← Eesti

1-22-6479/14

Obsah (9)§ 424§ 184§ 76§ 65§ 2§ 16§ 56§ 75§ 69

1-22-6479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 07.

§ 424

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Pavel Korsunov Kaitsja Isikukood 38905292215; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX; tel XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 15.05.2017 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-2675

§ 184lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 aasta pikkune vangistus.

Vabastatud ennetähtaegselt Viru Maakohtu 03.12.2019 kohtumäärusega, ärakandmata karistus 2 aastat 9 kuud ja 17 päeva, katseaeg kuni 06.10.2022 Tõkendit ei ole kohaldatud lepinguline kaitsja Aleksei Smelov RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: 1

(15)1-22-6479 Tunnistada Pavel Korsunov süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.05.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Pavel Korsunovile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Pavel Korsunovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab ära kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Pavel Korsunovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Pavel Korsunov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Mõista Pavel Korsunovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot sundraha ja 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 55 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Pavel Korsunovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1333 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) eurot 55 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700037802 ning selgitus „Pavel Korsunov, 1-22-6479, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08. novembrist 2022. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08. novembrist 2022. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 30. novembrist 2022. 2

(15)1-22-6479 KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL TUVASTATU 1. Süüdistusakt Pavel Korsunovi süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi

) § 424 lg 1 järgi saabus Viru Maakohtusse 26.10.2022 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-22-6479 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. 2. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse P. Korsunovit selles, et ta olles narkootilise aine (kokaiin) tarvitamisest tingitud joobeseisundis juhtis 05.07.2021 Narva linnas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega pani P. Korsunov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Süüdistatava P. Korsunovi lepinguline kaitsja Aleksei Smelov esitas 01.11.2022 kaitseakti, tuues välja, et süüdistus

§ 424lg 1 järgi on esitatud kujul tõendamata ning põhjendamata.

Kaitsja leidis, et P. Korsunovi tegevuses ei ole täidetatud

§ 424süüteokoosseis.

Kriminaaltoimikus ei sisaldu ühtegi tõendit, mis viitaks P. Korsunovi sellisele terviseseisundile, milles avaldus just väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastupidi, kohtueelses menetluses kogutud tõenditega (eelkõige terviseseisundi kirjeldamise protokolliga nr 32) on tõendamist leidnud, et 05.07.2021 juhtimisest kõrvaldatud ning Narva haiglasse toimetatud P. Korsunovi terviseseisundis ei avaldunud narkojoobele viitavaid tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et prokuratuur on jõudnud ebaõigele ning kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega vastuolus olevale järeldusele, et on alust esitada süüdistus P. Korsunovile

§ 424lg 1 järgi.

Kaitsja on seisukohal, et käesolev kohtumenetlus saab lõppeda üksnes P. Korsunovi õigeksmõistmisega temale esitatud süüdistuses. Alternatiivselt, johtuvalt menetlusökonoomiast, peab P. Korsunov võimalikuks ka kriminaalmenetluse lõpetamist vastavalt KrMS §-le 202. 4. 07.11.2022 toimunud kohtuistungil anti P. Korsunov kohtu alla süüdistuses

§ 424lg 1 järgi üldmenetluses.

Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Samuti rahuldas kohus kaitsja taotlused kaitseaktis nimetatud tõendi (töölepingu) vastuvõtmiseks ning asjatundja Mailis Tõnissoni ülekuulamiseks. Ka toimus kohtuistungil tunnistajate Silver Pälsingu ja Jegor Tšekini ning süüdistatava P. Korsunovi ülekuulamine. P. Korsunov ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest vastavalt KrMS § 35 lg-le 2 ja KrMS § 34 lg 1 p-le 1. 5. Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista P. Korsunov

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust 15.07.2017 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 2 aasta ja 9 kuu ja 17 päeva võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 3 kuud ja 17 päeva. Samuti palus prokurör mõista välja menetluskulud (kaitsjatasu ja joobe tuvastamise kulud) süüdistatavalt. Rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas, kuna P. Korsunovil puuduvad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Prokuröri hinnangul P. Korsunovi süü

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega. Tõlgendades korrakaitseseaduse sätteid süstemaatiliselt ja lähtuvalt sätte eesmärgist tuleb asuda seisukohale, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis toodud andmeid võib kasutada ka joobe tuvastamisel. 6. Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista, kuna P. Korsunovi tegevuses ei ole täidetud

§ 424süüteokoosseis.

Süüdistus pole esitanud tõendeid, mis viitaks P. Korsunovi terviseseisundile, mis avaldus just väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või 3

(15)1-22-6479 psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Ei ole üldse arusaadav, kuidas ja mis alusel tegi PPA töötaja, kellel puudub meditsiiniline haridus, järelduse, et süüdistataval on väikesed ja läikivad silma pupillid, et süüdistatav kõneleb aeglaselt ja segaselt, et ta ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, et tal on unisus. Kaitsja hinnangul võiksid politseitöötajad tõesti teada joobeseisundile viitavaid tunnuseid, kuid see ei tähenda automaatselt, et nad oskavad alati ja õigesti neid hinnata. P. Korsunovi 05.07.2021 terviseseisundi kirjeldamiseks tuleb eelkõige tugineda SA Narva Haigla EMO arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollile (mille kohaselt P. Korsunovil on: 1) korras riietus; 2) käitumine iseärasusteta) ning tuleb jätta tähelepanuta 05.07.2021 PPA poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmed. Käesolevas kriminaaltoimikus sisaldavate tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada P. Korsunovil narkojoovet 05.07.2021 mootorsõiduki juhtimise ajal. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 7. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, jõudis kohus veendumusele, et P. Korsunov on toime pannud talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

