Obsah (6)

§ 430§ 428§ 201§ 486§ 432§ 168

Tsiviilasi nr 2-22-141097 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-141097 Tsiviilasi Horticom OÜ

§ 430lõikest 6 ja TMS § 2 lõige 1 punktist 18 annab K.

V. nõusoleku alluda kompromisslepinguga võetud kohustuste rikkumise korral kohesele sundtäitmisele TMS-s sätestatud korras.

1. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
2. Horticom OÜ (avaldaja/hageja) esitas
3. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. V. i ja FIE Kärblase talu (võlgnikud/kostjad) vastu 7140,82 euro saamiseks. Kohus tegi
4. oktoobril 2022 võlgnikele makseettepaneku 7409,26 euro tasumiseks. Makseettepanek toimetati võlgnikele kätte
5. novembril
6. Võlgnikud esitasid nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu
7. jaanuari 2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Horticom OÜ ja K. V. ning FIE Kärblase talu esitasid
8. jaanuaril 2023 kohtule kompromisslepingu.
9. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised: 2.
10. Solidaarvõlgnikud K. V. ja FIE Kärblase talu tasuvad Horticom OÜ-le võlgnevuse 7409,26 eurot (sh riigilõiv 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot). 2.
11. Võlgnevuse 7409,26 euro tasumine toimub Horticom OÜ arveldusarvele XXX LHV Pank AS-is vastavalt maksegraafikule. 2.
12. Juhul, kui solidaarvõlgnikud K. V. ja FIE Kärblase talu viivitavad maksegraafiku täitmisega, on Horticom OÜ-l õigus tühistada ühepoolselt maksegraafik ning sisse nõuda kogu maksmata võlgnevuse jääk. 2.
13. Juhindudes

§ 430lõikest 6 ja TMS § 2 lõige 1 punktist 18 annavad K.

V. ja FIE Kärblase talu nõusoleku alluda kompromisslepinguga võetud kohustuste rikkumise korral kohesele sundtäitmisele TMS-s sätestatud korras. Pooled paluvad

§ 428

lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 juhindudes kompromissi kinnitamist määrusega ja tsiviilasja nr 2-22-141097 menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT 3. Avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarselt K. V. i ja füüsilisest isikust ettevõtja Kärblase Talu vastu ning Pärnu Maakohus on avaldust nii ka menetlenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Vastavalt

§ 201

lg 2 I lausele on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Õiguskirjanduses on selgitatud, et Eesti õiguses määratleb õigusvõimeliste isikute ringi 2 eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille kohaselt on õigusvõime füüsilistel (TsÜS § 7) ja juriidilistel isikutel (TsÜS § 26). Füüsilise isiku õigusvõimet ja seega ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ei mõjuta asjaolu, et füüsiline isik tegutseb äriregistrisse kantud ettevõtjana, isegi kui ta kasutab käibes ärinime, mis võib erineda isiku enda nimest (vt ÄS § 8) ja vaidlusalune õigus või kohustus kuulub ettevõtte vara hulka. Menetlusõiguste- ja kohustuste kandjana saab menetluses osaleda üksnes õigusvõimeline isik; füüsilisest isikust ettevõtja säilitab oma õigussubjektsuse füüsilise isikuna. Samas võib füüsilisest isikust ettevõtjat tähistada menetluses ka ärinimega, kuid seejuures tuleks püüda vältida segaduse tekitamist nt täitemenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tallinn 2017, lk 1046). Samuti on Riigikohus märkinud, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ei loo füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid (vt Riigikohtu 13.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-127-13, p 19). Seega ei ole füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja kaks erinevat isikut. Ka ÄS § 78 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Eeltoodut arvestades saab antud menetluses olla üks puudutatud isik/võlgnik. Kuna menetlusosalised on kompromissis menetlusosalisena välja toonud füüsilisest isikust ettevõtja K. V. i (ärinimi Kärblase talu), lähtub sellest tähistusest menetlusosalisi märkides ka kohus (vt nt ka Riigikohtu 14.12.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-139-16; 02.10.2019 otsus kohtuasjas nr 2-18-187). 4.

§ 486

lg 1 p 3 näeb ette, et makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja nr 2-22-141097 menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 4).

Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega.

Kohus märgib, et kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumisel ei saa hageja

§ 432

kohaselt pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Poolte sõlmitud kompromiss sisaldab kokkulepet menetluskulude jaotuse kohta riigilõivu 240 euro ja menetluskulude 20 euro ulatuses. Muud, kompromissis nimetamata kulud jäävad poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3