenseerida ehitusloa menetluses leevendavate meetmete seadmisega. Lubja tee 2 kinnistu ei sobi loomade ja lindude elu- ja rändepaigaks oma asukoha ja kinnistul asuva kõrgepinge õhuliini tõttu. 10.
  1. DP ei ole vastuolus Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga. Astang on kaitstud, kuna selle ja DP-ga kavandatud rajatiste vahele jääb piisav vahemaa. 10.
  2. DP ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal ei ole õigust sellele, et tema elukeskkond säiliks muutumatuna. Kavandatavast parklast lähtuvad häiringud ei ole märkimisväärsed. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 230lg 5 p 2).

Kolleegium selgitab esmalt kohtu menetluslikke kohustusi uuringu aruande kui uue tõendi käsitlemisel (I osa), seejärel rohevõrgustiku puhverala eesmärke ja vastustajale sellest tulenevaid kohustusi (II osa). III osas analüüsib kolleegium, kas ringkonnakohus on järginud menetlusnorme, järeldades kõnealuse uuringu põhjal, et vaidlustatud DP mõju rohevõrgustiku toimimisele on väike. Viimaks vastab kolleegium muudele kassatsioonkaebuse lahendamiseks olulistele küsimustele (IV osa). I Uue tõendi käsitlemine

  1. Vastustaja viitas rohevõrgustiku TP auditile esimest korda apellatsioonkaebuses, kus selgitas, et käimas on sellise uuringu koostamine. Vald märkis, et auditi koostamises osalenud loomastikuekspert ei ole Lubja tee 2 kinnistut pidanud prioriteetseks ei ulukite toitumisala ega rändekohana. Viide uuringule piirdus apellatsioonkaebuses esitatud kirjeldusega, vald ei lisanud uusi tõendeid.
  2. aprillil 2022 esitatud seisukohas kordas vastustaja oma väidet, et auditi põhjal on DP elluviimise ja rohevõrgustiku puhverala vähenemise mõju võrgustiku toimimisele minimaalne. Nüüd viitas vastustaja oma väite kinnituseks menetlusdokumendi allmärkuses ka juba valminud auditile, mis on kättesaadav valla kodulehel.
  3. Ringkonnakohus järeldas vastustaja avaldustest põhjendatult, et ta soovib uuringu aruande tõendina asja juurde võtta selleks, et põhjendada oma väidet, et DP mõju rohevõrgustiku toimimisele oli väike. Oluline pole see, et vald ei sõnastanud taotlust auditi kui tõendi asja juurde võtmiseks (vt TsMS § 236 lg 1 koostoimes

§ 56lg-ga 2).

Kohtul tuleb menetlusosaliste avaldusi tõlgendada ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4 teine lause).

14. Kirjalikus menetluses uurib kohus tõendeid omaette, mitte poolte juuresolekul. Menetlusosalistel peab sellegipoolest olema võimalus uurimises aktiivselt osaleda, avaldades oma arvamust ja pöörates kohtu tähelepanu detailidele, mis on nende arvates asja lahendamiseks olulised. Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et olulised asjaolud saaks välja selgitatud ja kohtulahend poleks üllatav, samuti, et tõendeid oleks nõuetekohaselt uuritud ja need oleks menetlusosalistega läbi arutatud (

§ 2lg-d 4 ja 6, § 27 lg 1 p 6, § 157 lg-d 1 ja 2).

Mida olulisema tähendusega on tõend, seda enam sõltub kohtulahendi seaduslikkus ja põhjendatus nende nõuete hoolikast järgimisest. Uuringu aruanne oli asjas võtmetähtsusega tõend. 7