  1. Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo koosseisupärasust (II), otsustab, milline karistus tuleb mõista P. Korsunovile seoses tema poolt toime pandud kuriteoga (III) ning võtab seisukoha asitõendite osas (IV). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (V). I Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus
  2. P. Korsunovile on esitatud süüdistus selles, et ta olles narkootilise aine (kokaiin) tarvitamisest tingitud joobeseisundis juhtis 05.07.2021 Narva linnas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega pani P. Korsunov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 05.07.2021 kella 14:57 paiku juhtis P. Korsunov Narvas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX.
  2. Nimetatud faktiliste asjaolude esinemist ei ole vaidlustanud ei süüdistatav P. Korsunov ega ka tema kaitsja. Kohtu hinnangul on eeltoodu tõendanud nii süüdistatava enda sellekohaste ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust selles osas kahelda, kuna need haakuvad täielikult kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, s.o tunnistaja J T ütlustega kui ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Nähtuvalt 25.08.2021 õiendist (KoTo, tl 14-15) on P. Korsunov Toyota Corolla (reg nr XXX) vastutav kasutaja.
  3. Süüdistatava P. Korsunovi ütluste kohaselt (KoTo, tl 42) liikus ta 05.07.2021 oma maja juurde, selleks, et jätta sõiduk maja hoovi ja minna koju. Seda, et süüdistuses toodud ajal ja kohas 4

