1.3.2 Menetlusosalised on ühisomandi jagamises kokku leppinud nii, et pärast jagamist hakkab A´le kuuluma 20/32 Kinnistu mõtteline osa, B´le 4/32 Kinnistu mõtteline osa, C´le 4/32 Kinnistu mõtteline osa ja D´le 4/32 Kinnistu mõtteline osa. Menetlusosalised annavad käesolevaga nõusolekud Kinnistu jagamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Jõustunud kohtulahend asendab menetlusosaliste nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5) ja notariaalset tõestamist (
1.3.3 Menetlusosalised soovivad kompromissi kinnitava kohtulahendi alusel muuta Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxxx teise jao senist omanikukannet, kustutada senine omanikukanne „Ühisomanikud A (isikukood xxxxxxxxxxx), B (isikukood xxxxxxxxxxx), C (isikukood xxxxxxxxxxx), Jarvolla OÜ (registrikood 16359832), D (isikukood xxxxxxxxxxx)“ ja kanda omanikena kinnistusraamatusse A 20/32 kaasomandiosas, B 4/32 kaasomandiosas, C 4/32 kaasomandiosas, D 4/32 kaasomandiosas. Menetlusosalised annavad 1 kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatusse 3 omanikukande muudatuse tegemiseks. Jõustunud kohtulahend 1 menetlusosaliste nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 34 lg 8). asendab 1.3.4 Menetlusosalised paluvad kustutada Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxxx teisest jaost senine kanne ühisomanike kohta ning uue omanikuna sisse kanda A 20/32 kaasomandiosas, B 4/32 kaasomandiosas, C 4/32 kaasomandiosas ja D 4/32 kaasomandiosas. 1.4 Kostjad B, C ja D tasuvad Jarvolla OÜ-le omandi kaotuse eest hüvitise kokku summas 12 890 eurot. B, C ja D sisesuhtes jaguneb hüvitise tasumise kohustus võrdselt. 1.5 Kompromissi punktis 1.
lg 1 alusel kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist. 1.14 Menetlusosalised paluvad lühendada edasikaebamise õigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, 3 (kolme) tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.“ 4 Kohtu seisukoht 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud
§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. 4.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
Riigilõivu tagastamise nõue ei ole
Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv summas 210 eurot tagastada Jarvolla OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. 5.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes
lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.