(11)3-21-125
  1. Kaebajal oli iseenesest võimalik auditiga tutvuda ning ringkonnakohtule selle kohta oma seisukoht esitada. Sellest ei pruugi siiski piisata, et selgitada välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ning et otsustava tähendusega tõend saaks koos menetlusosalistega uuritud. Kassatsioonkaebuses ongi kaebaja leidnud, et ringkonnakohus mõistis auditit valesti ja tegi sellest ekslikud järeldused. Ringkonnakohtu otsuse seaduslikkus ja põhjendatus sõltub sellest, kas kohus on õigesti käsitlenud rohevõrgustiku puhverala eesmärke, uuringu aruannet asjakohaselt uurinud ning jõudnud tuvastatud asjaoludele tuginedes põhjendatult järeldusele, et vaidlustatud DP ei kahjusta rohevõrgustiku terviklikku ja tõhusat toimimist. II Rohevõrgustiku eesmärgid
  2. Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest (PlanS § 6 p 17). Võrgustiku säilimise ja planeerimise olulisimad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine (RKHKo 3-20-1310/52, p 26). Kohtud on praeguses asjas asjakohaselt selgitanud rohevõrgustiku puhverala eesmärke, mis tulenevad rohevõrgustiku TP-st: tegu on tuumalade tugialasid ja astmelaudu ümbritseva üleminekualaga, mille põhieesmärgiks on leevendada inimtegevuse survet rohevõrgustiku teistele elementidele (vt ringkonnakohtu otsuse p 20). Seega tuleb puhveralasid kaitsta eeskätt mitte nende endi pärast, vaid tuumalade ja tugialade kaitse eesmärgil ning selleks, et võrgustik tervikuna tõhusalt toimiks.
  3. Kolleegium selgitas asjas nr 3-20-1310/52, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega DP tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Tulenevalt keskkonna säästmise põhimõttest ja igaühe kohustusest (põhiseaduse §‑d 5 ja 53) peab rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (otsuse p 27). Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud (p 29).
  4. Aruande järgi on viimaste aastate arendustegevus Viimsi vallas enim mõjutanud puhveralasid. Kohati on tekkinud loodusliku ala ja inimasustuse vahele järsk piir. Samas on piirkondi, kus puhveraladele rajatud või kavandatud elamualad sobituvad ümbruskonnaga ega moonuta ümbritsevat keskkonda ning nende mõju võrgustiku toimimisele pole oluline või puudub sootuks (lk 74). Kokku on DP-dega vähendatud TP-s määratud puhveralade ulatust 15,3 ha võrra (lk 71). Viimati märgitu tähendab seda, et uute arenduste kavandamisel on oluline hinnata nii üksikute, puhveralasid tükikaupa vähendavate arenduste mõju rohevõrgustiku toimimisele eraldi kui ka erinevate, juba ellu viidud või kehtivate haldusaktidega kavandatud arenduste koosmõju võrgustikule kui tervikule.
  5. Selle tõttu, et DP ala paikneb rohevõrgustiku puhveralal, tuli vastustajal seega esmalt välja selgitada, kas ja mil määral mõjutab kavandatav tegevus rohevõrgustiku toimimist. Seda nii eraldivõetuna kui ka koosmõjus teiste valla territooriumil rohevõrgustiku toimimisele survet avaldavate arengutega. Juhul, kui selline mõju pole tühine, tuli vallal kaaluda ärihoone rajamise kasuks rääkivaid huve rohevõrgustiku puhverala senisel kujul säilitamise kasuks rääkiva huviga. 8
(11)3-21-125 20. KSH eelhinnangus on märgitud, et puhverala vähenemine võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist. Sellegipoolest ei analüüsitud vaidlustatud otsuses ega DP seletuskirjas kavandatud tegevuse mõju täpsemalt. Vaidlustatud otsus on seega olulise põhjendamispuudusega. Siiski saab KSH eelhinnangus märgitu põhjal järeldada, et vald arvestas sellega, et DP elluviimisel puhverala väheneb, kuid lähtus eeldusest, et DP lahendus võrgustiku toimimist oluliselt ei kahjusta. Kui kohtumenetluses esitatud põhjendused ja tõendid kinnitavad, et DP-ga kavandatud ärihoone ja parkla rajamine tõepoolest ei mõjuta märkimisväärselt rohevõrgustiku toimimist, on kohtul võimalik sellistele põhjendustele ja tõenditele vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tugineda (RKHKo 3-3-1-29-12, p 20). Kui tõendid viitavad aga sellele, et DP lahendus võib võrgustiku toimimist kahjustada, on vaidlustatud otsus ka kaalumisveaga. Sellisel juhul on vald planeeringu kehtestamisel jätnud arvestamata olulise asjaoluga. Sellist viga pole üldjuhul võimalik kohtumenetluses kõrvaldada (

§ 158lg 3, vrd 3-15-2221/33, p 12).