(15)1-22-6479 juhtis P. Korsunov mootorsõidukit Toyota Corolla tõendavad ka tunnistaja J T usaldusväärsed ütlused (KoTo, tl 33 pöördel ), mille kohaselt ta on süüdistatavaga puutunud kokku tööalaselt eelmise aasta juulis, kui nad koos paarilisega S P kontrollisid tema autot ja siis märkasid juhil narkojoobe tunnuseid. Nägid seda sõidukit Rahu tänaval, kuskil Rahu 38 juures peatasid. Sõidukis juht oli üksi.
  1. Eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab eeltoodud tõenditega kooskõlas olev 25.08.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva DVD+R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 1-6). Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks Narva politseijaoskonna patrullsõiduki pardakaameraga filmitud ja ühiskaustast DVD-R ketta peale salvestatud videosalvestus EMER210705-125530.MOV ning Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga tehtud videosalvestis P38727(05.07.2021 14_56_29).MP
  2. Pardakaamera videosalvestise ülemise osa paremal nurgas on kuupäev pp/kk/aaaa formaadis ja kellaaeg tt:mm:ss formaadis. Pardakaamera on statsionaarne ja teostab liikuvat ja värvilist pilti ning kestab 4 minutit. Videosalvestise alguses sõidab patrullsõiduk mööda Rahu tänavat, sama suunas sõidab hõbedast värvi kerega sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX ja pööras vasakule. Politseipatrullsõiduk jälitab sõiduautot Toyota (vt Fotod 1, 2 ja 3). Foto 3 – sõiduauto BMW registeerimismärgiga XXX peatub ja politseitöötajad lähenevad selle juurde. Videosalvestise P38727(05.07.2021 14_56_29).MP4 ülemise osa paremas nurgas on kuupäev aaaa/kk/pp formaadis ja kellaaeg tt:mm:ss formaadis. Videosalvestise algusaeg on 05.07.2021 kl 14:56:
  3. Rinnakaamera teostab liikuvat, heli- ja värvilist pilti ning kestab 6 minutit 08 sekundit. Videost on näha, et sissesõidu teel Narvas, seisva sõiduauto Toyota Corolla registeerimismärgiga XXX kõrval, mille juhiistmel on meesterahvas (P. Korsunov) seisavad politseinikud, kes kontrollivad juhti indikaatorvahendi abil. (vt Fotod 6 ja 7). Seejärel pakuvad politseinikud juhile narkootikumide kiirtesti. Juht hakkas keelduma, kuid annab siis nõusoleku. (vt Fotod 6 ja 7).
  4. Keskseks küsimuseks käesolevas kriminaalasjas on see, kas P. Korsunov juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet kokaiini, mille tõttu esinesid tal joobeseisundile viitavad tunnused.
  5. Kohus leiab, et kohtu poolt vastu võetud usaldusväärseid tõendeid kogumis hinnates on põhjendatud vastata eeltoodud küsimusele jaatavalt, vaatamata sellele, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav P. Korsunov enda süüd tunnistanud.
  6. Kohtu hinnangul tõendavad kohtule esitatud tõendid usaldusväärselt seda, et P. Korsunov juhtis 05.07.2021 mootorsõidukit joobeseisundis. Nimelt tuleneb indikaatorvahendi kasutamise protokollist (KoTo, tõendite köide, tl 11-13), et indikaatorvahendit kasutati 05.07.2021 kell 15:15 Ida-Virumaal, Narvas, Vahtra
  7. Kontrollijaks on välijuht S P. Prooviandjaks on P. Korsunov, isikukood 38905292215, elukoht XXX. Kontrollile allutatud isik on omakäeliselt kinnitanud enda allkirjaga, et nõustub indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kehtivusaeg on 08.
  8. Indikaatorvahendi näit oli positiivne, märkused: COC, THC, BUP, B2D. Kontrolli tulemusena on märgitud, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Samuti ära märgitud, et toimus uriiniproovi edastamine riiklikule ekspertiisiasutusele. Nimetatud protokolli kohaselt esinesid prooviandjal joobeseisundile viitavad tunnused: välimuses silmade punetus, väikesed pupillid. Märkusena ära märgitud, et silmad läikivad. Reaktsioonikiirus on olnud häiritud. Märkusena ära märgitud, et reaktsioonikiirus aeglustunud. Kõne on olnud aeglane. Aja-, isiku ja kohataju hindamisel on märgitud, et esineb häireid, märkusena ära toodud, et prooviandja on unine. Isik oli teadvusel, kuid ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi. Koordinatsioonis olid prooviandjal kerged häired. Märkusena ära märgitud, et prooviandja kõnnak oli kergelt taaruv. Käitumises esines higistamine ja unisus. Prooviandja on omakäeliselt protokolli kirjutanud: „Olen nõus, et on halvasti näha tulemust“.
  9. Ka terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 32 (KoTo, tõendite köide, tl 8 – 8 pöördel) tõendab kohtu hinnangul seda, et süüdistatav on tarvitanud mingit ainet (P. Korsunovi hinnangul unerohtu) ning terviseseisundi kirjeldanud arst on pööranud sellele asjaolule tähelepanu, pidades 5
(15)1-22-6479 vajalikuks aine täpsustamist. Protokollist nähtuvalt on tervishoiuteenuse osutajaks SA Narva Haigla, mille aadress on Haigla
  1. Arstiks on N V. Isikuks, kelle terviseseisundit on kirjeldatud, on P. Korsunov. Nimetatud protokolli kohaselt teostati läbivaatus 05.07.2021 kell 15:
  2. Isiku välimuses välja toodud, et riided korras, käitumine iseärasusteta. Isiku teadvuseseisundi ja mälu kohta viimase tunni sündmuste kohta on märgitud, et isik on igati orienteeritud, mälu korras. Isikul kaebuseid tervise suhtes ei ole. Ravimite tarvitamise osas isiku poolt viimase 24 tunni jooksul on märgitud, et tarvitas unerohtu. Samas reas on juurdekirjutis: täpsustada. Vegetatiivsed reaktsioonid: pulss 80, vererõhk 126/84, hingamissagedus normis. Artikulatsioonihäireid ei esine. Pupillide suurus ja reaktsioon valgusele 3 mm normis, nüstagm ei esine. Tasakaalu- ja koordinatsiooni puhul on ära märgitud, et Rombergi asend rahuldav. Kand-varvas kõnd sirgjoonel rahuldav. Sõrme-nina katse rahuldav. Täpsemad liigutused - rahuldav. Neuroloogilist või muud kliinilist leidu ei ole märgitud. Isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise kohta on eitavad. Proovimaterjal lõplikuks identifitseerimiseks on uriin. Arst on andnud enda allkirja selle kohta, et on teadlik arsti kohustusest anda kirjeldus ja sõltumatu hinnang vastavalt kliinilisele ja objektiivsele leiule ning oma teadmistele. P. Korsunov on omakäeliselt kinnitanud, et on tutvunud, andes sellekohase allkirja.
  3. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (KoTo, tõendite köide, tl 9) tõendab kokaiini tuvastamist P. Korsunovilt võetud proovimaterjalis. Samuti muudab jälgitavaks selle, mil viisil sattus P. Korsunovilt võetud proov Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI). Nimelt tuleneb sellest tõendist, et proovi võtva asutuse nimetus on SA Narva Haigla. Proovi võtja on A G ning ta on proovi võtnud 05.07.2021, kinnitades seda enda allkirjaga. Proovi võtmist on kinnitanud ka S P. Proovi võtmise kellaajaks ja kuupäevaks on 16:00 05.07.
  4. Prooviandjaks on P. Korsunov (isiksus on tuvastatud EV isikutunnistuse nr XXX alusel). Analüüsiks on võetud uriin ning tellitavaks uuringuks on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldus. Turvaümbriku number on XXX. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on märkinud saatekirjas ära, et proovimaterjal võeti vastu 13.07.
  5. Uuringuakti nr on 1033T. Eeltoodud tõendiga on tõendatud ka see, milline aine leiti P. Korsunovi uriinist. Sellest saatekirjast tuleneb see, et tuvastatud ainena on ära märgitud kokaiin. Arvamus tuvastatud aine kohta antud 16.07.2021 ning olemas ka ekspert M. L sellekohane allkiri. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud see, kuidas P. Korsunovilt võetud uriiniproov sattus EKEI-sse ning millist narkootilist ainet leiti P. Korsunovi uriinist.
  6. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et esineb põhjendatud kahtlus selles, et ekspertiisi sattus P. Korsunovilt võetud proov. Kaitsja hinnangul kell 15.15 oli uuriiniproov juba võetud. Joobeseisundi saatekirjas on fikseeritud aga, et proov oli võetud 05.07.2021 kell 16.00, s.o vähemalt 45 minutit hiljem pärast indikaatorivahendi kasutamise protokolli koostamist. Sellega seonduvalt selgitab kohus, et vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 41 p-le 11 isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks, kui see on vajalik narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proov sattuda isiku poolt korrakaitseorganile kontrollimiseks vabatahtlikult antuna. Eluliselt usutav on, et riiklikule ekspertiisiasutusele proovi edastamisega on paratamatult seotud teatud ajakulu.
