) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 20% võlausaldajatest. 10.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 80% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 78%. Seega võib kohus
R. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 11. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb
lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. 4
Kohus märgib, et kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või n-ö väljaspool täitemenetlust. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub ka täitetoimingute hulgast ja mahust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhul, kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda põhitasu proportsionaalselt juba tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid mitte rohkem kui 50% tasu täismäärast. Seejuures peab kohtutäitur tegema põhitasu suuruse kohta uue otsuse, mis asendab varasemat tasuotsust ja mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Antud juhul on 29.09.2022 määrusega peatatud võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Seega ei ole kohtutäituril enam võimalik teha toiminguid täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks täituril ümberkujundamiskavas põhinõudena kohtutäituri põhitasu saamiseks 50% ulatuses teha uus põhitasu suurust piirav (diskretsiooni)otsus, millest nähtuks täituri põhjendus põhitasu suuruse määramise kohta (millest tulenevalt on kohtutäitur leidnud, et põhjendatud tasuks juba tehtud täitetoimingute eest on just 50% põhitasu täismäärast). Kuivõrd käesoleval juhul kohtule teadaolevalt ei ole täitemenetluse peatamisel tehtud uut tasuotsust, puudub kohtu hinnangul kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult võlgade ümberkujundamise menetluses põhinõudena kohtutäituri põhitasu maksmist 50% ulatuses. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri põhinõude suuruseks lugeda 287,29 eurot (täitemenetluste alustamise tasu või tasu jääk). 13. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade 5
lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgnik võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt tasuma keskmiselt 103,10 eurot ((1104,13 – 966,67) × 0,75 = 103,10). Töötasust laekuks pankrotipessa kokku 2474,34 eurot, mis on 11,41% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 52 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 13 012,89 eurot, so 59,99% koguvõlgnevusest. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 14.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki
lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest sissetulekust (keskmiselt XXX eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 250,25 eurot. Seega jääb võlgnikule praegusest sissetulekust kätte 853,88 eurot (1104,13 – 250,25 = 853,88). Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. 15. Kokkuvõtteks rahuldab kohus A. R. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab
16. 29.09.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt
lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 17.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. veebruariks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel – 25.02.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik 6
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
18. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 19. Usaldusisik on 10.01.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 10,5 tunni eest 840 eurot (tunnitasu 80 eurot). Tasu kanda Avitase OÜ arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus 1 Maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine 0,5 Seadusandlusega tutvumine 1 Infopäringute koostamine ja võlausaldajate teavitamine 0,5 Suhtlemine võlgnikuga 1 Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info analüüsimine ning tabeli koostamine 2 Võla- ja varanimekirjade koostamine, usaldusisiku hinnangu ja aruande koostamine ning kohtule esitamine 0,5 Osalemine kohtuistungil ümberkujundamiskavade 0,5 Erinevate analüüsimine, arutelu võlgnikuga kaalumine ja 2 Ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine 0,5 Võlausaldajatele teatise dokumentide esitamine koostamine ning kava ja 1 Kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ning usaldusisiku arvamuse koostamine ja kohtule esitamine
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 10,5 tunni eest 840 eurot (80 eurot/tund). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Kuna võlgnik on deposiidina tasunud kokku 1000 eurot (09.10.2022 250 eurot, 09.11.2022 250 eurot, 09.12.2022 250 eurot ja 09.01.2023 250 eurot), tuleb enam tasutud summa 160 eurot tagastada võlgniku Swedbank AS arvelduskontole nr XXX selgitusega „deposiidi tagastamine tsiviilasjas nr 2-22-13121“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.