III Järeldused uuringu aruandest

  1. Ringkonnakohus leidis, et uuring lükkab ümber kaebaja väite, et ärihoone rajamisega puhveralale kaasneb eelduslikult oluline negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Tuginedes auditi kolmandas osas sisalduvas tabelis kõnealuse planeeringu kohta toodud infole (lk 96), tegi ringkonnakohus järgmised järeldused (otsuse p 26): a. b. c. d.
  2. Lubja DP muudab rohevõrgustiku TP põhilahendust; Lubja DP mõjutab rohevõrgustiku elementidest haljastut ja puhverala; DP-l pole olulist mõju loomastikule ja linnustikule (roheline märgistus); DP-l on keskmine või vähene negatiivne mõju rohumaaliikidele (kollane märgistus). Ringkonnakohtu järeldused on mitmes punktis jäänud vajaliku analüüsita. 22.
  3. Esmalt tuleks selgitada, kuidas mõista tabeli lahtrit „Mõjutatav rohevõrgustiku element“: kas tegemist on faktide konstateeringuga (millisele rohevõrgustiku elemendile ehitised on kavandatud) või hinnanguga (DP lahendus mõjutab üksnes puhverala, aga mitte tuum- ja tugialasid). Sellele, et tegu võib olla pelgalt faktide sedastamisega, viitab asjaolu, et mitmete loomastiku liikumise koridore ja erinevaid liike, sh kaitsealuseid liike väga negatiivselt mõjutavate detailplaneeringute puhul on mõjutatavaks elemendiks samuti märgitud üksnes puhverala (vt nt DP-33, DP-34, DP-41, DP-50). 22.
  4. Lahtrist „DP lahenduse vastuolu loomastiku liikumise koridoridega“ on ringkonnakohus järeldanud, et DP-l pole olulist mõju loomastikule ja linnustikule. See järeldus võib olla liiga kaugeleulatuv, kuivõrd nimetatud lahtris on hinnatud üksnes DP lahenduse mõju loomastiku liikumise koridoridele, mitte loomastikule üldiselt. 22.
  5. Lahtrist „DP lahenduse mõjud linnustikule (konflikt teadaoleva rändepeatuspaigaga)“ on kohus järeldanud, et DP lahendusel on negatiivne mõju rohumaaliikidele (aga mitte loomastikule ja linnustikule). Esmalt tuleb märkida, et rohumaaliikide hulka kuuluvad ka loomaliigid, sh linnud. Teiseks on selles tabeli lahtris märgitud, et uuringu tegemisel ei inventeeritud haudelinnustikku. Seega ei pruukinud andmed olla täielikud. Kolmandaks ei saa kollasest märgistusest üheselt järeldada, et mõju on keskmine või vähene. Värvimärgistuse selgituse järgi tähendab kollane värv „Negatiivne mõju. Vähene negatiivne mõju“ ja punane „väga tugev negatiivne mõju“ (lk 70). Seega võib kollase märgistuse alla olla paigutatud ka tugev negatiivne mõju. Aruande lk-l 73 on märgitud, et nii kollase kui ka punasega tähistatud DP-d on olulise mõjuga rohevõrgustikule ning nende elluviimisel tuleb kaaluda lisatingimuste/piirangute seadmist ehitusloa 9