  7. Kohtuistungil selgus, et tunnistaja S P (KoTo, tl 44-45) puudus detailne mälupilt selle kohta, kuidas täpselt 05.07.2021 toimus P. Korsunovilt uriiniproovi võtmine. See on ka igati mõistetav, arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega ning ka seda, et tegemist on tunnistajaga, kes on politseiametnikuna töötanud juba 12 aastat, mistõttu oli tema jaoks tegemist rutiinsete toimingutega. Samas on tunnistaja Silver Pälsing, kelle usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda, enda kohtuistungil antud ütlustes selgitanud uriini võtmise protseduuri tavapärast käiku ning protseduuri võimalikku ajalist kestust. Tema ütlustest nähtuvalt pannakse protokolli 6
(15)1-22-6479 protseduuri algusaega, st hetk, mil tehakse proov lahti ja hakatakse seda protseduuri teostama. Uriini andmine võib võtta kuni 1, 5 tundi või pool tundi. Mõni inimene teeb selle testi ära 1 minutiga mõni teeb selle 1, 5 tunniga (KoTo, tl 44 pöördel). Tunnistaja on selgelt kirjeldanud uriiniproovi võtmise protseduuri ning kohus peab eluliselt usutavaks seda, et ekspertiisiasutusse saabus just P. Korsunovi uriiniproov, mille võtmist alustati Politsei- ja Piirivalveameti ruumides kell 15:15 ning mis kell 16:00 oli toimetatud SA-sse Narva Haigla joobeseisundi tuvastamise saatekirja koostamiseks. Tunnistaja poolt nimetatud võimalik ajavahemik („mõnikord kestab see protseduur 1,5 tundi“) katab isegi varuga kaitsja poolt välja toodud 45-minutilist erinevust. See tähendab seda, et uriini võtmine Politsei- ja Piirivalveameti ruumides koos proovi toimetamisega joobeseisundi tuvastamiseks haiglasse mahub tunnistaja poolt välja toodud võimaliku ajaraami sisse. Igati loogiline on see, et proovi võtmine ehk füüsiline registreerimine SA-s Narva Haigla algas hiljem kui Narva politseijaoskonnas indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostamine. Arvestades seda, et tunnistaja S P on politseiametnik, kes on selles ametis töötanud juba 12 aastat, siis puudub kohtul igasugune kahtlus selles, et tema poolt antud ütlused ei vasta eeltoodu osas tegelikkusele. Kohtu hinnangul puuduvad antud asjas igasugused tõendid, mis viitaksid KorS § 41 lg-s 11 sätestatud toimimisviisist kõrvalekaldumisele.
  1. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra (edaspidi Kord) § 6 lg 3 p-de 4, 5 ja 7 kohaselt pärast uriinitopsi täitumist vajalikus koguses proovimaterjaliga võtab volitatud isik uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu, volitatud isik markeerib uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga ning uriinitops peab uriiniproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav. Käesoleva menetluse raames ei ole kordagi tõusetunud küsimust võimalikust uriiniproovi võtmise korra rikkumisest. Seega on P. Korsunovilt proovi võtmisel täidetud eelnimetatud Korras sätestatud tingimused, mis veelgi tugevdab kohtu veendumust selles, et ekspertiisiasutusse jõudis just P. Korsunovi uriiniproov.
  2. Käesoleva kriminaalasja raames on arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T jõudnud 05.08.2021 koostatud hinnangus järeldusele, et P. Korsunovil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joove. Nimelt tuleneb Lisast 2/1033T 21X-LÕJ0524 „Hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta“ (KoTo, tõendite köide, tl 10), et uuritavaks on P. Korsunov. Joobe jaatamisel on ekspert lähtunud 05.07.2021 kell 15:15 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud prooviandjal esinevatest joobeseisundile viitavatest tunnustest (välimus: silmade punetus-jah, silma pupillid-väikesed, märkused-läikivad; reaktsioonikiirus: häiritud, märkused – kõneleb aeglaselt ja segaselt; kõne- aeglane; aja-, isiku- ja kohataju: esineb häired; mälu: mäletab viimase 24 tunni sündmusi – ei; koordinatsioon: kerged häired, märkused-kergelt taaruv; käitumine: higistamine, unisus). Samuti on arstkohtutoksikoloogiaekspert lähtunud enda järelduse andmisel 05.07.2021 kell 15:55 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: unerohu, täpsustada) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1033T fikseeritud uriinist leitud ainest (kokaiin).
  3. Süüdistatava P. Korsunovi kaitsja on välja toonud, et P. Korsunovi 05.07.2021 terviseseisundi kirjeldamiseks tuleb eelkõige tugineda SA Narva Haigla EMO arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollile, milles ei leidu aga ühtegi narkojoobele viitavat tunnust. Kaitsja hinnangul tuleb jätta tähelepanuta 05.07.2021 PPA poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmed. Kaitsja hinnangul korrakaitseseadusest ei tulene, et hinnanguandja võib tugineda eraldi või muuhulgas indikaatorivahendi kasutamise protokolli sisule (KoTo, tl 47 pöördel - 48). Kohtule esitatud kaitseakti kohaselt peab kaitsja indikaatorvahendi kasutamise protokolli lubamatuks ja asjakohatuks tõendiks (KoTo, tl 7).
  4. Kohus ei nõustu kaitsja mõttekäiguga joobeseisundi tuvastamise ebausaldusväärsuse osas. KorS § 41 lg 9 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamisel kirjeldab arst isiku terviseseisundit. Väljaspool 7
(15)1-22-6479 vaidlust on see, et SA Narva Haigla EMO arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise puhul on tegemist arstiga ehk kõrgema meditsiinilise haridusega isikuga, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada ning kelle kutsealas on ka patsiendi terviseseisundi kvalifitseeritud hindamine. KorS § 41 lg 13 kohaselt bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Lisast 2/1033T 21X-LÕJ0524 nähtuvalt tugineski arstkohtutoksikoloogiaekspert M T nii terviseseisundi kirjelduse protokollis olevale informatsioonile kui ka bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemusele. Eeltoodust lähtudes on kohtu hinnangul täidetud KorS § 41 lg-s 13 sätestatud formaalsed tingimused joobeseisundi tuvastamiseks.
  1. Seejuures on märkimisväärne, et arst-kohtutoksikoloogiaekspert on lähtunud enda järelduse andmisel mh 05.07.2021 kell 15:55 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: unerohu, täpsustada). Kohtul puudub alus kahelda arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi pädevuses ning ka selles, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 fikseeritud kliiniline leid on joobele iseloomulik. Seega kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis ei leidu ühtegi narkojoobele viitavat tunnust. Käesoleval juhul ei esine ka muid menetlusõiguslikke rikkumisi, mis võimaldaks tunnistada hinnangu joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta lubamatuks tõendiks. Kohtupraktika kohaselt võivad sellised rikkumised esineda indikaatorvahendi kasutamise protokolli ning terviseseisundi kirjeldamise protokolli koostamisel (Tartu Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-20-879). Käesolevas asjas ei esine aga indikaatorvahendi kasutamise protokolli ega ka terviseseisundi kirjeldamise protokolli koostamisel menetlusõiguslikke rikkumisi ning ka nende protokollide vahel sisemisi vastuolusid, kuna politseiametnik ja arst on näinud P. Korsunovit eri ajal ning ka hinnanud erinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Eeltoodust lähtuvalt on kohtutoksikoloogia eksperdi hinnang usaldusväärne ning lubatud tõend.
  2. Tulenevalt kaitsja seisukohast, mille kohaselt korrakaitseseadusest ei tulene, et hinnanguandja võib tugineda eraldi või muu hulgas indikaatorivahendi kasutamise protokolli sisule, märgib kohus järgmist. Kohtus asjatundjana ütlusi andes selgitas arstkohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson, et narkootiliste ainete tarvitamist või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamist teeb ta üldiselt dokumentide alusel ja tavaliselt esitatakse joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja tavaliselt antakse juurde ka terviseseisundi kirjeldamine, mis on teostatud arsti poolt. Vajaduse korral küsib juurde dokumente või esitatakse juba politsei poolt ise nt indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mõnikord tunnistajate ütlusi, mõnikord ka politsei ettekannet ja kui on olemas, siis ka vormikaamera salvestist (KoTo, tl 40 pöördel).
