Obsah (7)

§ 661§ 428§ 430§ 432§ 168§ 150§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023. a; Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3464 Tsiviilasi L. K. hagi OÜ Wronten vastu osanike ots

§ 661lg 4).

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on L. K. hagi OÜ Wronten vastu osanike otsuste õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt nende otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 20.02.
2. a esitati kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissileping, mille kinnitamist pooled kohtult taotlesid.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. 4.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2 5.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei soovi. 6.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1105 eurot. 7.

§ 386

lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada.

§ 386

lg 3 kohaselt tuleb kohtul hagi tagamise abinõu tühistamise taotlusest teatada teisele poolele, kellel on õigus esitada vastuväiteid taotluse kohta. Kohus leiab, et kuna pooled on kompromissis kokku leppinud hagi tagamise tühistamises ning kostja on kinnitanud, et tal ei ole nimetatud hagi tagamisega kahju tekitatud ning ta ei soovi esitada hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, ei pea kohus hagi tagamise abinõude tühistamise taotlusest eraldi teatama. Hagi tagamine tuleb tühistada. 8. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse lühendada või välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme kalendripäevani määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 3