(11)3-21-125 menetluses. Tehakse ettepanek, et alati, kui DP alal paikneb või sellega piirneb TP-ga planeeritud element, tuleks teha uuring kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikade, väärtuslike looduskoosluste leviku, loomastiku liikumismustrite ja rändlindude peatumisalade väljaselgitamiseks DP alal ja sellega piirnevates rohevõrgustiku elementides. Uuringu peaks tegema vastava haridusega ekspert.
  1. Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohtu seisukohtade kujunemine uuringu aruande põhjal jälgitav. Pole võimalik järeldada, et DP elluviimine ei avalda olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele ei eraldi ega kumulatiivselt teiste juba ellu viidud või kavandatud arendustega. Võimalike vigadeni võisid viia puudujäägid auditi kui võtmetähtsusega tõendi uurimisel ja koos menetlusosalistega arutamisel. Aruande sisu arvestades oleks seda tulnud uurida koos menetlusosalistega kohtuistungil või oleks ringkonnakohus pidanud arutama oma järeldused menetlusosalistega läbi kirjalikus menetluses. Õigete järelduste tegemiseks võib olla vajalik kaasata tõendi uurimisse uuringu koostanud eksperte või küsida neilt kirjalikke selgitusi. Kuna ringkonnakohus on teinud aruande uurimisel ja kohtuotsuse põhjendamisel olulisi vigu, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  2. Ringkonnakohus tõdes veel, et vastustaja pole analüüsinud DP lahenduse mõju Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele, kuid leidis, et see ei anna alust otsust tühistada (otsuse p-d 25 ja 27). Ringkonnakohus möönis, et DP elluviimine toob inimtegevuse maastikukaitsealale lähemale. Auditi põhjal on maastikukaitseala kaitseväärtused veel hästi säilinud, kuid tugeva inimmõju all. Lubja TP ala pole välja toodud konfliktse alana, kus peaks keelama suured maastikku muutvad tegevused. Väikesele osale Lubja klindiastangu maastikukaitsealale ulatuvast DP alast on kavandatud haljastus. Järeldus, et DP elluviimine ei kahjusta õigusvastaselt Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärke, ei ole veenvalt põhjendatud. Üksnes sellest, et kaitseväärtused on veel hästi säilinud ja et auditis ei ole Lubja DP-d konfliktialana märgitud, ei piisa sellise järelduse tegemiseks. Selgitada tuleks, kas ja kui, siis mil määral ohustab intensiivse inimtegevuse nihkumine maastikukaitsealale lähemale niigi tugeva inimmõju all oleva kaitseala kaitseväärtuste säilimist. IV Muud küsimused
  3. Kaebaja osutab õigesti sellele, et ringkonnakohus ei lisanud auditit kohtuasja digitaalsesse toimikusse. Kui asja juurde võetud tõendid on lisatud digitoimikusse, on tagatud, et menetlusosalised saavad dokumendiga alati tutvuda ning et see säilib kohtule esitatud ja kohtu uuritud kujul. Lisaks on digitoimikusse lisatud dokumente võimalik säilitada vastavalt kohtutoimikute säilitustähtaegadele (vt justiitsministri
  4. veebruari
  5. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 27 lg 4). Seetõttu on asja lahendamisel olulise tähendusega dokumendi digitoimikusse lisamata jätmine menetlusviga, millega kaasnevad erinevad riskid. Kaebaja pole siiski väitnud, et ta ei saanud auditiga vastustaja viidatud veebiaadressil tutvuda või et seda dokumenti oleks pärast selle esitamist muudetud.
  6. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu lahendiga osas, mis puudutab kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ja elektriliinidest lähtuvat ohtu.
  7. Kaebaja esitas Riigikohtule fotod, millega soovib tõendada, et suurulukid liiguvad Lubja tee serval. Kolleegium jätab fotode asja juurde võtmise ringkonnakohtu otsustada.
  8. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja kõigis kolmes kohtuastmes kantud menetluskulud, seda ka juhul, kui kaevatav haldusakt jääb jõusse. Kassatsiooniastmes on kaebaja menetluskuluks 50 euro suurune riigilõiv. Kolmas isik Account Holding palus mõista kaebajalt välja kassatsiooniastmes 10
(11)3-21-125 kantud menetluskulu, milleks on õigusabikulu 5500 eurot (õigusabi osutamise aeg 27 ja pool tundi, õigusteenuse tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta)). Kuna kolleegium ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (

§ 109lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.