  3. Kohtu hinnangul esineski käesoleval juhul selline vajadus, mida kinnitas ka Mailis Tõnisson 07.11.2022 kohtuistungil antud ütlustes. Nimelt avaldas ta järgmist: „Kuna indikaatorvahendi protokoll on täidetud umbes 40 minutit varem, kui on tehtud terviseseisundi kirjeldamine ja arvestades, et kokaiini toime läheb ära väga ruttu, siis pidin ma lähtuma sündmuse toimumise hetkel olevast leiust“ (KoTo, tl 41). Ka kohtupraktikas peetakse lubatavaks indikaatorvahendi kasutamise protokollile tuginemist narkojoobe tuvastamisel (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-20-879, p-d 52-54). Ka korrakaitseseadusest ei tulene keeldu kasutada vajadusel hinnangu andmisel muid infoallikaid. Asjatundja M T ütlustest selgub, et ta võtab arvamuse andmisel arvesse kõiki tema käsutuses olnud andmeid, sh suhtub neisse vajaliku kriitikaga, võrdleb neid, võtab arvesse erinevate terviseandmete fikseerimise vahele jäävat ajavahemikku, ka oma varasemat kogemust, st on põhjalik järelduste tegemisel. Asjaolu, et joobe olemasolu kohta hinnangu andmisel tugines ta muuhulgas ka politseiametnike poolt koostatud väliste tunnuste kirjeldusele, ei anna alust tema hinnangut kahtluse alla seada. Puuduvad igasugused viited sellele, et asjatundja Mailis Tõnisson oleks olnud ebapädev või ebaobjektiivne P. Korsunovi joobeseisundile hinnangu andmisel. Kohtulikul uurimisel ei selgunud midagi sellist, mis annaks aluse asuda seisukohale, et ta oli isiklikult huvitatud sellest, et P. Korsunovil 8
(15)1-22-6479 tuvastataks narkojoove. Ka tunnistaja S. P poolt indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud järeldused (väikesed ja läikivad silma pupillid jne) on tema poolt kohapeal ja konkreetsel ajal tajutud P. Korsunovi väliste tunnuste kirjeldus. Samuti tunnistaja J. T selgitas, et pupillide suuruse kindlaksmääramisel lähtus ta sellest, mida nägi (KoTo, tl 34). Asja materjalidest ei nähtu, et tunnistajate tajumisvõime oleks olnud kuidagi häiritud P. Korsunovi joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamisel. Tajutud tunnuste talletamiseks ei pea aga isikul olema meditsiinilist haridust. Seega on alusetu kaitsja etteheide selles osas, et on arusaamatu, kuidas ja mis alusel tegi Politsei- ja Piirivalveameti töötaja järelduse, et süüdistataval on väikesed ja läikivad silma pupillid, et süüdistatav kõneleb aeglaselt ja segaselt, et ta ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, et tal on unisus. Meditsiinilise hariduse puudumine politseiametnikul ei võimalda tal anda hinnangut joobeseisundi esinemisele. Samas selgus politseiametnikest tunnistajate J. T ja S. P ütlustest, et nad on saanud asjakohase väljaõppe tundmaks ära tunnuseid, mis viitavad joobeseisundile. Nii tuleneb tunnistaja J. T ütlustest (KoTo, tl 34 pöördel), et ta on läbinud koolituse narkojoobe tuvastamiseks. Koolitusel õpetati, kuidas leida need viitavad tunnused ja kuidas see protseduur peaks välja nägema. Tunnistaja S. P ütlustest (KoTo, tl 44 pöördel) nähtub, et algkoolituse selle kohta, kuidas tuvastada inimestel narkojoovet neil tehti politseikoolis aastal 2008 või
  2. Kaitsja juhis oma kohtukõnes kohtu tähelepanu sellele, et M T kinnitas 07.11.2022 kohtuistungi, et kui lähtuda hinnangu andmisel 05.07.2021 terviseseisundi kasutamise protokollist nr 32 ja uriiniproovi tulemusest, siis tema hinnang P. Korsunovi seisundile on järgmine: esinevad tarvitamise tunnused, kuid puudub joobeseisund. Seega isegi kui asuda seisukohale, et P. Korsunov võis tarvitada eelnevalt narkootilisi või psühhotroopseid aineid, ei saa siiski kriminaaltoimikus sisaldavate tõendite põhjal teha kindlaks, et 05.07.2021 mootorsõiduki juhtimise ajal oli süüdistatav narkojoobes (KoTo, tl 48).
  3. Kohtu hinnangul on tegemist kontekstist välja rebitud osundusega. Enne eespool mainitud järelduse tegemist, vastates kaitsja küsimusele („ Kui hüpoteetiliselt tekib selline olukord, et ekspertiisi käigus on tuvastatud proovis narkootiline aine, aga tervise kirjeldamise protokollis puuduvad joobeseisundile viitavad tunnused, millise hinnangu siis te annate?“), selgitas asjatundja: „Kui on ainult olemas terviseseisundi kirjeldamise protokoll, kus on n.ö kliiniline leid normis ja samas bioloogilisest vedelikust on leitud narkootiline aine, siis tavaliselt on see narkootilise aine tarvitamise tunnuseks, kui tuleb lisa informatsiooni. … Kui on tõepoolest nagu ma ütlesin, et kaks asja ainult, siis ta läheb tarvitamise tunnused, kui on lisainformatsioon sündmuse toimumise hetkest, siis ma kasutan seda. … Kui on tarvitamise tunnused, siis see ongi see, et joovet ei esine, see on teine asi“ (KoTo, tl 40 pöördel). Eeltoodust nähtub, et asjatundja M T poolt kohtuistungil antud hinnang P. Korsunovi seisundile („esinevad tarvitamise tunnused, kuid puudub joobeseisund“) puudutab hüpoteetilist olukorda, mil eksperdi käsutuses poleks olnud muid materjale ning ta oleks kasutanud ainult terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja. Käesoleval juhul aga ei esinenud eeltoodud hüpoteetilist olukorda.
  4. Kaitsja pööras oma kaitsekõnes tähelepanu ka sellele, et tegelikult silmade punetus, väikesed ja läikivad silma pupillid, higistamine ei tähenda automaatselt, et P. Korsunov juhtis mootorsõidukit 05.07.2022 narkojoobes. Eespool esile toodud tunnused võisid tekkida ka olmeelus tingitud olukorrast sh: une puudulikus, stress, alkoholi tarvitamine jms. Need tunnused, mis on kajastatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis (kui need olid üldse õigesti kajastatud), võisid olla tingitud ilmastikutingimustest ja keskkonnast (KoTo, tl 47 pöördel). Kohtule on igati arusaadav kaitsja kohustus tagada efektiivne kaitse kaitsealusele. Samas eeltoodud kaitsja selgitus ei haaku kohtus uuritud tõenditega, mille kogumis hindamise tulemusena on põhjendatud järeldada, et P. Korsunov juhtis 05.07.2021 süüdistusaktis ära toodud ajal ja kohas mootorsõidukit narkojoobes. Ka kohtuistungil uuritud videosalvestustes (KoTo, tõendite köide, tl 6) kajastatu kinnitab kohtu hinnangul eeltoodu tegelikkusele vastavust. Nimelt nähtus sealt, et P. Korsunov oli küll kontaktne ning vastas politseiametnike küsimustele, kuid tema kõnes oli täheldatav see, et see oli aeglane ning ka pilk oli läikiv. 9
(15)1-22-6479
  1. Seega jääb kohtu hinnangul kaitsja poolt pakutud alternatiivne versioon eeltoodud joobele viitavate tunnuste tekkimise mehhanismi osas paljasõnaliseks oletuseks. Kohtuotsus ei tohi aga tugineda oletustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.02.
  2. a otsus väärteoasjas nr 4-21950). Võttes arvesse kohtu poolt uuritud tõendeid kogumis, leiab kohus, et seonduvalt kaitsja poolt esitatud alternatiivse versiooniga ei esine käesoleval juhul kõrvaldamata kahtlust, mida tuleks tõlgendada P. Korsunovi kasuks.
  3. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendatud järgmised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud: P. Korsunovi juhtis 05.07.2021 Narva linnas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, olles narkootilise aine (kokaiin) tarvitamisest tingitud joobeseisundis. II Teo koosseisupärasus
  4. Süüdistusakti kohaselt pani P. Korsunov 05.07.2021 oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse kuriteokoosseisuga, mis on ka käsitatav abstraktse ohudeliktina. Joobeseisundi kui tunnuse osas on käesolev kuriteokoosseis blanketne. Vastavalt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-13-08 p-le 5 mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast vältavat delikti. Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus mootorsõiduki kulgemise suunamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.12.2003 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03). Sellele koosseisule vastavat tegu paneb isik toime senikaua, kui ta joobes olles mootorsõidukit juhib. Joobes juhtimine on küll lõpule viidud kohe, kui juht sõitu alustab, kuid see ei tähenda, et sõiduki järgnev juhtimine ei oleks enam sama tegu - ei oleks enam joobes juhtimine.
  4. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.
  5. Eelpool kohus asus seisukohale, et usaldusväärselt on tõendatud see, et P. Korsunov kui mootorsõiduki juht juhtis mootorsõidukit süüdistuses toodud ajal ja kohas narkojoobes, mille põhjustas narkootiline aine kokaiin. Eeltoodud narkootiline aine kuulub sotsiaalministri
  6. mai
  7. a määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on P. Korsunov enda tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu.
  8. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult. Kuriteo toimepanemise sedastamiseks

§ 424

lg 1 mõttes on vajalik tuvastada isiku tahtlus kõikide

§ 424

lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu elementide osas ehk tuvastada isiku tahtlus just sõiduki juhtimise osas joobeseisundis. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1215, lk 1108). 38. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel ka elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 10

(15)1-22-6479 9). Kohus leiab, tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele ning elulise usutavuse aspektile, et P. Korsunov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 39. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 33-34) on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda on varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2675

§ 184

lg 1 järgi reaalse vangistusega 6 aastat, mille kandmisest ta oli Viru Maakohtu 03.12.2019 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega. Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-2675 nähtub see, et P. Korsunov tegeles suures koguses narkootilise aine, s.o hašiši ebaseadusliku käitlemisega (KoTo, tõendite köide, tl 19-25). Viru Maakohtu 03.12.2019 määruse kriminaalasjas nr 1-17-2675 kohaselt on P. Korsunovil diagnoositud kanepisõltuvus (KoTo, tõendite köide, tl 28). Kuigi P. Korusnovi on varasemalt karistatud hašiši suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, siis eluliselt usutav on see, et ta sai ka kokaiini tarvitades üheselt aru, et tegemist on samuti narkootilise ainega. Nimetatut kinnitab ka kohtupraktikast tulenev, kust nähtub, et nn kergemaid narkootilisi aineid tarvitavad isikud pöörduvad paraku sageli hiljem ohtlikumate narkootiliste ainete tarvitamise poole.

  1. Vaatamata sellele, et P. Korsunov ei ole enda süüd tunnistanud, leiab kohus, et süüdistatav pärast narkootilise aine tarvitamist mootorsõidukit juhtima asudes pidas võimalikuks, et juhib mootorsõidukit joobeseisundis ning möönis seda. Ekspertiisi kohaselt leiti P. Korsunovi uriinist kokaiini. Kuigi asjatundja M. T ütlustest nähtuvalt läheb kokaiini toime ära väga ruttu (KoTo, tl 41), siis ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et sõidu ajal P. Korsunovi seisund oli täiesti tavapärane ning ta ei pidanud võimalikuks, et juhib mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul lükkavad selle versiooni ümber asjas kogutud usaldusväärsed tõendid, mh indikaatorvahendi kasutamise kajastatud joobeseisundile viitavad tunnused (KoTo, tõendite köide, tl 3 pöördel), mille tegelikkuse vastavuses puudub kohtul alus kahelda.
  2. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kohtupraktika kohaselt kui isiku kehavedelikus tuvastatakse ettenähtud menetluskorda järgides narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused (faktiline asjaolu) ja puuduvad muud tõendid (nt narkootilise aine tarvitamist kinnitavad tunnistaja ütlused või isiku valdusest keelatud aine leidmine), ei ole siiski välistatud tõsikindla ning veenva järelduseni jõudmine narkootilise aine eelneva tarvitamise kohta, arvestades seejuures konkreetsele süüteoliigile iseloomulikku kriminoloogilist eripära (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-16-04, p 10). Kohtu hinnangul on tõenäosus, et kokaiin sattus P. Korsunovi organismi muul viisil kui selle tarvitamise tulemusel olematu, arvestades tarvitatud narkootilise aine liiki ning seda, et tegemist on kehtivatest karistusregistri andmetest nähtuvalt isikuga, kes on ka varasemalt käidelnud narkootilist ainet ebaseaduslikult suures koguses ning kelle puhul ei saa ka välistada seda, et tal esineb jätkuvalt narkosõltuvus (Viru Maakohtu 03.12.2019 määrusest kriminaalasjas nr 1-17-2675 nähtuvalt esines kinnipeetaval vangla meditsiinosakonna andmetel kanepisõltuvus – vt KoTo, tõendite köide, tl 28). Seega on põhjendatud olukorras, kus süüteo asjaolusid tervikpildis vaadates puuduvad mis tahes usutavad viited võimalusele, et narkootiline aine võis sattuda inimese organismi muul viisil kui isiku eelneva teadliku tarvitamise tulemusel, tõsikindlalt järeldada, et inimene on narkootilist ainet tarvitanud. Arvestades kokaiini tarvitamise viise (eeskätt ninna tõmbamine), on äärmiselt vähetõenäoline ning pigem vaid teoreetilist laadi võimalus, et kokaiin satub isiku organismi ilma tema enda aktiivse kaasaaitamiseta.
  5. Kokkuvõttes on usaldusväärselt tõendatud see, et P. Korsunov täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu, pannes toime süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi, sest süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, 11

(15)1-22-6479 kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. III Süüdistatavale mõistetav karistus 43.

§ 424lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

44.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. 45. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71;
  3. juuni
  4. a otsus nr 117-1629/44, p 28;
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8;
  7. oktoobri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7;
  9. märtsi
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;
  11. mai
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.) Riigikohus on ka selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. märtsi
  14. a otsus asjas nr 31-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud, et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p-d 15 ja 15.1).
  3. Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. septembri
  5. a otsus nr 5-20-5/10, p 19). Kohtule karistuse mõistmisel antud kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu.
  6. Kohus peab tegema karistuse liikide vahel valiku, lähtudes nende oletatavast sobivusest karistuse eesmärke silmas pidades. Olulised karistuse eesmärgid on võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, ehk siis eripreventsioon ja üldpreventsioon, nii negatiivne kui positiivne.
  7. Kohtu hinnangul rahalise karistusega pole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki. Käesoleval juhul on tegemist süüdistatavaga, keda on juba varasemalt karistatud kriminaalkorras pikaajalise vangistusega narkootiliste aine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena leidis tõendamist see, et P. Korsunov on kehtival katseajal tarvitanud narkootilist ainet ja seda vaatamata sellele, et Viru Maakohtu 03.12.2019 määrusega oli teda mh kohustatud vastavalt

§ 75lg 2 p-le 21 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Seega tuleneb P. Korsunovi käitumisest, et ta ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistus ära vabaduses olles ning isegi tema 12

(15)1-22-6479 riigipoolsele monitooringule allutamine ei ole olnud tema õiguskuulekuse garantiiks. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Narkootilise aine tarvitamine kehtival katseajal näitab isiku soovimatust alluda seadusandja poolt kehtestatud reeglitele ning olla õiguskuulekusele orienteeritud. Enda süü täielik eitamine demonstreerib soovimatust vastutada enda seadusvastase käitumisakti eest. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul põhjendatud pöördumine raskemaliigilise karistuse, s.o vangistuse poole. Seda kohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada rahalise karistusega, ei muuda ka see, et hetkel on P. Korsunov ametliku tööga hõivatud töötades XXX, saades ka seetõttu ametlikku legaalset tulu (KoTo, tl 48-51). Nimetatu pole taganud varasemalt tema õiguskuulekust. Seega pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selles osas, et ametliku sissetuleku olemasolu tagab P. Korsunovi edasise õiguskuulekuse. Nimetatud seisukoha õigsust karistuse liigi valikul kinnitab ka see, et tema varasemad töösuhted on jäänud lühiajaliseks (KoTo, tl 54-55) ning tema majanduslikku seisu pole põhjendatud hinnata heaks Etäituri andmete kohaselt (KoTo, tl 40-42). Ka eeltoodu ei aita kaasa tema edasisele õiguskuulekusele. Narkosõltuvuse küüsist vabanemine nõuab äärmiselt suurt tahtejõudu, mille olemasolu pole P. Korsunovil võimalik paraku käesoleval juhul jaatada, sest isegi kehtiv katseaeg ei taganud tema õiguskuulekust ning narkootilise aine tarvitamisest hoidumist. 49. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad tulenevalt

§-dest 57 ja 58. Hinnates

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel P.

Korsunovi teosüüd, on see alla keskmise. Sõiduk oli peatatud, kuna andmebaaside järgi sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Muid liiklusnõuete rikkumisi ei tuvastatud (KoTo, tl 33 pöördel, 34). Seega kohus leiab, et prokuröri taotletud karistus, mis on keskmääras, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust on liiga karm. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista karistus alla keskmäära, s.o 7 kuud vangistust. Kuna P. Korsunov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kehtival katseajal, siis tuleb tulenevalt

§ 76

lg 8 suurendada

§ 65

lg 2 alusel talle mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.05.2017 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-17-2675 järgi ära kandmata karistuse, s.o 2 aasta 9 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ning mõista P. Korsunovile liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust. Tulenevalt

§ 76

lg-st 8 kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtlikku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Kehtivas kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-19-2882) on selgitatud, et seadus, s.o

§ 69

lg 1 ei näe ette võimalust asendada ennetähtaegselt vabastatud isiku

§ 76

lg 8 alusel tingimisi karistuse täitmisele pööramisel ja liitkaristuse mõistmisel kujunenud karistust enam üldkasuliku tööga. Arvestades seda, et P. Korsunovit on varasemalt karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses ning käesoleval juhul leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et tema kokkupuuted narkootiliste ainetega ei ole katkenud ja seda isegi pärast pikaajalisest vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes, siis poleks ka võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki muu karistusega kui reaalse vangistusega. 50. Süüdistatav P. Korsunovi ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla ning kohus ei pea põhjendatuks kohtuotsuse kuulutamisel ka tema vahistamist KrMS § 130 lg 41 alusel. Seda seetõttu, et kohtulikul uurimisel ei selgunud ühtegi põhjust, mis viitaks võimalikule karistuse kandmisest kõrvalehoidumisele. Samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et ta täitis nõuetekohaselt Viru Maakohtu määrusega määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi (KoTo, tl 42). Kohtul puuduvad andmed, et P. Korsunov oleks pannud käitumiskontrolli ajal toime muid rikkumisi peale narkootilise aine tarvitamise. See kinnitab kohtu veendumust, et põhjendatud ei ole P. Korsunovi vahi alla võtmine süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmiseks, kuna ta ilmus ka nõuetekohaselt kohtuistungile, mis samuti kinnitab seda, et tema puhul on põhjendatud eeldada, et ta ilmub vabatahtlikult karistuse kandmisele kinnipidamisasutusse. Seega tulenevalt KrMS § 414 13

(15)1-22-6479 lg-st 1 teatab maakohus P. Korsunovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks P. Korsunovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu P. Korsunov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. IV Asitõendid
  1. Käesolevas kriminaalasjas kohtusse saabunud süüdistusaktist nähtub see, et prokuratuur peab asitõendiks kriminaalasja juures asuvat DVD plaati (1 tk) politseisõiduki pardakaamera ja politsei rinnakaamera salvestustega (KoTo, tl 1-4).
  2. Kohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. DVD+R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures pole asitõend käesolevas kriminaalasjas ja seda vaatamata sellele, et prokuratuur on süüdistusaktis käsitlenud seda asitõendina. Asitõendi olemuslikuks tunnuseks on see, et ta on asendamatu. Arvestades kohtule esitatud DVD+R plaadil talletatut pole selle puhul tegemist millegi sellisega. See plaat ei ole kuidagi asendamatu, vaid kannab endas faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega kohus ei pea selle osas KrMS § 306 lg 1 p-st 13 tulenevalt kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta võtma. Kõnesolev salvestis on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist on andmekandjaga nagu on andmekandjateks ka kriminaaltoimikus olevad paberilehed. Seega tuleb sellega toimida samamoodi nagu paberlehtedega, jättes DVD+R plaadi kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele.
  3. Eeltoodud kohtu seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu 11.06.2021 otsuse kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-st 125 tulenevaga, mille kohaselt lisaks tuleb kohtuotsusest eemaldada ülearune ja seega resolutiivosa asjatult koormav otsustus kriminaalasja materjale talletava kuue CD-plaadi kriminaalasja juurde jätmise kohta. Kõnesolevad salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. V Menetluskulud
  4. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine.
  5. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud 118 eurot 19 senti (KoTo, tõendite köide, tl 9, 47) ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 234, 36 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 43-46).
  6. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda 14
(15)1-22-6479 isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-11-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.
  1. Kohus peab süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas kokku summas 1333, 55 eurot põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest, arvestades Maksukohustlaste registrist nähtuvaid andmeid P. Korsunovi deklareeritud tulu kohta aastatel 2019-2022 (KoTo, tõendite köide, tl 53). Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole tõenäoliselt reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.
  2. Kohus ei määratle konkreetseid osi, mille kaupa P. Korsunov peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS §-s 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt

§-st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2023 kohtuotsusega. 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.